Liiklussüüteod

1-19-9032

1-19-9032 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Süüdistus. Artur Hest isikuna, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on 17.07.2018 peatunud seoses sellega, et ta ei ole esitanud Maanteeametile kehtivat tervisetõendit, juhtis 10.novembril 2019.a kella 19.49 ajal Haapsalu linnas T. mnt XX maja juures Maanteeametis V. L. nimele registreeritud ja faktiliselt temale kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot Honda Accord registreerimismärgiga XXXXXX isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,22 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,10 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Artur Hest mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Samuti rikkus A.Hest LS § 124 lg 1 ja § 124 lg 3 p 2 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (s.o LS § 242 lg 1 sätestatud mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine). Sellise tegevusega pani Artur Hest toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Peale selle Artur Hest, olles 10.novembril 2019 toime pannud mootorsõiduki joobes juhtimise ning isikuna, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on 17.07.2018 peatunud seoses sellega, et ta ei ole esitanud Maanteeametile uut tervisetõendit, juhtis 12.novembril 2019.a kella 01.10 ajal Haapsalu linnas Paralepa alevikus T. põik X juures Maanteeametis V. L. nimele registreeritud ja faktiliselt temale kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot Honda Accord registreerimismärgiga XXXXXX isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM -0082 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,33 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,21 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Artur Hest mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla. Samuti rikkus A.Hest LS § 124 lg 1 ja § 124 lg 3 p 2 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (s.o LS § 242 lg 1 sätestatud mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine). Sellise tegevusega pani Artur Hest toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

1-19-9032 Kohtus nõudis prokurör Artur Hesti süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10-11.11.2019 (tl 50-51) s.o 2 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 28 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates A.Hesti kahtlustatavana kinnipidamisest 12.11.2019 .a /tl 23/. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jätta 11 kuu pikkune vangistus Artur Hesti suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui A.Hest 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 74 alusel on A.Hest kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkulepete sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus mõistab Artur Hesti süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana peeti kinni 10-11.11.2019, s.o 2 päeva /tl 50-51/, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Kahtlustatavana kinni peetud 12.11.2019 /tl 23-25/. Prokurör taotles KrMS § 127, § 130 sätetest juhinduvalt kohaldada Artur Hesti suhtes kuritegude toimepanemise jätkamise ärahoidmiseks ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise vältimiseks tõkendina vahistamist. Artur Hest kinnitas kohtuistungil, et saab aru, et kui kohus kokkuleppe kinnitab, kohaldatakse tema suhtes tõkendit vahistamine. Kohus leiab, et prokuröri taotlus Artur Hesti vahistamiseks on põhjendatud, kohus rahuldab taotluse ja kohaldab Artur Hesti suhtes tõkendit vahistamine, mis jõustub kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend vahistamine kehtib kuni A.Hesti poolt koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmisele asumiseni jõustund kohtuotsuse järgi või koheselt ärakantava 28-päevase vangistuse ärakandmiseni, seejärel tühistada. Asitõendina on vaadeldud sõiduautot Honda Accord reg.nr XXXXXX koos alarmpuldivõtmega, mis asub hoiul Haapsalu PJ asitõendite hoiuplatsil Kaluri 37, Haapsalu /tl 9/.

1-19-9032 Prokurör taotles KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida asitõendina vaadeldud tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on Artur Hestile kuuluv sõiduauto Honda Accord riikliku registreerimismärgiga XXXXXX. Artur Hest kinnitas, et auto kuulub talle, registris on kanne tegemata. Saab aru, et kokkuleppe kinnitamisel kohtuotsusega talle kuuluv sõiduk konfiskeeritakse. Kohus leiab, et prokuröri taotlus Artur Hestile kuuluva (registris V. L. nimel oleva) sõiduki (koos alarmpuldivõtmega), kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab taotluse. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Artur Hestilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o (1,5*540 )/2= 405 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskuluks. Vandeadvokaadile Gregori Palm A.Hesti kaitsmise eest kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud 177,60 eurot /t l71-73/. Sõiduki teisaldamise kulu on KrMS § 175 lg 1 p 6 järgi menetluskulud ja see on 54 eurot /tl 64/. Riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud 636,60 eurot. Artur Hest on taotlenud kokkuleppe sõlmimisel ja taotles ka kohtuistungil, et saaks menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab Artur Hesti taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.