lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-197/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-197/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1233
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 16. mai 2023, Tartu 3-23-197 Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla vastu Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2023. a määrus Mikhail Simtsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Mikhail Simtsov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2023. a määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Mikhail Simtsov esitas 2. jaanuaril 2023 Viru Vanglale vaide, milles M. Simtsov ei nõustunud Viru Vangla 21. detsembri 2022. a vastusega nr 6-10/34240-2, milles Viru Vangla märgib, et esimene võimalus tingimisi ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega on pärast vähemalt poole mõistetud karistusaja ära kandmist. Viru Vangla jättis 23. jaanuari 2023. a vaideotsusega nr 6-12/11-2 vaide läbi vaatamata ning tagastas selle vaide esitajale. Vangla põhjendas enda otsust asjaoluga, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on kriminaalmenetluse osa, mis kuulub kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste alla ning selle lahendamiseks on kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud teistsugune menetluskord, mistõttu ei saa isik nimetatud küsimuses vanglale vaiet esitada.
2.M. Simtsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt vaidlustab M. Simtsov Viru Vangla 23. jaanuari 2023. a otsust nr 6-12/11-2. Lisaks nõuab kaebaja Viru Vangla kohustamist koguda ja esitada Viru Maakohtule kõik vajalikud dokumendid, mis on seotud M. Simtsovi taotlusega vaadata läbi küsimus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest elektroonilise järelevalvega. Vaidlus puudutab seda, millise Viru Maakohtu otsuse

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

alusel ja millise kuriteo raskusastme järgi hinnata, millal saab kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamist taotleda.

3.Tartu Halduskohus tagastas 3. veebruari 2023. a määrusega M. Simtsovi kaebuse. Halduskohus esitas määruses järgnevad põhjendused.
3.1.Halduskohus asus seisukohale, et vaidluse asjaolud ei puuduta karistusaegade arvutamisega seonduvat, vaid konkreetset vangla tegevust. Asja materjalidest ja kaebaja seisukohtadest nähtub, et kaebaja oli tegelikult teadlik temale mõistetud karistuse algus- ja lõppkuupäevadest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus tagastas kaebuse nimetatud alusel.
3.2.Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-52-12 selgitanud, et kinnipeetava karistusaegade arvutamisega seotud küsimused tuleb lahendada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 431 tulenevalt maakohtus täitmiskohtuniku poolt. Kaebajal tuleb sel juhul kaebusega pöörduda maakohtusse, sest halduskohus ei ole pädev seda vaidlust lahendama ning kaebus kuuluks ka HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.
3.3.Kuna halduskohus tagastas kaebuse, jättis ta kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.M. Simtsov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2023. a määruse peale selle tühistamiseks. Määruskaebust põhjendab kaebaja järgnevalt.
4.1.Kaebus puudutab ka karistusaja arvestamise küsimust. Viru Maakohtu 10. mai 2019. a otsuse järgi asjas nr 1-19-2349 on kaebaja karistus täielikult kantud ja lõppes 22. juulil 2022. Pärast seda viidi kaebaja üle vahistatu staatusesse Viru Maakohtu 30. novembri 2021. a otsuse järgi asjas nr 121-5320. Viru Vangla on ekslikult nimetanud kaebaja karistuse alguseks 30. novembri 2021. Kaebaja karistusaeg algas 22. juulis 2022. Samuti oleks Viru Vangla pidanud 22. juulist 2022 lähtudes arvestama tema ennetähtaegset vabastamist.
4.2.Seoses sellega, et kaebaja ise ei saa otse taotleda kohtult ennetähtaegset vabastamist, nõuab ta, et Viru Vangla esitaks koheselt vastava taotluse kohtule. Viru Vangla leiab valesti, et kaebaja esimene võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist avaneb 11. juunil 2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja rahulolematu sellega, kuidas on arvutatud tema karistusaega, millest sõltub kokkuvõttes ka see, millal kaebajal tekib võimalus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda.
7.Halduskohus leidis, et vaidluse asjaolud ei puuduta karistusaegade arvutamisega seonduvat, vaid vangla konkreetset tegevust. Lähtudes määruskaebusest ja kaebaja tegelikust eesmärgist kaebuse esitamisel, leiab ringkonnakohus, et käesolevalt halduskohtule esitatud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning sellest tulenevalt on kohaseks kaebuse tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 1 p 1, mitte HKMS § 121 lg 2 p 1, st kaebeõiguse ilmselge puudumine. Halduskohus küll viitas võimaliku kaebuse tagastamise alusena ka HKMS § 121 lg 1 p-le 1, kuid peamise kaebuse tagastamise alusena kohaldas halduskohus ikkagi HKMS § 121 lg 2 p 1. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
8.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebajat on karistatud kriminaalkorras

