Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. jaanuar 2020, Tartu
Kriminaalasja number
1-19-9207 (19278000556)
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Kohtuistungi sekretär
Hanna-Liisa Moks
Kriminaalasi
Aivar Orumaa süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Jüri Vissak
Süüdistatavad
Aivar Orumaa. Isikukood 39011252735; elukoht Eestis: XXX ; elukoht Soomes: XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Aivar Orumaad selles, et ta juhtis 31. märtsil 2019 kell 00:21 XXX juures mootorsõidukit Audi 100 reg nr XXX, olles sel ajal alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,8 mg/l kohta). Selle teoga rikkus A. Orumaa kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A. Orumaa toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava A. Orumaa, tema kaitsja advokaadi Marko Paabumetsa ja abiprokurör Jüri Vissaku vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on A. Orumaale mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31. märts – 1. aprill 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõistetakse A. Orumaa kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Orumaa ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse A. Orumaalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
Kohtu seisukoht
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb A. Orumaa KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Probleemi pole 81,60 euroga, mis on määratud kaitsjale makstud tasuna kohtueelses menetluses, ega 157 euroga, mis on ekspertiisitasu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete XXX tuvastamise ning joobe kohta hinnangu andmise eest. Lisaks aga märgitakse, et menetluskuluks on süüdimõistva otsusega kaasnev 810 eurone sundraha. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 810 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 876 eurot: vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 876 eurot ja selle kohus menetluskulude hulka arvama peabki. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. A. Orumaa majanduslik olukord pole kerge: ta küll teenib Soomes võrdlemisi korralikku töötasu, aga see tasu on ebastabiilne ja A. Orumaa peab maksma mitmeid suhteliselt kõrgeid püsikulusid. KrMS § 180 lg 3 teise aluse alusel tuleb sundraha jätta niisiis 66 euro ulatuses riigi kanda. Sundraha 810 euro ulatuses, määratud kaitsjale makstud 81,60 eurot, ekspertiisitasu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete XXX tuvastamise ning joobe kohta hinnangu andmise eest 157 eurot, kokku 1048,60 eurot tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb A. Orumaal tasuda menetluskulud ositi 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates: iga kuu lõpuks on vaja maksta vähemalt 104,86 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.