Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

vangistusega. KarS § 73 lg-te 1,2 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga, mis hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 83 lg 2 ja KarS § 191 alusel konfiskeeriti ning määrati hävitada tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, so 60 armodafiniili sisaldavat ARTVIGIL-150 tabletti ning KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning hävitada 60 armodafiniili sisaldavat Waklert 150 tabletti. Menetluskuluna mõisteti S. Ratnikult välja sundraha.

aktist ning Maksu- ja Tolliameti 28. juuli 2017. a kauba üleandmise-vastuvõtu aktist nr 17YA0212381-1/1, et postisaadetis koos sisuga anti üle Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnale (vt tl 50). Maksu- ja Tolliameti 23. oktoobri 2017. a asitõendi vaatlusprotokolli nr 17930000224 kohaselt oli turvaümbrikus triipkoodiga nr RU614084801GB kuus suletud blistrit ja igas blistris on 10 tabletti. Kokku on kuues blistris 60 tabletti. Kõikidel blistritel on kirjed: Armodafinil Tablets ARTVIGIL-150, Signature; Each tablet contains: Armodafinil 150 mg, Exipients q.s., Store in cool, dry & dark place. Mfg Lic. No.: 48/UA2006. Triipkood 8906045386456, Manufactured in India. (vt tl 55-56). Rahvastikuregistri 10. oktoobri 2017. a väljatrükist nähtuvalt on S. Ratniku sideaadress alates

Seetõttu tuleb S. Ratnik KarS § 184 lg 1 järgi 60 Waklert tableti vahendlikult üle riigipiiri toimetamises õigeks mõista. 3.4 KarS § 184 lg 1 sätestab kuriteona narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Tulenevalt NPALS § 31 lg 1 esimesest lausest kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. 3.5 Kuigi armodafiniili pole määruse lisa 1 nimekirjades märgitud, on lisa 1 IV nimekirjas loetletud modafiniil. Istungil esitati tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonna peaeksperdi Peep Rausbergi kirjalik vastus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri päringule. Vastuse kohaselt on armodafiniil modafiniili ruumiline isomeer (vt tl 92-93). Kohtu hinnangul on eksperdi kirjalik vastus lubatav ja usaldusväärne tõend, millele tuginedes tuvastab kohus, et armodafiniili on modafiniili isomeer. Kuna modafiniil on loetletud määruse lisa 1 IV nimekirjas, vastab armodafiniili modafiniili isomeerina NPALS § 31 lg 1 tunnustele. 3.6 NPALS § 3 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Istungil esitati tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) 12. oktoobri 2016. a arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 16E-LÕX0168, mis koostati teises kriminaalasjas. Ekspertiisiakti kohaselt on armodafiniil modafiniili analoog, mis omab stimuleerivat psühhotroopset/narkojoovet tekitavat toimet. Armodafiniili psühhotroopseks toimeks/narkootiliseks joobeks vajalik annus on tavaliselt 150-250 mg. Seega vajatakse kümnele inimesele psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks tavaliselt 1500-2500 mg (1,5-2,5 g) armodafiniili (vt tl 59-60). Samuti esitati tõenditena Maksu- ja Tolliameti 21. novembri 2018. a nõudekiri nr 11.21/18/0263-7, mis on adresseeritud EKEI arst-kohtutoksikoloogiaeksperdile Mailis Tõnissonile, ning M. Tõnissoni 28. novembri 2018. a kirjalik vastus nr 17-5/3964-2. Nõudekirjas küsiti M. Tõnissonilt, kas armodafiniil on narkootiline või psühhotroopne aine, milline on keskmine ühekordne vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitav armodafiniili annus ning kui armodafiniil on psühhotroopne aine, siis kas ja mille poolest erinevad narkojoove ja psühhotroopne toime ning kas ja kuidas on võimalik psühhotroopse toimega aine tarvitamisel saada narkojoove (vt tl 94). M. Tõnissoni kirjalikust vastusest nähtuvalt on armodafiniil psühhotroopse toimega ravim. Armodafiniili psühhotroopseks toimeks/narkootiliseks joobeks vajalik annus on tavaliselt 150250 mg, keskmiselt 200 mg. Seega piisab psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks tavaliselt 1500-2500 mg (1,5-2,5 g), keskmiselt 2000 mg (2 g) armodafiniilist. Psühhotroopne toime on narkootilisest toimest laiem mõiste, kuid mõlemad, nii narkootilised kui ka psühhotroopsed ained, mõjutavad meeleolu ja käitumist. Paljudel narkootilistel ainetel on lisaks valuvaigistav toime, kuid mõlema grupi puhul on kõrgendatud risk sõltuvuse tekkeks. Puhtalt psühhotroopse toimega ained/ravimid mõjutavad tunnetust ja käitumist (nt rahustid, uinutid, stimuleeriva toimega või psühhedeelse toimega ehk aistinguid muutvad ravimid). Narkootiline

