Liiklussüüteod

1-19-9748 vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jäeti vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Mairold Martin ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati Mairold Martinit katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati teda katseaja algusest 2 kuu jooksul pöörduma psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile. 06.01.2020.a saabus Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, mille kohaselt Mairold Martinile saadeti 30.12.2019.a lihtkirjana kutse kriminaalhooldusesse ilmumiseks 07.jaanuariks 2020.a. Sel kuupäeval M. Martin kriminaalhooldusesse ei ilmunud. M. Martin võttis järgmisel päeval s.o 08. jaanuaril kriminaalhooldusametnikuga telefoni teel ühendust ning selgitas, et oli kutse postkastist alles sel hommikul leidnud. Ametnik määras uue esmaregistreerimise aja 10. jaanuariks, kuid M. Martin kriminaalhooldusesse ei ilmunud. Kui ametnik tööpäeva lõpus isikule helistas, oli M. Martin tuntavas alkoholijoobes ning tal oli probleeme ametniku jutust arusaamisel. Ametnik helistas M. Martinile tagasi 13. jaanuaril, M. Martin adekvaatne, tunnistas, et oli 10. jaanuaril alkoholijoobes ning selgitas, et ta peab psühhiaatrilistest probleemidest tulenevalt alkoholi tarbima. Uus esmakohtumine lepiti kokku 14.jaanuariks, kuid ka siis ei ilmunud M. Martin kriminaalhooldusesse, isik oli telefoni teel kättesaadav, kuid taaskord arusaadavalt alkoholijoobes. Ametnik määras veelkord uue esmaregistreerimise aja 15.jaanuariks, kuid isik ei ilmunud ka sel päeval kriminaalhooldusesse kohale. Kriminaalhooldusmetnik tegi kohtule ettepaneku M. Martinile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil M. Martin tunnistas, et ta rikkus kahel korral kohustusi määratud ajal kriminaalhooldusesse ilmuda ja tarvitas alkoholi, sest ei saanud magada. Kaitsja selgitas, et süüdimõistetul on psühhiaatrilised probleemid, ta on seda ise tunnistanud ja tarvitas alkoholi, kuna ei saanud magada. Ta käib psühhiaatri juures ja kui ta on saanud ravi, siis on rahunenud ja pole alkoholi tarvitanud ning ilmub ka kriminaalhooldusesse. Kaitsja palub karistust mitte täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde, leidis, et M. Martin vajab eelkõige ravi. Kohtu seisukoht KarS § 56 lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse, kui kõige raskema karistuse, kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate vahenditega. Seega on ka mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud vaid juhul, kui puuduvad muud võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks läbi kriminaalhoolduse. M. Martinile on mõistetud vangistus viis kuud ja kakskümmend seitse päeva, millest ta on tingimisi vabastatud kaheksateistkuulise katseajaga. Katseajast on käesolevaks ajaks läbitud kaks kuud. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et isik ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusesse esmaregistreerimisele, mistõttu teisi kohtu poolt määratud lisakohustusi ning kriminaalhoolduse toiminguid tema suhtes pole olnud võimalik läbi viia, ja ametnik ei näe seetõttu võimalust kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks. Lk 2 / 3

1-19-9748 M. Martin ilmus määratud aegadel korrektselt kohtuistungitele. Kohtu käsutuses olevatest materjalidest nähtuvalt on M. Martin alkoholi kuritarvitaja, mis on riskifaktoriks ning võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal käib süüdimõistetu psühhiaatri vastuvõtul, alustatud on raviga, mis võib tagada tema valmisoleku koostööks kriminaalhooldusametnikuga ning kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks ning kohus leiab, et tema seaduskuuleka käitumise tagamine võib osutuda võimalikuks ilma karistust täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 4 annab kohtule võimaluse, juhul, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Kuna M. Martin on alkoholi kuritarvitaja peab kohus, kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks ja süüdimõistetu edasise seadusekuuleka käitumise tagamiseks, vajalikuks määrata temale lisakohustus, s.o kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul motiveerib lisakohustus süüdimõistetut oma käitumist kontrollima, aitab tagada kontrollnõuete täitmist ning vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.