Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

tööle tööstusesse või kusagile mujale, kuid ei mõista, et enne tuleks osaleda majandustöödel. Isikliku sissetuleku puudumine (või selle ebapiisavus) on olnud peamiseks kuritegeliku käitumise põhjuseks, sest kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Varasemalt on isik eitanud narkootikumidega tulu teenimist, kuid praegusel hetkel tunnistab, et tegi seda, kuna tal olid suured võlgnevused ning tal oli raha tarvis. Kinnipeetava sõnul plaanib ta vabanemise korral minna tööle OÜ-sse xxxx või xxxx OÜ-sse. Nimetatud firmad tegelevad ehitusega ning väidetavalt on isik rääkinud omanikega võimalikust tööle asumisest. Vabastamisel korral on isiku sissetulekuallikaks endiselt majanduslik toetus ema poolt ning isiku töövõimetustoetus. Jevgeni Fedorintšiku päritoluperekonda kuuluvad ema L F ja vanem vend M F, kes on omanud mõju noorema venna üle ja kellega koos on ta ka kuriteo toime pannud. Vend on olnud ühel korral vanglas. Ema kasvatas poegi üksi. Omavahelised suhted peres on head ja toetavad. 2016. aasta märtsis kinnipeetav abiellus vanglas ning tal on 2016. aasta jaanuaris sündinud poeg A, abikaasal on lisaks eelmisest abielust täisealine tütar. Kinnipeetava sõnul on suhted head ning toetavad. Viimane kokkusaamine oli planeeritud mai kuus, kuid abikaasa ja poeg jätsid kokkusaamisele tulemata. Käesolev kuritegu on toime pandud koos naisevenna A K, kes on kandnud karistusi raskete kuritegude eest. Arvestades seda, et isik alustas kuritegude toimepanemist 12-13-aastaselt ja tema korduvaid vangistusi, on seni domineerinud tema tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikud. Isik on ise ka tunnistanud, et tema tuttavad ning sõbrad on osaliselt kriminaalse taustaga. Varasemad kuriteod on isiku väitel toime pandud venna ja tema sõprade heakskiidu teenimiseks, ka narkootikume hakkas isik tarvitama, sest arvas, et see teeb teda täiskasvanumaks. Kinnipeetava elustiil on olnud hoolimatu ja kehtivaid norme eirav. Isik soovib vabanedes jätkata pereelu ning hoiduda edaspidistest kuritegudest, kuid tuginedes tema eelnevale elukäigule on väga raske uskuda, et see tal õnnestub. Kinnipeetava sõnul on tal nüüd pere, kellele keskenduda ja kelle jaoks on tal tarvis olemas olla. Isik on teadlik, et alkoholi mõjul võib ta muutuda agressiivseks ja on seetõttu püüdnud hoiduda alkoholist. Enda sõnul ei huvita alkohol teda enam. Süüdimõistetu põhiuimastiks on olnud fentanüül, mida ta tarvitas viimati 2010. aastal. Enda sõnul hakkas opiaate tarvitama 13-aastaselt, varsti pärast kanepi proovimist. Kinnipeetav on proovinud erinevaid narkootilisi aineid ja tarvitas neid sageli (umbes kolm korda nädalas). Eelmise vangistuse ajal läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kriminaalhoolduse ajal programmi Õige hetk. Katseajal suutis sõltuvusprobleemiga toime tulla. Kinnipeetav põeb narkosõltlastele omast haigust ja saab igapäevaselt ravimeid, psühhiaatrilisi probleeme enam tuvastatud ei ole. Isik ei suuda tunnistada ühtki oma viga ning ärritub kergesti, kui keegi tema valed läbi näeb ning tema tähelepanu sellele juhib. Isik on oma vigu ja käitumismustrit korranud. Jätkuvalt on isikule omane hetkevajadustele keskendumine, arvestamata tagajärgedega. Isik püüab oma käitumist erinevate asjaoludega õigustada, tagajärgi pisendada. Ohvriempaatia on puudulik. Isik vahistati esmakordselt 12.06.2000 ja on sellest ajast alates olnud vabaduses kokku napilt 3 aastat. Kinnipeetav on võtnud omaks kriminaalse subkultuuri põhimõtted ja toetab neid, kuid isiklikust huvist lähtuvalt võib alluda ka vangla nõudmistele või minna koostööle ametnikega. Oma sõnul suhtub ametnikesse sallivalt ja saab aru nende rollist. Varasema kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo, käesoleva kuriteo pani toime pärast käitumiskontrolli lõppu, olles kriminaalhoolduse läbinud edukalt. Isik on öelnud, et soovib jätkata oma elu õiguskuulekalt, teha tööd, olla oma pere jaoks olemas. Isik on astunud samme oma eesmärkide suunas - esitanud kontaktisikule firmade andmed, kuhu plaanib tööle minna. Eelmise karistuse ajal seatud eesmärgid osaliselt realiseerusid - isikul on pere ja laps, kuid pere ülalpidamiseks valis ta illegaalsed vahendid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja

