Kohtunik Margit Roots-Dervishi Rahvakohtunikud Anneli Bender ja Dauri Kivipuur
Kohtuistungi sekretär
Maarit Maria Kopso
Tõlk
Natalija Mehh
Kriminaalasi
Anatoli Timofejev süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi üldmenetluses
Prokurör
Joonatan Hallik
Süüdistatav
Anatoli Timofejev isikukood: 36208280313; xxx kodakondsus; elukoht: xxx; xxx; emakeel: xxx keel ja xxx keel; xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad
1.Tunnistada Anatoli Timofejev süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
2.KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Anatoli Timofejev ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Anatoli Timofejevile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 8. augustist 2025.
4.Asitõendid:
1-25-1068 Ekspertiisist (akt nr 24E-AN00567-01) järelejäänud ained, s.o amfetamiini ja jälgedena 1-fenüületüülamiini (1-PEA) sisaldav pulber ning amfetamiini ja 1-fenüületüülamiini (1-PEA) sisaldav vedelik, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (Tervise 30, Tallinn) – KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel ning NPALS § 7 lg 3 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6 hoiul asuvad: - Narkootilise aine pakendid (kilepakend, minigrip kilekotid, paberitükid ja süstlad (akt nr 24ATH30969) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad pärast kohtuotsuse jõustumist; - 17 pakendis kasutamata süstalt, musta värvi mobiiltelefoni kaaned ja metallilaadsest materjalist küünetangid (akt nr 24ATH29612) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad pärast kohtuotsuse jõustumist.
5.Anatoli Timofejevilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN00567-01 kulu 670 eurot, määratud kaitsjale A. Ennokile kohtueelses menetluses osalemise eest makstud tasu 131,76 eurot ning esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot, s.o kokku 3016,76 eurot.
6.Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 251,40 eurot ja viimasel kuul 251,36 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700021501. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumenetluse pooled võivad kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS § 318 lg 1, § 319 lg 2). Kui süüdistatavale on kohtuotsus KrMS § 10 lg 5 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates (KrMS § 10 lg 10). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (KrMS § 189 lg 3).
1-25-1068
SÜÜDISTUS
Anatoli Timofejevit süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt kuni 25.03.2024, kohtueelse menetlusega tuvastamata kohas ja isikutelt suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet amfetamiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Anatoli Timofejev enda valduses kuni 25.03.2024, mil xxx, aadressil xxx asuvas xxx tema isiklike asjade juurest leiti ning anti 26.03.2024 politseiametnikele üle: - kilepakend, milles kollaks pulber massiga 50,45 grammi, mis sisaldab 6,3%, ehk 3,18 grammi amfetamiini, jälgedena sisaldab pulber 1-fenüületüülamiini (1-PEA); - kolm minigrip kilekotti, milles kollaks pulber massiga 2,62 grammi, mis sisaldab 6,2%, ehk 0,16 grammi amfetamiini, jälgedena sisaldab pulber 1-fenüületüülamiini (1-PEA); - kolm süstalt, milles kollakas vedelik massiga 2,56 grammi, 3,06 grammi ja 1,48 grammi, mis sisaldavad amfetamiini ja 1-fenüületüülamiini (1-PEA), mille protsentuaalset sisaldust ja puhta aine kogust ei määratud ekspertiisiobjektide vähesuse tõttu. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja -fenüületüülamiini (1-PEA) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega oma tahtliku tegevusega pani Anatoli Timofejev toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus analüüsib esmalt A. Timofejevile etteheidetava teo tõendatust ja annab sellele õigusliku hinnangu (I). Seejärel põhjendab kohus mõistetavat karistust (II). Pärast seda lahendab kohus menetluskuludega seotud taotlused (III) ja muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (IV).
1-25-1068 (I) Teo tõendatus ja õiguslik hinnang
2.A. Timofejevile heidetakse ette KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
3.Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud A. Timofejevi tegu, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Täpsemalt heidetakse A. Timofejevile käitlemisviisidena ette narkootilise aine amfetamiini omandamist ja seejärel narkootilise aine enda valduses isiklike asjade juures (s.o tema kasutuses olnud seljakotist) hoidmist.
