1-19-7571
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2019, Tallinn
Kriminaalasja number
1-19-7571 (19231701444)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Eda Loor Meelis Dar süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses Katrin Tron
Prokurör Süüdistatav
Kaitsja
Meelis Dar Ik: 37507230339, xxx, emakeel: xxx, haridus: xxx; töökoht: xxx; elukoht: xxx Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 21.06.2019 kuni 22.06.2019. Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: - Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.04.2015.a otsusega nr 1-15-1889 KarS § 121 järgi rahaline karistus 320 eurot ja § 424 järgi rahaline karistus 800 eurot ja § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel liitkaristus 241 päevamäära, s.o 771, 20 eurot. Süüteo toimepanemise kuupäev 27.09.2014.a. 6 kehtivat väärteokaristust. Kohtueelsel menetlusel advokaat Liis Suik
suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täitmisele pööramata tingimusel, et Meelis Dar temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Meelis Dar täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla LääneHarju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 663 7076).
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Meelis Dari süüdistatakse selles, et tema, olles 06.04.2015.a. Viru Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, korduvalt ja tahtlikult 21.06.2019 kella 20.43 ajal Tallinnas, xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,99mg/l, laiendmääratlusega +/-0,09 mg/l, lõplik lugem 0,90 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja (LS) § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kors § 36 lg 4 p 1, 2 – Joobeseiseisundi liigid on 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Meelis Dar toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 24.09.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav Meelis Dar ja tema kaitsja Liis Suik sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.06.2019 kuni 22.06.2019 s.o 2 /kaks/ päeva, seega ära kandmata karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva, millest 1 kuu kuulub ärakandmisele reaalselt ning kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et 10 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Meelis Dar ei pane 1 aastase 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2, 8 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: a. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. b. Kaitsjatasu summas 97,20 eurot. c. Kohtumenetluse kulud: kohtumenetluses tekkivad kohtumenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda, kuid eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise ajal teada. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud - kohtueelses menetluses kogusummas 907,20 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkulepe sõlmimise ajal veel teadmata kulud, alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.