aine üldisemalt tähendab uimastit (aine või ravim), mida kasutatakse selle meeleolule suunatud mõju tõttu ilma meditsiinilise näidustuseta. Seejuures võivad mõned ravimid olla narkootilise toimega, kuid teatud omaduste tõttu on need vajalikud meditsiinis (eelkõige tugeva valuvaigistava omaduse tõttu) (vt tl 95). 3.7 Lisaks eeltoodule kuulati M. Tõnisson ka kohtuistungil asjatundjana üle (vt tl 37 pöördel40 pöördel). 3.8 Seoses psühhotroopsete ja narkootiliste ainete eristamise ning nende mõjuga (sh narkojoobe tekitamisega) esitati kohtule tõenditena veel ka S. Ratniku e-kirjavahetused Ravimiameti Inspektsiooniosakonna juhtivspetsialisti Malle Tiidelepaga, Lembit Allikmetsaga ja Marika Saarega. 3.9 Maakohtu hinnangul on Maksu- ja Tolliameti 21. novembri 2018. a nõudekiri nr 11.21/18/0263-7, M. Tõnissoni 28. novembri 2018. a kirjalik vastus nr 17-5/3964-2 ning tema poolt kohtuistungil asjatundjana antud ütlused tõenditena lubatavad ja usaldusväärsed. Asjatundja selgitas istungil põhjalikult ja arusaadavalt, et aine psühhotroopne toime ja joove on omavahel läbi põimunud ning neid pole võimalik üksteisest täielikult eristada. Nii tähendab narkootiline toime sisuliselt aine psühhotroopset toimet ja joobele iseloomulike tunnuste tekkimist käsitletakse ravimi kõrvaltoimetena. Armodafiniil on sarnaselt modafiniiliga valdavalt psühhotroopne aine, mille tarvitamine võib tekitada joobele iseloomulikke tunnuseid, näiteks enesetunde paranemist ja tasakaaluhäireid. Arvestades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omavahelist läbi põimumist ning joobe liigitumist psühhotroopse toime alla, nähtub maakohtu hinnangul analüüsitud tõenditest üheselt, et ka psühhotroopse aine (sh armodafiniili) tarvitamisel võivad tekkida joobele iseloomulikud tunnused, s.t väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega puudub igasugune alus arvata, et seadusandja silmis saab narkojoobe tekitada üksnes narkootiline aine. Liiati, nagu öeldud, pole narkootilisi ja psühhotroopseid aineid võimalik üksteisest täielikult eristada. Kokkuvõtlikult on ka psühhotroopse aine (sh armodafiniili) puhul võimalik välja selgitada, milline on aine suur kogus NPALS § 31 lg 3 mõttes. 3.10 Maakohtu arvates on lubatavad tõendid ka M. Tiidelepa, L. Allikmetsa, ja M. Saare vastused osas, mis ei puuduta õiguse tõlgendamist ja kohaldamist. Lubatavas osas on need tõendid ka usaldusväärsed, kuid ei anna praeguse asja lahendamiseks oluliselt tõendusteavet juurde. 3.11 Täiendavalt märkis maakohus, et kuigi asjatundja seisukohalt vaadatuna on narkootilise aine mõiste liiast ja vananenud, on narkojoobe mõistel NPALS § 31 lg 3 ja KarS § 184 kohaldamisel siiski oluline roll. Sätestades, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, ei piisa seadusandja hinnangul aine suure koguse jaatamiseks mis tahes psühhotroopse toime avaldumisest. Suurest kogusest NPALS § 31 lg 3 mõttes on alust rääkida alles siis, kui aine kogusest piisab vähemalt kümnele inimesele sellise kvaliteediga psühhotroopse toime tekitamiseks, mida on võimalik käsitleda joobena.

