Süüdimõistetu Alexander Khandeshini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 16. oktoobri 2019. a määrus
1.Jätta Alexander Khandeshini kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
2.Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo Alexander Khandeshinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot ja 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 eurot ja 60 senti.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Alexander Khandeshinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot ja 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Viru Maakohtu 10. mai 2019. a otsusega tunnistati Alexander Khandeshin süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Khandeshini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 24. oktoobri 2018. a otsusega mõistetud karistus ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 24. oktoobri 2018. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud karistus ning
mõisteti A. Khandeshinile liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva vangistust. Samuti tunnistati A. Khandeshin süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 22 päeva vangistust.
2.Viru Maakohtu 16. oktoobri 2019. a määrusega jäeti A. Khandeshin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
3.Maakohtu määruse kohaselt on süüdimõistetul kolm kehtivat kriminaalkaristatust. Teda on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest. A. Khandeshin pani viimase kuriteo toime oma elukaaslase suhtes. Kohtu hinnangul ei mõju vangistus talle piisavalt distsiplineerivalt. Kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab A. Khandeshini käitumisele paremat mõju. Süüdimõistetul on 9 klassi haridus. Isik ei ole omandanud eriala ega valda riigikeelt. Kinnipeetaval on võlad ja tal puudub töökoht. A. Khandeshinil on probleeme alkoholi tarvitamisega (meditsiiniosakonna andmetel on isik alkoholisõltlane). Tal puudub lähivõrgustik ning ta võib lähedaste suhtes vägivalda tarvitada.
4.Samas on positiivne, et A. Khandeshinil puuduvad distsiplinaarkaristused ning tema käitumisega ei ole vanglas probleeme olnud. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Khandeshin minna elama rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“, kuhu on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmeid. Vaatamata ülaltoodule ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Arvestades A. Khandeshini poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja tema korduvat karistatust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. A. Khandeshin pani varasema kriminaalhoolduse ajal toime vägivaldseid kuritegusid. Kohus ei ole veendunud, et püsiv elukoht takistab A. Khandeshinil uusi kuritegusid toime panemast. A. Khandeshini võib hakata käitumiskontrollist kõrvale hoiduma ning uusi süütegusid toime panema.
5.Käesoleval hetkel ei kaalu A. Khandeshini positiivselt iseloomustavad asjaolud (elukoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, uue kuriteo toimepanemine katseajal, alkoholisõltuvus, halb suhtlusringkond, võlgade olemasolu, töökoha, omandatud eriala ja lähedase toetuse puudumine, vägivaldne käitumine probleemide lahendamisel). A. Khandeshin ei ole veel alustanud programmi „Eluviisitreening“. Nimetatud programmi läbimine oleks vajalik, kuna maandaks oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Käesoleval hetkel oleks isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega liiga ennatlik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu käitumist võimalik praegu kriminaalhoolduse vahenditega korrigeerida ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Khandeshini kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja A. Khandeshini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
7.Kaitsja leiab, et kohtu põhjendused on ebaobjektiivsed ja vastuolulised ning kohus ei ole oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ennetähtaegse
2(5)
vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud. Kohus peab hindama KarS § 76 lg 4 eeldusi, mitte ainult isiku endist elukäiku või kuriteo toimepanemise asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt on isiku vangistusest ennetähtaegse vabastamise tingimuseks hea käitumine vanglas ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine. Süüdimõistetu viibimine kinnises asutuses alates 11. märtsist 2019 kuni käesoleva ajani on olnud laitmatu. Sellele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse A. Khandeshini ennetähtaegseks vabastamiseks. A. Khandeshin kannab vanglakaristust esimest korda ning on viibinud kinnises asutuses üle 7 kuu. Isiku jaoks, kes on pannud toime teise astme kuriteo, on vangistus tähtajaga üle 7 kuu maailmavaate muutmiseks piisav. Distsiplinaarkaristuste puudumine viitab sellele, et süüdimõistetu on asunud paranemise teele.