4.Faktiliste asjaolude pinnalt puudub vaidlus selles, et A. Timofejevi isiklike asjade hulgast, temaga kaasas olnud mustast seljakotist xxx aadressil xxx asuvas xxx leiti 25. märtsil 2024 ja anti 26. märtsil 2024 politseile üle kolm kollakat värvi vedelikuga täidetud süstalt, kollast värvi tahke aine ja kolm paberilipikut kollast värvi ainega. Tegemist oli narkokahtlaste ainetega, mis anti narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt tunnistaja N. Š poolt (töötab xxx-is xxx) 26. märtsil 2024 üle Põhja prefektuurile (tl 26). xxx-i patsient A. Timofejevi riiete hoiustamise aktist nähtub, et mh oli A. Timofejevil xxx-i saabudes isiklike asjade hulgas must seljakott, kõrvaklapid, insuliinisüstlad, raseerimiskomplekt ja kepp (tl 25).
5.Kohtuistungil avaldati KrMS § 2911 alusel tunnistaja N. Š ütlused (tl 27), mille kohaselt töötab ta xxx-is I xxx. 25. märtsil 2024 tegeles ta xxx A. Timofejeviga, kes oli tema osakonda tulnud läbi xxx. xxx saabus ta xxx osakonna kaudu, kuhu jäid ka tema isiklikud asjad. A. Timofejevi seisund paranes ja ta soovis minna õue suitsetama. Selleks oli vaja tuua ära tema asjad ja riided, sh tema jope. N. Š tegi seda ja A. Timofejevi asju läbi vaadates leidis ta musta värvi seljakotist seitseteist tühja süstalt, kolm vedelikuga täidetud süstalt, musta värvi mobiiltelefoni kaante vahelt kolm kokkuvolditud paberit pulbritega, eraldi oli veel kilepakend kollast värvi ainega. Kutsus raviarsti, kes võttis ühendust politseiga. Asjad pandi seifi ja patsiendile anti jope. 26. märtsil 2024 anti süstlad ja ained politseile. Paari päeva pärast lahkus A. Timofejev xxx. A. Timofejev ütles, et kõik asjad on tema omad, välja arvatud seljakott. Hiljem kui hooldaja koristas palatit, leidis ta tühja seljakoti öökapist ja saatis selle patsiendile haigla transpordiga xxx.
6.Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja N. Ši ütlustes. A. Timofejev oli N. Ši jaoks tundmatu isik, tal puudus A. Timofejeviga varasem seos, seega puudus ka isiklik motiiv või objektiivne põhjendus, miks oleks pidanud N. Ši andma valeütlusi selles osas, et just tema A. Timofejevi
1-25-1068 isiklike asjade hulgast ehk seljakotist narkokahtlased ained leidis. N. Ši ütlused on kokkulangevad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
7.Seda, et A. Timofejevi seljakotist leitud aine puhul oli tegemist just narkootilise aine ehk amfetamiiniga, tõendab narkootilise aine ekspertiisiakt nr 24E-AN00567-01 (tl 28-33). Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitatud kollaks pulber massiga 50,45 grammi, mis sisaldas 6,3%, ehk 3,18 grammi amfetamiini, jälgedena sisaldas pulber 1-fenüületüülamiini (1-PEA); kolm minigrip kilekotti, milles kollaks pulber massiga 2,62 grammi, mis sisaldas 6,2%, ehk 0,16 grammi amfetamiini, jälgedena sisaldas pulber 1-fenüületüülamiini (1-PEA); kolm süstalt, milles kollakas vedelik massiga 2,56 grammi, 3,06 grammi ja 1,48 grammi, mis sisaldasid amfetamiini ja 1-fenüületüülamiini (1-PEA), mille protsentuaalset sisaldust ja puhta aine kogust ei määratud ekspertiisiobjektide vähesuse tõttu. Amfetamiin ja -fenüületüülamiin (1PEA) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Seda, et seljakotist leitud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures koguses, tõendab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus teabenõudele (tl 34-36), mille kohaselt amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega tuvastatud kogus ületab enam kui kahekordselt 10 inimesele vajalikku annust. A. Timofejev käitles kokku 3,34 grammi puhast amfetamiini.