Maakohus osundas, et narkootilise aine suure koguse olemasolu ei saa tõendada pelgalt viitega erialakirjanduses sisalduvatele andmetele, kuna erialaseid teadmisi omamata ei ole kohtumenetluse poole pädevuses hinnangu andmine selliste andmete aja- ja asjakohasusele. Võttes arvesse, et puudub üldtunnustatud kokkulepe selle kohta, millise institutsiooni arvamus narkootilise aine suurt kogust kinnitaks või mis oleks autoriteetne ja legitiimne, võib seetõttu mõistetavalt ka kaitsja taotleda omalt poolt asjatundja kaasamist kõnealuse küsimuse lahendamisse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri 2013. a määrus nr 3-1-1-89-13, p 12). 3.12 EKEI 12. oktoobri 2016. a arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti ja EKEI eksperdi M. Tõnissoni 28. novembri 2018. a kirjaliku vastuse kohaselt piisab kümnele inimesele psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks tavaliselt 1500-2500 mg (1,5-2,5 g), keskmiselt 2000 mg (2 g) armodafiniilist. Kuigi nendes kirjalikes tõendites pole viidatud kasutatud kirjandusele, mille abil vastava tulemuseni jõuti, selgitas asjatundjana üle kuulatud EKEI ekspert M. Tõnisson maakohtu istungil, et armodafiniili kogus, millest piisab vähemalt kümnele inimesele toime avaldamiseks, määratakse kindlaks kirjanduse (sh Euroopas ja maailmas narkomaailma nn ohjes hoidvate organisatsioonide kokkuvõtete ja artiklite) alusel. Kõigepealt selgitatakse välja, millisest armodafiniili kogusest piisab toime avaldamiseks ühele inimesele, misjärel korrutatakse see kogus kümnega. Asjakohane kirjandus tugineb aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsetele. Kui narkootiliste ainetega katsete läbiviimine on rohkem vabatahtlik, siis modafiniili ja armodafiniiliga on tehtud lisaks ka kliinilisi uuringuid. 3.13 Maakohtu hinnangul tõendavad ekspertiisiakt, kirjalik vastus ja asjatundja ütlused kogumis usaldusväärselt, et kümnele inimesele piisab psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks tavaliselt 1500-2500 mg (1,5-2,5 g) armodafiniilist. Asjatundja kirjeldas istungil piisava täpsusega armodafiniili suure koguse välja selgitamise käiku ja lähteallikaid ning kaitsjal ja süüdistataval oli soovi korral võimalik ekspertiisiaktist ja kirjalikust vastusest nähtuva lõpptulemuse usaldusväärsust vaidlustada. 3.14 Maakohtu hinnangul ei ole kaitsja esitatud tõend - D. Elizabeth McNeili ingliskeelne kliiniline ülevaate modafiniili kohta (ja selle eestikeelne tõlge, vt tl 115-117), lubatav. 3.15 Maakohtu hinnangul arvestades, et kümnele inimesele piisab psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks 1,5-2,5 g armodafiniilist ja et S. Ratniku poolt tellitud Artvigil tabletid sisaldasid kokku 9 g armodafiliini, saab praeguses asjas rääkida psühhotroopse aine suurest kogusest NPALS § 31 lg 3 ja KarS § 184 mõttes. 9 g armodafiniilist piisab narkojoobe tekitamiseks 36-60 inimesele. Järgmisena tuleb lahendada küsimus, kas S. Ratnik realiseeris KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu, s.o kas tema tegevus on käsitatav suure koguse psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisena. 3.16 S. Ratnik tellis omandamise eesmärgil veebiaadressil https://modapharma.com oma elukoha aadressile XXX 60 Artvigil tabletti, mis sisaldasid suures koguses armodafiliini. Kuna Maksu- ja Tolliamet pidas S. Ratnikule adresseeritud postisaadetise koos tablettidega AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil Pallasti 28 Tallinn kinni, toimetas S. Ratnik suures koguses psühhotroopse aine postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri. Samas jäi S. Ratniku lõppeesmärk (s.o psühhotroopse ainele vahetult enda valduse kehtestamine) Maksu- ja Tolliameti sekkumise tõttu realiseerimata.

