1.Jätta kriminaalasja juurde võtmata täiendava tõendina apellatsiooni lisa 1 (otsingutulemus.jpg) ja võtta kriminaalasja juurde lisa 2 (Annely Järvesaare kiri).
JÕ
2.Jätta Viru Maakohtu 30. juuni 2026 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 312,48 eurot, sh käibemaks 60,48 eurot, vandeadvokaadi abi Andres Veskile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista süüdistatavalt Andero Järvesaarelt välja kaitsja tasu 312,48 eurot riigituludesse.
Süüdistataval tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistus
O TE
L
1.Prokuratuur süüdistab Andero Järvesaart karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi selles, et ta tellis hiljemalt 23. oktoobril 2023 enda nimele ja elukoha aadressile XXX , narkootilist ainet amfetamiini massiga 19,42 g (kuivatatult). See sisaldas vastavalt ekspertiisiaktile nr 23E-AN1546 31% amfetamiini 6,02 g. Selliselt korraldas A. Järvesaar, kasutades selleks DPD Eesti AS kullerteenust, narkootilise aine amfetamiini sisseveo Eesti Vabariiki narkootilise aine omandamise eesmärgil. A. Järvesaare poolt tellitud amfetamiin saabus Poolast (saadetud Piotr Walczaki poolt) Eestisse kullersaadetisega nr 13319300227127 hiljemalt 23. oktoobril 2023 aadressile XXX , Harju maakond, kus selle pidas kinni Maksu- ja Tolliamet. Maakohtu otsus
E
O
2.Viru Maakohus karistas 30. juuni 2026 otsusega A. Järvesaart KarS § 184 lg 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, mille jättis KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. A. Järvesaar on katseajal kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid, sh elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX. Lisaks keelati A. Järvesaarel KarS § 75 lg 2 p 2 1 alusel narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine. Maakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist.
U
M
IS
3.Kirjalikud tõendid kinnitavad A. Järvesaare süüd. Narkootilist ainet sisaldanud saadetis oli tellitud süüdistatava nimele, tema tegeliku elukoha aadressile ja temaga seostatavat telefoninumbrit kasutades. Ta oli samalt saatjalt varem saadetisi saanud ning süüdistatav ise pöördus konkreetse kinnipeetud saadetise kättesaamise asjus DPD poole. Seetõttu ei pidanud kohus usutavaks kaitsja väidet, et süüdistatava andmeid võis kasutada keegi teine. Kohtu hinnangul toetasid varasemad narkootiliste ainetega seotud juhtumid A. Järvesaare käitumismustrit. Süüdistatav tellis saadetise ja oli selle sisust teadlik.
JÕ
U
ST
4.Maakohus arvestas karistuse mõistmisel seda, et kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Karistusregistri andmetel on A. Järvesaarel varasemad tihedad kokkupuuted narkootiliste ainetega. A. Järvesaart on 2016. aastal karistatud KarS § 183 lg 2 järgi (kriminaalasi nr 1-16-1189), tal on kaks kehtivat karistust narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi. Lisaks pöörati täitmisele talle 28. mail 2021 kriminaalasjas nr 1-21-3842 tingimisi mõistetud vangistus, kuna ta rikkus kontrollnõudeid. Uus reaalne vangistus ei ole siiski vältimatu. Piisav on mõista vangistus alla sanktsiooni keskmise määra ning jätta see tingimisi täitmisele pööramata koos kriminaalhoolduse ja narkootiliste ning psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keeluga.
Apellatsioon ja selle menetlus ringkonnakohtus
5.Maakohtu otsuse vaidlustas A. Järvesaare kaitsja vandeadvokaadi abi A. Veski, kes palub asja juurde võtta kaks tõendit, tühistada maakohtu otsus ja mõista A. Järvesaar õigeks või kohaldada talle katseaeg ilma käitumiskontrollile allutamata.
6.Kaitsja leiab, et asjaolud, et pakile oli märgitud isiku nimi, telefoninumber ja aadress, ei tõenda iseenesest seda, et paki tellis just A. Järvesaar. Samuti ei tõenda see, et ta teadis paki
tegelikust sisust ja tema tahtlus oli suunatud narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele. Süüdistatav keeldus ütluste andmisest ja seetõttu ei olnud ta kohustatud kohtule tõendama, kellel võis olla juurdepääs tema telefonile, isikuandmetele või muudele andmetele ega selgitama, kes võis tema nime ja andmeid kasutades paki tellida. Puudub veendumus, et teo pani toime just A. Järvesaar. Kui varasemad saadetised tellis süüdistatav pakiautomaati, siis kõnealune saadetis oli tellitud kulleriga koju. Kullerfirmaga kirjavahetus ei kinnita, et paki tellis A. Järvesaar.