8.Süüdistatav A. Timofejev andis kohtuistungil ütlusi, milles selgitas narkootilise aine seljakotti sattumise asjaolusid. Nii tundis A. Timofejev end 24. veebruaril 2024 eriti halvasti ja plaanis minna haiglasse. Sel hetkel tuli tema juurde tema ammune tuttav end pesema. Tuttav läkski pesema, kuid enne seda ütles, et tal on vaja ette valmistada temaga kaasas olnud amfetamiinist mitu pakendit, mitu süstalt ja kui A. Timofejev tahab, et tuttaval läheks kiiremini, siis võib A. Timofejev selle ära teha. Tuttav ütles, et peab kuskile sõitma ja need ära viima, aga A. Timofejevit see ei puudutanud. A. Timofejev tegi, mis tuttav palus – ta valmistas amfetamiinist doosid, pani aine süstaldesse ja paberivoldikute vahele, pabervoldikud pani mustade kaante vahele. Kuivõrd A. Timofejevil oli tõesti halb, siis tarvitas ta ka ise narkootilist ainet, lootes, et hakkab parem. Teadis, et tegemist on amfetamiiniga, sest tuttav ütles talle. Seejärel pani A. Timofejev valmis tehtud doosid koos ülejäänud narkootilise ainega tagasi tuttava seljakotti. Enda isiklikud asjad pakkis A. Timofejev kilekotti ja selle pani tuttav samuti seljakotti. A. Timofejev ja tuttav lahkusid koos taksoga. A. Timofejev suundus EMO-sse, tuttav sõitis edasi. Kui Timofejev taksost väljus, andis tuttav talle seljakoti ja ütles, et jõuab A. Timofejevile järgi. Narkootilisi aineid tuttav seljakotist välja ei võtnud. A. Timofejev kinnitas, et seljakotti vastu võttes ta teadis, et seal seljakotis on lisaks tema isiklikele esemetele ka narkootiline aine amfetamiin, mille A. Timofejev oli sinna varem pannud. A. Timofejev eeldas, et see tuttav tuleb sellele mõnekümne minuti pärast järele. Lisaks selgitas A. Timofejev sedagi, et ta teadis, et tuttav narkootiliste ainetega tegeleb, et ta kasutab suurt kogust.
1-25-1068
9.A. Timofejev ei mäletanud, et tal oleks haiglas oleku ajal olnud kokkupuudet tunnistaja N. Šiga. Eelöeldu ei muuda aga tunnistaja N. Ši ütlusi ebausaldusväärseks. See, kas A. Timofejev mäletab või ei mäleta medõega suhtlemist või tema poole pöördumist, ei muuda eelnevalt tuvastatut, et A. Timofejeviga kaasas olnud seljakotist narkootiliste ainete leidmist. Ja seda tunnistab A. Timofejev ise samuti.
10.Objektiivne koosseis on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kuigi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise mõiste karistusõiguses on autonoomne, saab koosseisutegude sisustamisel lähtuda NPALS § 2 p-s 3 toodud definitsioonist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015.a otsus asjas nr 3-1-1-56-15 p 10, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2020 otsus nr 1-19-2627/29 p 33). Viidatud sättes on käitlemise mõistega hõlmatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainet omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Seega ei anna KarS § 184 lg 1 käitlemistegude ammendavat loetelu, vaid kriminaliseerib erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015.a otsus asjas nr 3-1-1-56-15 p 10). Eeltoodust nähtuvalt sisaldab narkootilise aine käitlemise mõiste ka narkootilise aine omamist, valdamist ja hoidmist.
11.Siinkohal märgib kohus puutuvalt süüdistatava kohtuistungil antud ütlustega, et käesoleva menetluse kestel ei ole süüdistatava ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seatud. Kuigi mõnevõrra võib süüdistatava versioon juhtunust kõlada eluliselt ebausutavana, just seoses tuttava külaskäiguga ja et just tuttav tõi korterisse narkootilise aine ja palus abi narkootilise aine pakendamisel, et nad saaksid kiiremini haiglasse sõita, ei oma süüdistatava ütlused selles osas käesolevas kriminaalasjas ja A. Timofejevile süüks arvatava süüteokoosseisu tuvastamisel tähtsust. Nii on A. Timofejevi isiklike asjade hulgas olnud seljakotist leitud suures koguses narkootilist ainet. A. Timofejev on tunnistanud, et tema selle seljakoti taksost kaasa võttis, teadis, et seal sees olid narkootilised ained eeldatavasti suures koguses ja suundus EMO-sse, kus ta juba siis haiglasse sisse kirjutati. Seega on A. Timofejev ise tunnistanud tema isiklike asjade hulgast leitud narkootiliste ainete omamist, valdamist ja hoidmist.