3.17 Maakohtu arvates näitavad kogutud tõendid, et S. Ratnik realiseeris KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu. Kuigi S. Ratnikul ei õnnestunud Maksu- ja Tolliameti sekkumise tõttu suures koguses armodafiliinile vahetult enda valdust kehtestada, toimetasid postiteenuse osutajad S. Ratniku tellimust täites psühhotroopse aine Eestisse. Tellides 9 g armodafiliini ja toimetades selle postiteenuse osutajaid ära kasutades Eestisse, rikkus S. Ratnik NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud keeldu. Seega käitles süüdistatav ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet ja pani toime KarS § 184 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 184 lg 1 subjektiivsed tunnused. S. Ratnik realiseeris KarS § 184 lg 1 objektiivsed tunnused otsese tahtlusega. 3.18 Maakohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Argument, et S. Ratnik polnud teadlik, et armodafiniil on psühhotroopne aine, mille käitlemine on Eestis üldjuhul keelatud, osutab keelueksimusele KarS § 39 mõttes. 3.19 Pidades silmas, et S. Ratniku ütluste kohaselt teadis ta aastatepikkuse töökogemuse tõttu ravimitega seotud valdkonnas „väga hästi“, et on olemas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekiri, pole kohtu hinnangul usutav, et samas oli süüdistataval kindel veendumus, et kõnealune nimekiri loetleb ammendavalt kõik narkootilised ja psühhotroopsed ained, mille käitlemine on keelatud. Samuti ei saa üksnes nimekirjas esitatud ainete loeteluga tutvumine tekitada isikul veendumust, et sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõiste ning käitlemise nõuded piirduvadki. Usutav pole seegi, et S. Ratnik ei teadnud modafiniili ja armodafiniili tihedatest seostest. Mõlema aine nimi on äärmiselt sarnane, S. Ratniku ütluste kohaselt veendus ta armodafiniili ohutuses modafiniili kohta esitatud teabe alusel ja ka aine tellimisel sai ta armodafiniili kohta päringu tegemisel vasteteks nii armodafiniili kui ka modafiniili. Arvestades eeltoodud asjaolusid, ei viibinud S. Ratnik kohtu hinnangul keelueksimuses. 3.20 Vastates kaitsja väitele, et antud juhul on tegemist süüteokatsest loobumisega, märkis maakohus, et kuna S. Ratnik realiseeris 27. juulil 2017 suure koguse armodafiliini vahendlikult Eestisse toimetamisega KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu, polnud tal 9. augustil 2017 enam võimalik süüteokatsest loobuda. Selleks ajaks oli KarS § 184 lg 1 tunnustele vastav tegu juba toime pandud. 3.21 KarS § 184 lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Analüüsides S. Ratniku süü suurust, märkis kohus, et süüdistatav käitles üht leebemat psühhotroopset ainet isikliku kasutamise eesmärgil. Samuti ületab käideldud aine kogus suure koguse määra suhteliselt vähe – käideldud armodafiniilist piisab narkojoobe tekitamiseks 36-60 inimesele. Eelnevast tulenevalt on süüdistatava süü üsna väike. Samuti kahetses S. Ratnik kohtuistungil toimepandud tegu ja kohtul pole alust kahetsuse siiruses kahelda. Seega esineb KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu. Maakohus ei arvestanud ka armodafiniili Eestisse saabumise väidetavat takistamise soovi karistust kergendava asjaoluna, sest see asjaolu ei ole tõendatud. Maakohtu hinnangul piisab karistuse eesmärkide saavutamiseks süüdistatava karistamisest KarS § 184 lg 1 miinimummääras. Seetõttu mõistis maakohus S. Ratnikule karistuseks 1aastase vangistuse. Kuna kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades tähtajalise vangistuse ära kandmine S. Ratniku poolt otstarbekas, jättis kohus mõistetud karistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui S. Ratnik ei pane 1-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Lõpuks lahendas maakohus menetluskulude ning asitõenditega seotud küsimused.

