Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2020, Tartu
Kriminaalasja number
1-20-255 (20278000065)
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Kohtuistungi sekretär
Hanna-Liisa Moks
Kriminaalasi
B.A Kure süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi kokkuleppe- ja kiirmenetluses
Süüdistatav
B.A . Isikukood XXX; elukoht XXX; XXX; emakeel eesti keel; ei tööta, XXX; varem kriminaalkorras karistatud ei ole; tõkendit ei ole
Prokurör
abiprokurör Jüri Vissak
Kaitsja
vandeadvokaadi abi Aivar Kello
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2565 lg 1 p-st 2, § 2564 lg-st 4, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted), kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Vahistamisotsustuse peale võib esitada 10 päeva jooksul alates sellest otsustusest teada saamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjaliku määruskaebuse.
Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse B.A korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. B.A juhtis kaks korda Tartumaal Elva vallas Rannu alevikus alkoholijoobes olles mootorsõidukit Volkswagen Polo reg nr XXX. Esimest korda tegi ta seda 8. septembril 2019 kella 02.02 ajal Elva-Rannu maantee 13. kilomeetril ja alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli siis 1,17 mg/l kohta. Teist korda toimus see 12. jaanuaril 2020 kella 15.00 paiku Elva tee 10 juures ja siiski oli alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus 1,17 mg/l kohta. Nii rikkus B.A LS § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani B.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava K. Kure, tema kaitsja advokaat Aivar Kello ja abiprokuröri Jüri Vissaku vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on K. Kurele mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 8.–9. september 2019, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja mõistetakse K. Kure kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määratakse koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 päeva vangistust, millest 2 päeva kanti ära 8.–9. september 2019. Ülejäänud karistus 5 kuud 23 päeva vangistust jäetakse KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui B.A ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse K. Kurelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kokkuleppe kohaselt tuleb K. Kurele kuuluv sõiduauto Volkswagen Polo reg nr XXX (VIN-kood XXX) KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb B.A KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. B.A tuleb 7 päevase vangistuse täitmise tagamiseks KrMS §
130 lg 2 alusel vahi alla võtta. Nimelt lähtub K. Kurest uute KarS § 424 päraste kuritegude oht. Tõsi, see oht on ilmselt oluline ka nelja päeva pärast, mil B.A vabaneb. Siiski esineb mõningane lootus, et šokivangistus vähendab ohtu sedavõrd, et B.A on võimalik vabadusse lasta. Seni on kriminaalasjas arvatud menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha, mis on vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 2565 lg 2 ja § 179 lg 1 p 2 järgi 438 eurot. Seega on menetluskulud kokku 502,80 eurot. Kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 järgi mõistetakse menetluskulud välja süüdistatavalt osaliselt. Nimelt tuleb vaid väikest pensionit saavalt K. Kurelt välja mõista sundrahast 200 eurot ja riigi õigusabi tasust 30 eurot, s.o kokku 230 eurot. See tuleb K. Kurel ära tasuda 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud menetluskulud, s.o 238 eurot sundrahast ja 34,80 eurot riigi õigusabi tasust, tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.