12.Käitlemine oli ebaseaduslik. A. Timofejevil ei olnud narkootiliste ainete käitlemiseks vastavat luba. Samuti ei olnud narkootilise aine käitlemine ette nähtud meditsiinilistel eesmärkidel (NPALS § 3 lg 1).
13.Eelnevast tulenevalt on tuvastatud, et A. Timofejevi tegu vastab KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu tunnustele.
1-25-1068 Subjektiivne kooseis
14.Süüdistatava teole karistusõigusliku hinnangu andmisel on vaidlusesemeks küsimus, kas narkootiliste ainete käitlemine A. Timofejevi poolt on toime pandud tahtlikult.
15.Käesoleva kriminaalasja vaidlusese seisneb A. Timofejevi teo subjektiivses küljes. Kaitsja hinnangul ei saa A. Timofejevile ette heita narkootilise aine käitlemist kui tahtlikult toime pandud tegu, ei saa rääkida isegi mitte kaudsest tahtlusest. Väga suur rõhk ongi A. Timofejevi tervislikul seisundil, millest omakorda saaks järeldada, et A. Timofejevi teos on pigem ettevaatamatuse tunnused ja tulenevalt süütuse presumptsioonile (KrMS § 7), tuleb tervislik seisund tõlgendada süüdistatava kasuks ja A. Timofejev õigeks mõista.
16.Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.
17.Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et A. Timofejev tegutses narkootilise aine käitlemisel vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). A. Timofejev oli teadlik kõigist objektiivse koosseisu asjaoludest. A. Timofejev teadis, et käitleb ebaseaduslikult narkootilisi aineid ja vähemalt möönis seda. A. Timofejev tunnistas kohtuistungil sedagi, et tegemist oli arvatavasti ka narkootilise ainega suures koguses, sest tuttav kasutab suurt kogust ja tegeleb narkootiliste ainetega. Kaudse tahtluse voluntatiivseks elemendiks tuleb lugeda isiku nõustumine koosseisupärase asjaolu saabumisega ehk selle möönmine, s.o toimepanija poolt enda käitumises süüteokoosseisu realiseerumise ohu (tagajärje saabumise) heakskiitmine, sellega soostumine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1142-05). Kaudse tahtluse puhul võib tagajärg saabuda, kuid ei pruugi seda. A. Timofejev oli teadlik, et pakendas amfetamiini ja ta teadis sedagi, et see narkootiline aine on seljakotis, mille ta endaga EMO-sse kaasa võttis. A. Timofejev tunnistas seda ise. A. Timofejev lihtsalt arvas, et tuttav tuleb sellele seljakotile mõnekümne minuti pärast järele. Subjektiivse külje tuvastamisel tuleb arvestada sedagi, et süüdistatav on ise aastakümneid tarvitanud amfetamiini. Lisaks on teda ka eelnevalt kriminaalkorras narkootiliste ainete (amfetamiini) suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest süüdi tunnistatud. Tegemist on arhiveeritud karistustega – nii karistati A. Timofejevit Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 11. mai 2017.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 alusel ja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 19. veebruari 2015.a otsusega KarS § 184 lg 1 alusel. A. Timofejev kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et seljakotti vastu võttes oli ta teadlik, et seal oli tema tuttavale kuulnud amfetamiin, mille ta oli ise pakendanud. Eelöeldu kinnitab, et A. Timofejev oli täielikult teadlik, et temaga kaasas olnud seljakotis on narkootiline aine ning arvestades varasemat kokkupuudet samaliigilise ainega (nii tarvitamise kui ka eelnevate süüdimõistvate kohtuotsuste näol), pidi ta möönma sedagi, et tegemist on suures koguses narkootilise ainega. Kohtu hinnangul ei muuda tahtlust olematuks A. Timofejevi eeldus, et narkootikumide omanik tuleb sellele mõnekümne minuti pärast järele. Tuvastatud on, et A. Timofejev suures koguses narkootilist ainet omandas, hoidis ja temaga kaasas olnud seljakotist koos tema isiklike asjadega see ka leiti. Seega ei välista isegi süüdistatava enda versioon sündmustest iseenesest süüteokoosseisu täitmist. Ka oli A. Timofejevi tervislik seisund oli siiski selline, mis võimaldas tal narkootilist ainet pakkida. Tahtlust ei tee
1-25-1068 olematuks fakt, et Timofejev teadvuse kaotas ja ta haiglasse pidi jääma - selleks hetkeks oli juba koosseis täidetud. A. Timofejev võttis endaga EMO-sse kaasa tuttava seljakoti, milles oli tema poolt eelnevalt pakitud narkootiline aine ja mida pidi siis hoidma seni enda käes, kuni tuttav sellele järgi tuleb. Ja seljakoti võttis A. Timofejev endaga kaasa täiesti teadlikult, teades, et seal seljakotis on tema poolt eelnevalt pakendatud amfetamiin. Kohtu hinnangul omab subjektiivse külje tuvastamisel kõige olulisemat tähtsust A. Timofejevi vastus kohtu küsimusele selle kohta, et kuivõrd A. Timofejevit on ka varem narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises kriminaalkorras karistatud, siis kas ta ei mõelnud sellele, et tema tegevus on vale. A. Timofejev vastas, et ta mõtles sellest ja ta isegi ei tahtnud, et tema kilekotti, aga tuttav ütles, et tee kiiremini ja kõik.