APELLATSIOON

puhul kindlasti saab öelda, et siis avalduvad väliselt tajutavad häired. Eksperdi arvates võib selliseks koguseks olla 400 mg modifiniili. Küsimusele kas psühhotroopse toime saabumisel saab rääkida narkojoobest vastas ekspert, et see sõltub sellest mis ainega on tegemist, psühhotroopseid toimeid on erinevaid. Küsimusele kas 200 mg modafiniili toime saabumisel saame rääkida, et isik on joobes vastas ekspert, et seda isikut peaks tegelikult üle hindama, päris otseselt ta ei julgeks küll öelda, et on joobes. Ekspert jättis selgelt vastamata kas psühhotroopne toime tekitab narkojoovet ning kas 200 mg modafiniili tekitab joovet. Ekspert ei osanud ka vastata milline on modafiniili „terapeutiline aken“. Samas lähtub käesolev menetlus tõdemusest, et 200 mg modafiniili on kogus mis tekitab joovet ühel inimesel. Järelikult on selline lähtepunkt väär ning sellega seoses on ebaõigesti määratletud vastutuse aluseks olev asjaolu. 4.5 Käesolevas asjas ei ole MTA poolt võetud aine kohta ekspertiisi teostatud, samuti pole ekspertiis tehtud selle kohta milline käesolevas asjas leitud aine kogus on kümnele inimesele joovet tekitav. Ekspert ei ole üheselt ja arusaadavalt andnud vastust selle kohta milline kogus puhast armodafiniili tekitab inimesel joovet. Joovet on uuritud kuid siis on uuritavad ka teisi aineid juurde kasutatud. Pole teada milliseid kõrvaltoimeid armodafiniil tekitab. Ekspert viitas erinevate asutuste uuringutele, kuid pole esitatud dokumente millistest nähtuks kirjeldused kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsete ja nende tulemuste kohta, puuduvad dokumendid selle kohta millest oleks võimalik aru saada milline kogus ja miks on piisav joobe tekitamiseks ühele inimesele. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta millised tõendaks armodafiniili kogust milline tekitaks joobe ühel inimesel. Pole esitatud uuringuid, nende tulemusi, põhjendusi millel järeldused tuginevad. Sellega seoses on tõendamata asjas tähtsust omav asjaolu. 4.6 Käesolevas asjas esitati arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt teises kriminaalasjas. Sellega seoses tuleb hinnata selle tõendi vastavust ekspertiisiaktile kehtestatud nõuetele. Käesolevas asjas esitatud ekspertiisiakt ei vasta seaduse nõuetele ning seega ei tõenda asjas tähtsust omavat asjaolu. 4.7 Maakohus on ebaõigesti tuvastanud KarS § 184 kohaldamiseks vajaliku koosseisulise tunnuse, s.o. aine koguse. Sellega seoses on otsus põhjendamata ja see on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Eksperdi väitel tekitab armodafiniil kõige enam eufooriat, on ka olnud tasakaaluhäiretega inimesi. Ekspert tunnistas, et armodafiniil on veel üks leebemaid ravimeid, kus joobele viitavaid tunnuseid tuleb suhteliselt harva ette. Eksperdi ütlustest ilmneb seega, et armodafiniilil on kergelt stimuleeriv toime. Eksperdi ütlustest ei selgu üheselt kas selline toime võrdub joobega ning millise joobega tegemist on. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millised on armodafiniili tarvitamisele viitavad iseloomulikud tunnused. 4.8 S. Ratniku teo kvalifitseerimiseks on vaja kindlaks teha armodafiniili toimet iseloomustavad tunnused. Kui armodafiniil on psühhotroopne aine siis tuleb kindlaks teha millisesse ainerühma see kuulub. Süüdistatavale pole teada miks ja millist toimet armodafiniil tekitab. 4.9 Kaitsja esitas maakohtus tõendina D. Elizabeth McNeili ingliskeelse kliinilise ülevaate