O TE
L
7.Isegi kui paki tellis A. Järvesaar, siis ei jõudnud see pakk süüdistatava valdusesse. A. Järvesaarele on varem ette heidetud narkootiliste ainete tellimist, kuid see menetlus lõpetati süü tõendamatuse tõttu. Varasem menetlus ei saa olla isiku süüd toetav asjaolu. Maakohus on rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kaitsja esitab lisana otsingutulemuse A. Järvesaare postkastist, kus on otsitud DPD kirju.
8.Kui kohus ei tee õigeksmõistvat otsust, siis taotleb kaitsja, et süüdistatavale mõistetakse karistuseks tingimisi vangistus ilma käitumiskontrollita KarS § 73 alusel. A. Järvesaarel puudub Eestis elamise võimalus, endisesse elukohta teda ei soovita ning tema tugivõrgustik ja töökoht on Soomes. Selle kinnituseks on esitatud A.A. kiri.
M
Ringkonnakohtu seisukoht
IS
E
O
9.Prokurör leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus on põhjendatud ja jälgitav. A. Järvesaar on varem tellinud ja kätte saanud saadetisi samalt saatjalt (kelleks on Piotr Walczak), kes saatis kullersaadetise nr 13319300227127. Samuti näitab see tõend, et A. Järvesaar kasutab kirjavahetuses DPD kullerfirmaga just nimelt enda isikuandmeid, suhtleb eesti keeles ja pärib andmeid just nimelt kullersaadetise nr 13319300227127 kohta. Prokuröri hinnangul osutab see kogumis selgelt A. Järvesaarele kui kullersaadetise tellijale. Otsingutulemus.jpg lisa on esitatud hilinenult ja kohus ei saa seda tõendit vastu võtta.
ST
U
10.Kolleegium nõustub maakohtuga, et A. Järvesaar tuleb süüdi mõista narkootilise aine sisseveo eest KarS § 184 lg 1 järgi. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata kõigile apellatsioonis toodud väidetele, vaid lähtub kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 ja jätab maakohtu põhjendused täies mahus üle kordamata.
JÕ
U
11.Asjaolu, et A. Järvesaar ise ütlusi ei anna ja eitab kuriteo toimepanemist, ei anna alust seada kahtluse alla maakohtu järeldusi. Tõenditega on kinnitust leidnud, et A. Järvesaar on saanud Piotr Walczakilt paki ka varem, s.o 20. septembril 2023. Apellatsioonis esitatud versioon sellest, et A. Järvesaare andmeid võis kasutada keegi teine narkootilise aine sisseveoks, ei ole eluliselt usutav. Sellises olukorras poleks süüdistatav aktiivselt tundnud huvi, kus pakk on ja miks seda pole veel kätte toimetatud. Kuidagi ei saa uskuda seda, et A. Järvesaarele adresseeritult saabus kogemata või ekslikult suures koguses narkootilist ainet sisaldav pakk, millest A. Järvesaarel aimugi ei olnud.
12.Kaitsja versioon, et narkootilist ainet tellis keegi kolmas isik, keda ei peeta vajalikuks või võimalikuks nimetada, ei lange kokku tõendikogumiga. 24. juuli 2024 asitõendi vaatlusprotokolli (tõendite köide, lk 36) kohaselt on samadel andmetel A. Järvesaarele saabunud pakke DPD Eesti AS-i vahendusel XXX süüdistatava nimele ning ka telefoninumber on olnud (+372)xxx. Tõsi, Maksu- ja Tolliameti kontrolli saadetud pakil oli telefoninumbriks 37xxx, kuid on ilmselge, et Eesti Vabariigi suunakoodist on puudu jäänud number 2. Sama on sisuliselt selgitanud DPD-le ka A. Järvesaar ise (tõendite köide, lk 30–35).
O TE
L
13.Apellatsioonis on tõendina esitatud A. Järvesaare enda tehtud päring, millest nähtub, et meiliaadressilt [email protected] ei ole ajavahemikul 31. detsembrist 2020 kuni 3. juunini 2026 DPD-le kirju saadetud. Päringu postkastist on A. Järvesaar teinud 1. juulil 2026. Kuigi süüdistatav polnud sellist teavet kaitsjale ega kohtule varem esitanud, on kaitsja seisukohal, et nimetatud tõend omab kriminaalasja õigel lahendamisel olulist tähtsust. KrMS § 331 lg 1 kohaselt juhindub ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni korras arutades KrMS 10. peatüki sätetest, arvestades 11. peatüki 3. jaos sätestatud erisusi. KrMS § 286 1 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest, kui tõendit ei olnud loetletud süüdistus- ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetatud olulisi põhjuseid, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Sellist põhjust ei selgu ka praeguses asjas. Sellise tõendi esitamine oleks olnud võimalik juba maakohtu menetluses. Seetõttu nõustub kohus prokuröri vastuväitega ja keeldub tõendi vastuvõtmisest. DPD Eesti AS-i saadetud vastuskirjast (tõendite köide, lk 28–35) nähtub, et A. Järvesaar on teinud pöördumised DPD poole kodulehel oleva infopäringu kaudu.