8.Riigikeele mittevaldamist ja eriala puudumist ei saa isikule ette heita. A. Khandeshin õppis Eestis ainult 5. klassini ja lõpetas 9. klassi Venemaal. Iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu suhtub haridusse positiivselt ja on huvitatud riigikeele õppimisest. Süüdimõistetu on 100% töövõimetu ja põeb kroonilist haigust. Lisaks on tal diagnoositud psühhiaatrilised probleemid. A. Khandeshin ei ole haiguse tõttu võimeline loetavalt kirjutama, tema tähelepanuvõime hajub. Seega ei saanud ta eriala omandada objektiivsete ja mõjuvate põhjuste tõttu. A. Khandeshin on töötanud Orvek OÜ-s; Peipsi Kuld OÜ-s kaluri abi praktikal, raietöödel ja teetöödel ning ta on olnud töötukassas arvel tööotsijana. Maakohtu määruses ei ole märgitud, milliseid võlgasid kohus silmas pidas. Kuna A. Khandeshini korter on sundmüügi käigus võõrandatud, on võlad kustutatud.
9.Süüdimõistetu läheb elama Jõhvi rehabilitatsioonikeskusse „Uus põlvkond”. Direktori sõnul on keskus kinnine ja rehabilitatsioon kestab ühe aasta, millele järgneb kuue kuu pikkune adaptsiooniaeg. Rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusest väljapool liigutakse ainult koos saatjaga. Keskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme. Rehabilitatsioonikeskuses viibides on süüdimõistetul hea võimalus ühiskonda adapteeruda ja töötada. Programmi „Eluviisitreening“ mitteläbimist ei saa isikule ette heita. Vanglal kulus individuaalse täitmiskava koostamiseks viis kuud. Süüdimõistetu võib vastava programmi läbida ka rehabilitatsioonikeskuses „Uus põlvkond”, kuna keskuses viibimise üheks tingimuseks on vajalike programmide läbimine.
10.Süüdimõistetu alustas 27. septembril 2019 tööd koristajana. Seega on üks individuaalse täitmiskava punktidest täidetud. Kohus ei ole seda arvesse võtnud. Süüdimõistetu tunnistab alkoholi tarbimisega seotud probleemi ja tal on motivatsioon sõltuvusest vabaneda. Tema ennetähtaegse vabastamise eeldused on täidetud. Rehabilitatsioonikeskuses viibimine annab täiendava garantii, et süüdimõistetu ei pane toime uusi kuritegusid. Prokuröri arvamus ei ole põhjendatud. Kinnipeetav on teinud jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks ning ta on edaspidi motiveeritud õiguskuulekalt käituma. A. Khandeshini poolt ärakantud karistus on proportsionaalne tema poolt toime pandud kuriteoga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Khandeshini kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
12.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.
3(5)
Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
13.Kolleegiumi hinnangul on A. Khandeshini kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
14.Maakohus on A. Khandeshini vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates A. Khandeshini uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-5). Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Kuigi A. Khandeshin soovib edaspidi õiguskuulekalt käituda ja minna rehabilitatsioonikeskusesse elama ning ta on vanglas õiguskuulekalt käitunud ja töötanud, annab tema isikust ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
15.Maakohus on õigesti märkinud, et A. Khandeshini on korduvalt vägivallakuritegude toimepanemise eest karistatud, kuid ta on sellegipoolest samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkanud. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta on olnud korduvalt vägivaldne nii oma ema kui ka elukaaslase vastu ning ta on alkoholisõltlane. Eeltoodule tuginedes hindas maakohus põhjendatult uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks. Seejuures on maakohus arvestanud ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavate asjaoludega, eelkõige süüdimõistetu head käitumist karistuse kandmise ajal, motivatsiooni sõltuvusest vabaneda ning plaani minna elama rehabilitatsioonikeskusesse.
16.Kuigi maakohtu määrus on keeleliselt ebaselge osas, milles maakohus märkis, et „vangistus ei mõju A. Khandeshinile piisavalt distsiplineerivalt“, ei anna eeltoodu siiski alust maakohtu määrust tühistada. Viru Maakohtu 15. mai 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3117 tunnistati A. Khandeshin süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga. Seega on A. Khandeshini ka varem vangistusega karistatud, kuid see on asendatud üldkasuliku tööga. Maakohtu määruses on edasiselt õigesti viidatud, et A. Khandeshin on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo.
4(5)
17.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Khandeshini kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu 16. oktoobri 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
18.Kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 120 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21 eurot ja 60 senti).
19.Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Khandeshini kanda.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.