modafiniili kohta ja selle dokumendi eestikeelse tõlke. Selle tõendiga soovis kaitsja tõendada, et modafiniili kogused ühe inimese kohta on kliinilistes uuringutes olnud oluliselt suuremad (1000-1200 mg). Kohtu hinnangul ei olnud esitatud tõend lubatav. Maakohtu viide KrMS § 161 sätetele on kaitsja arvates väär kuna see käsitleb tõlgi osavõttu kohtuistungist. KrMS § 10 esitab nõuded menetluse käigus esitatavatele tõenditele ning selles pole nõuet, et tõlge peaks olema vannutatud tõlgi koostatud. KrMS § 10 ja 161 normid ei ole koostoimes kohaldatavad. Maakohus jättis ebaõigesti tõendite hulgas välja kaitsja esitatud tõendi ning sel põhjusel on kohtuotsus põhjendamata. 4.10 KarS § 184 kohaselt on teo koosseisuliseks tunnuseks joobe tekitamine. Joobe mõiste on seadusandja poolt defineeritud. Eksperdi seletuse kohaselt 200 mg armodafiniili joobele omaseid tunnuseid ei tekita. Kui armodafiniil tekitab joobele iseloomulikke tunnuseid ja kõrvaltoimeid harva ning joove sõltub muude ravimite kasutamisest siis on tegemist erandiga mitte aga reegliga. Seetõttu ei saa ka väita, et 200 mg armodafiniili tekitaks inimesel joobe. 4.11 Maakohus on seisukohal, et tellides 9 g armodafiliini ja toimetades selle postiteenuse osutajaid ära kasutades Eestisse, rikkus S. Ratnik NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud keeldu. Seega käitles süüdistatav ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet ja pani toime KarS § 184 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Maakohtu hinnangul pole tegemist süüteokatsest loobumisega. Maakohtu põhjenduse kohaselt realiseeris S. Ratnik 27. juulil 2017 suure koguse armodafiliini vahendlikult Eestisse toimetamisega KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu, mistõttu polnud tal 9. augustil 2017 enam võimalik süüteokatsest loobuda. Lõpuleviidud süüteost pole võimalik loobuda. Kaitsja märgib, et loobuda saab nii lõpetamata kui ka lõpetatud süüteokatsest. Armodafiniili tellides eeldas S. Ratnik, et peale nende eest tasumist jõuab saadetis temani. Tellimust esitades ja selle tasumise järgselt oli leping saatjaga sõlmitud. Seda kas ja millal müüja tellimuse täidab polnud S. Ratnikule teada. Tellimuse täitmine ei sõltunud enam temast. Käesoleval juhul S. Ratnik taganes lepingust enne kauba saamist. Vastava avalduse esitas S. Ratnik 09.08.2017. Asjaolu kas kaup oli välja saadetud või mitte ei oma tähendust, sest kauba väljastamine ei tähenda selle kättesaamist. Antud juhul väljastati kaup saatja kulul ja tema poolt valitud vahenditega. Seega peale lepingust taganemist oli leping lõppenud. Antud juhul on lepingust taganemine tuvastatud ja kauba saatja on lepingust taganemist aktsepteerinud. Käesolevas kaasuses oli S. Ratnikul tekkinud teadmine ja arusaam, et ta tellitud kaupa enam ei soovi ning kuna see polnud temani jõudnud kasutas võimalust tellimusest loobumiseks. Selline käitumine peaks olema kooskõlas kaebuses viidatud Riigikohtu seisukohaga ja olema käsitletav süüteost loobumisena. Asjaolu, et saadetis oli riigipiiri jõudnud ei saa antud juhul süüteoskatsest loobumist väärata. Apellandi arvates on käesoleval juhul vääralt kohaldatud materiaalõigust. Kokkuvõttes on maakohtu otsuse tegemisel rikutud menetlusnorme ning vääralt on kohaldatud materiaalõigust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

sellele võttis maakohus tõendina arvesse EKEI 12. oktoobri 2016 .a arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 16E-LÕX0168, mis koostati teises kriminaalasjas. Nimetatud akti kohaselt on amrodafiniil modafiniili analoog, mis omab stimuleerivat psühhotroopset/narkojoovet tekitavat toimet. Armodafiniili psühhotroopseks/narkojoobeks vajalik annus on tavaliselt 150250 mg. Seega vajatakse kümnele inimesele psühhotroopse toime/narkootilise joobe tekitamiseks tavaliselt 1500-2500 mg (1,5-2,5 g) armodafiniili (vt tlk 59-60). Samuti esitati kohtule MTA nõudekiri EKEI arst-kohtutoksikoloogiaeksperdile M. Tõnissonile ning eksperdi vastus, milles muuhulgas märgiti, et armodafiniil on psühhotroopse toimega ravim, mille puhul piisab joobe tekitamisest 1500 -2500 mg (1,5-2,5 g), keskmiselt 2000 mg, (2 g) armodafiniilist. (tlk 94-95). Lisaks eelnimetatud kirjalikele tõenditele kuulati M. Tõnisson maakohtu istungil üle asjatundajana, kes andis põhjalikke selgitusi muuhulgas ka armodafiniili omaduste kohta (vt tlk 37 p-40 p, samuti maakohtuotsuse 18).

12.2 Ka teinegi maakohtu vastuargument vaidlusaluse tõendi kohta on põhjendatud. Nimelt käsitles kliiniline ülevaade modafiniili, mitte armodafiniili. Lõpuks käsitles vaidlusalune tõend kaitsja sõnul modafiniili ohtlikkust, mis aga ei oma tõendamiseseme asjaolude seisukohast tähtsust (vt ka maakohtu seisukoht otsuse p-s 31-32).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.