18.Siinkohal selgitab kohus, et tahtluse välistab üksnes koosseisueksimus (KarS § 17). Koosseisueksimusega on tegemist aga siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks (vt nt vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-20-06, p 8). Käesolevalt oli A. Timofejev teadlik kõikidest KarS § 184 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule vastavatest asjaoludest – ta teadis, et tegemist on narkootilise ainega, teadis, et tegemist on suure kogusega, teadis, et narkootilise aine käitlemine on ebaseaduslik, teadis, et seljakotis, millega EMO-sse läks oli tema poolt eelnevalt pakendatud narkootiline aine sees, teadis, et seljakott oli just tema käes ja ta pidi seda hoidma seni, kuni tuleb tema tuttav. A. Timofejev teadis sedagi, et seesugune käitumine on keelatud, ta sai aru teo materiaalsest õigusvastasusest. Kõikide eeltoodud käitumisaktidega ongi A. Timofejev teadlikult realiseerinud KarS § 184 lg 1 nii objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu vähemalt kaudse tahtluse vormis. Samuti pole väidetud, et A. Timofejev kujutas tegu toime pannes ekslikult ette faktilisi asjaolusid, mis välistanuks tema tahtliku teo õigusvastasuse (KarS § 31 lg 1). Tema tervislik seisund ei ole seesuguseks asjaoluks, mis välistaks tema teo õigusvastasuse. Teo toimepanemise asjaolud, sh tema tervislik seisund, on asjaolud, mida kohus arvestab edaspidi karistuse mõistmisel.
19.Lisaks koosseisueksimusele ja eksimusele õigusvastasust välistavas asjaolus (eksimused faktilistes asjaoludes), tunneb karistusseadustik ka õiguslikku eksimust – eksimust teo keelatuses (KarS § 39), mis vältimatuse korral välistab isik süü, välditavuse korral võib aga anda aluse KarS § 60 kohaldamiseks. Karistusseadustiku § 39 lg 1 kohaselt on eksimusega teo keelatuses ehk keelueksimusega tegemist siis, kui isik ei saa aru oma teo keelatusest (samas, p 8). A. Timofejevi karistusõigusliku vastutuse seisukohalt ei ole oluline, kas A. Timofejevi arvates hoidis ta narkootilisi aineid seni enda käes üksnes seni, kuni tuttav nendele järgi tuleb. Praegusel juhul teadis A. Timofejev, et narkootiliste ainete käitlemine (sh hoidmine) on keelatud ja ebaseaduslik tegevus ja tema varasemat karistatust silmas pidades teadlik ka sellest, et selline tegu on karistatav kuriteona. Seega oli A. Timofejev ühemõtteliselt teadlik KarS § 184 lg 1 objektiivsetest asjaoludest.
1-25-1068
20.Eeltoodust tulenevalt õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb süüdistatav KarS § 184 lg 1 järgi süüdi mõista. (II) Karistus
21.KarS § 184 lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.
22.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 184 lgs 1 sätestatud sanktsiooni keskmine määr on 5 aastat ja 6 kuud vangistust.
