Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles kinnipeetav töötab alates 08.01.2018 vangla raamatukogus. Raamatukoguhoidja iseloomustab kinnipeetavat positiivselt – vastutusja kohusetundliku töötajana. Suhtlemisel teiste raamatukogu abitööliste ja juhendajaga on kinnipeetav viisakas, abivalmis ja korrektne ning raamatukoguhoidja soovib avaldada tänu ja tunnustust isiku panusesse vangla raamatukogu töösse. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning temaga on toimunud struktureeritud vestlused inspektor-kontaktisikuga erinevatel teemadel. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et kinnipeetav on vangistuses läbinud arvutiõpetuse algkursuse ja Eesti-Vene kultuuriprogrammi. Isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud hea ja kinnipeetavaga seoses ei ole probleeme esinenud. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on heas seisukorras oleva kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava abikaasale. Elamispind on sobilik elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ Xxxx, mille tõendamiseks on esitatud ka garantiikiri. Antud töökohal oleks isiku kuupalk 1000 eurot kuus. Alates 27.10.2014 on nimetatud ettevõtte xxxx kinnipeetava abikaasa. Kinnipeetaval on 2013. aastal omandatud magistrikraad ärijuhtimises. Tallinna Vangla andmetel kinnipeetaval rahalised nõuded puuduvad ning vabanemisfond on täis (1620 eurot), samuti on isiku vabakasutuskontol ligikaudu 1000 eurot. Isiku materiaalne seis on hea. Andres Nõgisto taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Ilona Litvinova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Andres Nõgisto vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja selgitab, et Riigikohtu praktika kohaselt ei ole prokuröri seisukoht kohtule siduv. Tuleb kaaluda praegusel hetkel konkreetseid asjaolusid. Isik kannab karistust juba 2 aastat ja 2 kuud ning tegemist on narkojoobes juhtimisega. Kaitsja ei mõista miks vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist, sest kinnipidamisasutuse iseloomustus on igati positiivne. Samuti jääb arusaamatuks, mille tõttu on isik kõrgohtlik. Kinnipeetaval on olemas toetav sotsiaalvõrgustik. Kõik tingimused vabanemiseks on täidetud. Vangistuse jooksul on isik käitunud hästi ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetaval on lapsed, kes teda ootavad. Samuti on tal olemas sissetulek. Kaitsja palub kohtul mitte arvestada vangla seisukohta. Isik on teinud järeldusi. Palun vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Andres Nõgisto võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andres Nõgisto isikut iseloomustavad

andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 2 aasta ja 2 kuu vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Andres Nõgisto tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Andres Nõgistole võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on olemas magistrikraad, garanteeritud töökoht, rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 1620 eurot ja vangistuses on ta näidanud ennast igati positiivsest küljest. Nähtub, et isik suudab oma käitumist analüüsida ja seda kriitiliselt hinnata. Suudab probleeme ära tunda, eesmärke püstitada ning neid saavutada. Vangistuses on isik osalenud aktiivselt taasühiskonnastavates tegevustes ning on täheldatav motivatsiooni olemasolu loobumaks kuritegelikust käitumisest. Võttes arvesse eeltoodut ei nõustu kohus vangla ja prokuröri seisukohaga ning leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. Isiku käitumine vangistuses sisendab kohtule veendumuse, et ta on teinud vanglakaristusest vajalikud järeldused. Vaatamata sellele võtab kohus arvesse ka asjaolu, et kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tal jääb üsna pikk vanglakaristus tingimisi enne tähtaega vabanemisel reaalselt kandmata, millest tulenevalt määrab kohus elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud alates selle paigaldamisest. Pärast vabanemist on Andres Nõgistol olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Andres Nõgisto, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.