E
O
14.Kaitsja märgib, et isegi kui oletada, et paki tellis A. Järvesaar, siis tegelikult ei jõudnud narkootilist ainet sisaldanud pakk reaalselt A. Järvesaare valdusse. Pakk suunati kontrolli ning isik ei saanud seda kätte ega omandanud reaalselt selle üle valdust. Ringkonnakohus märgib, et süüteokoosseisu täitmiseks ei ole oluline, et pakk süüdistatava kätte ka füüsiliselt jõuaks (RKKKo nr 1-19-2627/29, p-d 31–36). Praegusel juhul heidetakse A. Järvesaarele ette narkootilise aine amfetamiini sissevedu Eesti Vabariiki narkootilise aine omandamise eesmärgil. See on toimunud ning pole määrav, et pakk füüsiliselt süüdistatava valdusesse ei jõudnud.
M
IS
15.Varasema lõpetatud kriminaalasja materjalidele antud hinnang ei mõjuta maakohtu otsuse seaduslikkust, sest A. Järvesaare seotus süüdistuse aluseks oleva saadetisega on tuvastatud käesolevas kriminaalasjas uuritud tõendite kogumi põhjal. Eelneva menetluse materjalidel ei ole süüditunnistamisel iseseisvat ega määravat tähendust.
ST
U
16.Praegusel juhul vabastas maakohus süüdistatava karistusest tingimisi ja allutas ta käitumiskontrollile (KarS § 74), kuid kaitsja taotleb KarS § 73 kohaldamist. Ringkonnakohus seda põhjendatuks ei pea. KarS § 184 lg 1 võimaldab mõista karistuseks ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Maakohus mõistis süüdistatavale 2 aasta pikkuse vangistuse. Seega on A. Järvesaarele mõistetud karistus sanktsiooni alammäära lähedane. Samuti juhindus kohus KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Maakohus põhjendas sedagi, miks ei saa KarS § 73 kohaldada.
JÕ
U
17.Kohus peab karistusest tingimisi vabastamisel arvestama muu hulgas süüdlase isikut. Ainuüksi seetõttu leiab kohtukolleegium, et süüdistatava karistusest vabastamine KarS § 73 alusel ei ole põhjendatud. A. Järvesaart on varem karistatud Viru Maakohtu 28. mai 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3842 KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 266 lg 2 p 1 järgi (tõendite köide, lk 46–49). Teda karistati 1 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata ning katseaja pikkuseks määrati 1 aasta 9 kuud. A. Järvesaar ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, mistõttu pööras maakohus 8. detsembril 2021 kandmata karistuse täitmisele. Viru Maakohus vabastas A. Järvesaare 16. detsembri 2022 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Tema katseaeg kehtis kuni 10. septembrini 2023, kuid see ei mõjutanud teda kuritegudest hoiduma.
18.Apellatsiooni lisa 2 on Annely Järvesaare selgitus. A. Järvesaare ametlik elukoht on A.A. kuuluvas Eestis asuvas korteris. Seda korterit rendib süüdistatava vanaema, kes ei soovi, et A. Järvesaar seal elaks. Nende omavahelised suhted on pingelised. Süüdistatav viibib
Soome Vabariigis oma vendade juures ja otsib tööd. Eestis pole tal muud elukohta. Käitumiskontrolli tingimus elada konkreetsel Eesti aadressil on võimatu ja tekitab süüdistatavale ja vanaemale suuri raskusi. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et süüdistatav viibib Soomes ja tal puudub Eestis sobiv elukoht, ei anna iseenesest alust vabastada teda käitumiskontrollist. Süüdistatava varasemat käitumist ja kontrollnõuete rikkumist arvestades ei ole põhjendatud tema vabastamine karistusest KarS § 73 alusel. KarS § 73 kohaldamine ei oleks süüdistatavale mõjus ega paneks teda korrigeerima oma käitumist.
19.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 30. juuni 2026 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
O TE
L
20.Kaitsja Andres Veski esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 30 minutit ja apellatsiooni koostamisele 300 minutit, mille eest taotleb tasu 491,04 eurot, sh käibemaks 95,04 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka kaasusega, ning apellatsiooni kuueleheküljelist mahtu, milles argumendid korduvad, on apellatsiooni koostamiseks kulunud vajalik aeg maksimaalselt 180 minutit. Seega on tasutaotlus põhjendatud summas 312,48 eurot, sh käibemaks 60,48 eurot.
E
O
21.Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud 312,48 eurot süüdistatava A. Järvesaare kanda.
JÕ
U
ST
U
M
IS
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.