23.Narkootiliste ainete käitlemisel mõjutab süü suurust eelkõige rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub ohustatud isikute arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019.a otsus asjas nr 1-17-10162 p 41). Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et narkootilise aine kogus, mida süüdistatav süüdistuse kohaselt käitles, s.o vähemalt 3,34 grammi puhast ainet, oli küll suur KarS § 184 süüteokoosseisu tähenduses, kuid ei olnud selline, mis viitaks käitlemisele edasiandmise eesmärgil või tervikuna rahvatervise kahjustamisele suures ulatuses – sellest piisanuks ca 25-le inimesele joobe tekitamiseks.
24.Samuti võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse narkootilise aine liiki, toimetugevust, sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasnevat võimalikku tervisekahju. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Tuginedes kriminaalmenetluslikule kogemusele ei ole amfetamiini näol tegemist enamohtliku narkootilise ainega, näiteks võrdluses Eestis hulgaliselt surmadega lõppenud üledoose põhjustanud sünteetiliste opioididega. Arvestades süüdistatava selgitusi ja ka asjaolu, et süüdistatav ise ligi 30 aastat amfetamiini tarvitanud on, ei ole välistatud, et narkootiline aine oli mõeldud tervenisti süüdistatavale isiklikuks tarbimiseks. Samas ei ole millegagi ümber lükatud süüdistatava kohtuistungil antud selgitused selles osas, et see narkootiline aine kuulus tuttavale, mida ta aitas pakkida.
25.A. Timofejevil kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuigi süüdistatav ei tunnista ega seega ka kahetse tegu, on siiski kõike eeltoodut silmas pidades ja arvestades süüdistatava vanust ning tema tervislikku seisundit võimalik järeldada, et A. Timofejev on võimeline muutma edaspidi oma käitumist ja ei käitle narkootilisi aineid. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta käesoleval ajal narkootilisi aineid ei tarbi, viimati tarbiski 24. veebruaril 2024. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis
1-25-1068 viitaks sellele, et süüdistatav jätkab praegusel ajal narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegude või väärtegude toimepanemist.
26.Käesoleva otsuse p-des 22-25 toodud kaalutlustest lähtuvalt hindab kohus A. Timofejevi süü miinimumilähedaseks ja peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Vangistus 1 aasta ja 4 kuud jääb 2 aastast katseaega kohaldades KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata, kuivõrd A. Timofejevist ei lähtu märkimisväärset uute kuritegude toimepanemise ohtu. Katseaja algust tuleb KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 8. augustist 2025.
(III)
Menetluskulud
27.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
28.Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel menetluskuluks esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN00567-01 teostamise kulu 670 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 131,76 eurot. Kohtumenetluses kaitsja tasutaotlust ei esitanud. Nimetatud menetluskulud kuuluvad A. Timofejevilt väljamõistmisele, s.o tervikuna kokku 3016,76 eurot.
29.Võttes arvesse menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda (ametliku töökoha puudumist, on töövõimetuspensionär) ja tema tervislikku seisundit, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumise ajatamist. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 251,40 eurot ja viimasel kuul 251,36 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700021501. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. (IV) Muud küsimused Asitõendid
30.Asitõendid - ekspertiisist (akt nr 24E-AN00567-01) järelejäänud ained, s.o amfetamiini ja jälgedena 1-fenüületüülamiini (1-PEA) sisaldav pulber ning amfetamiini ja 1-fenüületüülamiini (1-PEA) sisaldav vedelik tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel kohtuotsuse jõustumisel, sest tegemist on keelatud ainetega, mille konfiskeerimine on seaduse kohaselt kohustuslik ning jätta need NPALS § 7 lg 3 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.
1-25-1068
31.Asitõendid - narkootilise aine pakendid (kilepakend, minigrip kilekotid, paberitükid ja süstlad (akt nr 24ATH30969) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend, kuna neid kasutati narkootilise aine käitlemiseks ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Tegemist on olemuslikult väheväärtuslike esemetega ja nende säilitamine kriminaalasja juures pärast otsuse jõustumist ei ole otstarbekas.
32.Asitõendid - 17 pakendis kasutamata süstalt, musta värvi mobiiltelefoni kaaned ja metallilaadsest materjalist küünetangid (akt nr 24ATH29612) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid, kuna neid kasutati narkootilise aine käitlemiseks ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Tegemist on olemuslikult väheväärtuslike esemetega ja nende säilitamine kriminaalasja juures pärast otsuse jõustumist ei ole otstarbekas.
(allkirjastatud digitaalselt) Margit Roots-Dervishi kohtunik
Anneli Bender rahvakohtunik
Dauri Kivipuur rahvakohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.