jooksul on 61%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Jevgeni Fedorintšiku tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 06.08.2021 ja käitumiskontroll 24 kuuks ning kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7 sätestatud kohustusi. Jevgeni Fedorintšik kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Peamine põhjus, miks ta on väga palju aastaid vanglas olnud, olid narkootikumid ja võlad ning mittearusaamine sellest, mida ta teeb. Võlad olid tekkinud seoses trahvide, kohtukulude ja hagidega. Vastab tõele, et ema ja vend on neid väga suurel määral aidanud tasuda. Isiku sõnul on ta otsustanud aidata oma perekonda ja elada õiguskuulekalt. Oma abikaasa ja lapsega ta suhtleb. Iseloomustuses on öeldud, et maikuus nad ei ilmunud kokkusaamisele, aga siis oli laps haige. Kui vaadata eelnevaid aegu, siis on nad peaaegu iga kuu teda külastanud, ka peale maikuud on nad teda külastanud. Kui kohus võimaldab tal vabaneda, on tal töökoht olemas ja ta saaks kohe tööle asuda. Töötukassa kaudu saaks ta tööd valida selliselt, et arvestatakse tema tervislikku seisundit, kuna ta on töövõimetu. Perekond saaks teda selles aidata, et ta enam ei suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti töötades saaks ta emale abi osutada ja kasvatada oma last. Eelmine katseaeg kulges edukalt. Tema suhtes ei ole kunagi kohaldatud elektroonilist valvet. Ta on sellisest võimalusest kuulnud ja oleks nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ta saab aru, et see on täielik kontroll ja ta saab liikuda ainult nendes suundades, mis on määratud hooldaja poolt. Ta on selleks valmis ning lubab täita kõiki kohustusi, mida kohus talle määrab. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogramme ning saanud nendest oskuse oma probleemidega toime tulla. Ta on õppinud ütlema ei, ühiskonnas probleeme lahendama ja inimestega suhtlema. 2010. aastast ei tarvita ta enam narkootikume ja ta saab elada ka edaspidi nii, et neid enam üldse ei puutu. Ta kahetseb, mida kõike pidi ema ja ühiskond tema käitumisega seoses läbi elama. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Jevgeni Fedorintšiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jevgeni Fedorintšiku ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Vladimir Sadekov leidis kohtuistungil, et üks asi on see, mis on iseloomustuses, teine asi on see, kuidas isik põhjendas oma taotlust kohtuistungil. Kaitsja on absoluutselt kindel selles, et isikut võib ja on vajalik vabastada. See, et vangla ametnik on vastu, põhineb sellel, et isik ei tahtnud koristada. Kinnipeetav väidab, et tal on allergia ja ta palus leida tööd teises kohas. Ta ei loobunud tööst, vaid tahtis tööd teha, kuid ta peab jälgima ka tervist. Teiselt poolt on järeldused, mis isik tegi. Ta sai kõigest aru, maksis ära nõuded. Isikul on perekond, laps, kohustusi oma ema ees nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kaitsja leiab, et praegu on õige hetk, millal isik saab järeldusi teha ja täiesti sotsialiseeruda ühiskonda. Kui ta vabaneb, siis ta allub käitumiskontrollile. Esimene vale samm ja isik läheb tagasi vanglasse. Selleks, et tagasi vanglasse saada, ei ole isegi vaja kuritegu toime panna, piisab kui üks kord alkoholi või narkootikume tarvitab. Nägime kohtuistungil, et isiku käitumisviis on absoluutselt normaalne, tema kaalukas jutt ja argumenteerimine näitab seda, et ta tegi tõsiselt järeldusi. Kui isik vabaneb, siis ta allub käitumiskontrollile päris pika aja jooksul. Need meetmed, mis kohaldatakse tema suhtes, on päris tugevad selles mõttes, et need

garanteerivad käitumisviisi. Kaitsja palus kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Fedorintšik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus, ei kanna ta reaalset vangistust esimest korda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Jevgeni Fedorintšiku käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Kinnipeetaval esinevad teatud subkultuurilised hoiakud, mis väljenduvad selles, et ta keeldub vangla majandustöödel töötamast. Ta on määratud tööle vangla majandustöödele koristajana, kuid on erinevatel põhjendustel keeldunud töötamast koristajana ning soovib töötada muus valdkonnas, näiteks vanglatööstuses. Kinnipeetaval on ka 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening, lõpetanud käesoleval aastal vangistuses olles 8. klassi ning omandanud riigikeele A2 tasemel. Vabanemisel on isikul võimalik elama asuda emale kuuluvas korteris, kus ta ka enne vangistust elas koos ema ja vennaga. Seega vabaneb ta samasse keskkonda, mistõttu ei ole see määrava tähtsusega kuritegude ärahoidmisel. Enne vangistust oli kinnipeetava ametlikuks sissetulekuks töövõimetuspension, mida on tal vabanemisel võimalik uuesti taotleda. Ametlikult ta kunagi töötanud ei ole. Vabanemisel on isikule töökoha garanteerinud firma xxxx OÜ, samuti on M F lubanud venda igakülgselt vabanemisel toetada. Isiku tutvusringkonnas domineerivad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Käesoleva kuriteo pani kinnipeetav toime grupis koos abikaasa vennaga. Seega võib tutvusringkond ja selle mõju olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Jevgeni Fedorintšiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 11.11.2019 kohtumäärus jõustus 18.12.2019 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.