1-19-7925
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. november 2019. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-7925 (19239000038)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla G.P süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Kriminaalasi Prokurör
Abiprokurör Marelle Ulla
Süüdistatav
G.P – ik XXX, elukoht XXXXX
telefon
e-post:
XXXXX Vabariigi kodanik, XXXXXXXharidus, emakeel
keel,
XX XXXXXXX, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 06.06.2011. a otsusega nr 1-11-5640 KarS § 141 lg 2 p 1 järgi vangistusega 7 aastat. Tartu Maakohtu 22.09.2015. a määrusega vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, KarS § 76 lg 5 alusel katseajaga kuni 10.12.2017. a. Väärteokorras karistamata
1-19-7925
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. G.P 30.07.2019 kella 19:08 ajal juhtis H. maakonnas H. vallas K’s L. tee XX maja juures A. M’ile kuuluvat ja tema kasutuses olevat mootorsõidukit Seat Alhambra, registreerimismärgiga XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,19 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,09 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, millega rikkus
1-19-7925 Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, G.P süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Prokurör nõudis kohtus G.P süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 4 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta 4 kuu pikkune vangistus G.P suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 12-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 74 alusel on G.P kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 punktis 5 sätestatud kohustust: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; alluma alkoholisõltuvusravile, milleks tuleb 2 kuu jooksul pöörduda enda poolt valitud sõltuvusravi spetsialisti vastuvõtule. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus alluma alkoholisõltuvusravile. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab G.P süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb G.P-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 810 eurot (1,5*540). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskuluks. Vandeadvokaadile Peep Rajavere G.P kaitsmise eest kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud 77,58 eurot /tl 30-33/. Riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kokku 887,50 eurot. G.P on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 1 aasta jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
1-19-7925 Piia Jaaksoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.