Viru Maakohtu 10. mai 2019. a otsuse alusel asjas nr 1-19-2349 ja 30. novembri 2021. a otsuse alusel asjas nr 1-21-5320. Esimesel korral oli tegemist esimese astme kuriteoga, viimati mõistetud karistuse puhul aga teise astme kuriteoga. Seetõttu suurendati asjas nr 1-21-5320 tehtud otsusega karistusseadustiku (KarS) § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu 10. mai 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Vangla selgitas vaideotsuses kaebajale, et Riigikohtu

28.novembri 2018. a määrusest asjas nr 1-16-2295 järelduvalt ei saa isik, kes on tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo, loota sellele, et enne selle kuriteo eest mõistetud (liit-)karistuse ärakandmist võidaks uue kuriteo toimepanemise korral tema olukorda karistuse kandmisel ja sellest vabastamisel kergendada. Ehk juhul, kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust. KarS § 76 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud kas vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seda asjaolu on Viru Maakohus kaebajale selgitanud ka 14. märtsi 2023. a määruses asjas nr 1-21-5320, millega maakohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse, millega isik soovis esindajat, et lahendada küsimus tema tingimisi enne tähtaega vabanemise küsimuses, rahuldamata. Ka maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse jättis Tartu Ringkonnakohus 5. aprilli 2023. a määrusega rahuldamata. Sisuliselt on kohus oma hinnangu antud küsimusele andnud ning vangla seisukoht ühtib sellega. Kui kaebaja ei ole jätkuvalt rahul kujunenud olukorraga, tuleb nimetatud asjas tekkinud vaidlused lahendada siiski kriminaalmenetluse seadustiku alusel. KrMS § 431 lg 1 sätestab, et sama seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendeid ega anda selgitusi nende kohtulahendite täitmisega seonduvates küsimustes. Seetõttu ei kuulu halduskohtu pädevusse ennetähtaegse vabanemisega seotud tähtaegade arvestamine või nende tähtaegade ümberarvestamine ega ka Viru Vanglale tähtaegade ümberarvestuseks ettekirjutuse tegemine ja kohustuse panemine esitada maakohtule kõik nõutavad dokumendid.
9.Halduskohtule esitatud kaebus sisaldas endas ka taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kuna kaebuse tagastamine oli kokkuvõttes õige, tuli kaebaja menetlusabi taotlus jätta läbi vaatamata. Halduskohus märkis küll seda asjaolu määruse põhjendustest, kuid määruse resolutsioonist see ei nähtu. Ometigi tuleb vastavalt HKMS § 178 lg-le 3 ja § 162 lg-le 1 nende koosmõjus määruse resolutsiooniga lahendada ka menetlusosaliste taotlused. Seetõttu olnuks korrektne märkida riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmine ka määruse resolutsiooni. Selle märkimata jätmine ei too aga kaasa halduskohtu määruse tühistamist, sest nagu juba ülal märgitud, oli kaebuse tagastamine iseenesest õige.
10.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium