lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-17/11

Muud

HaldusasiJõustunudRiigikohtu erikogu · 12.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu erikogu
Kohtuasja number
3-20-17/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
872
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-20-17 12. märts 2020 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos, Viive Ligi, Heiki Loot ja Paavo Randma Pädeva kohtu määramine Rimon Stinti riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2020. a määrus asjas nr 3-20-17 Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 11. detsembri 2019. a määrus asjas nr 1-18-7603.
2.Saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rimon Stint esitas Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab ta riigi õigusabi, kuna Viru Vangla, kus ta kannab karistust kriminaalasjas nr 1-18-7603 tehtud otsuse alusel, on valesti arvestanud kuupäevi, millal võib teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
2.Harju Maakohus saatis 11. detsembri 2019. a määrusega riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohus märkis, et taotluse esitaja viitab Viru Vangla tegevusele ning lähtudes vangistusseaduse (VangS) § 11 lõigetest 4 ja 5, tuleb vangistuse kulgemist puudutavad vaided ja taotlused esitada vanglale ja Justiitsministeeriumile ning seejärel on võimalik esitada kaebus halduskohtule. Ennetähtaegse vabastamise küsimust pole arutatud ka üheski kriminaalmenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigetest 1 või 2 juhindudes tulnuks isikul riigi õigusabi taotlus esitada Tartu Halduskohtule.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus keeldus 16. jaanuari 2020. a määrusega riigi õigusabi taotlust menetlusse võtmast ja edastas asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Halduskohtu hinnangul vaidleb taotluse esitaja vanglaga selle üle, kas vangistusest enne tähtaega vabastamise kuupäeva arvutamisel tuleb lähtuda karistusseadustiku (KarS) § 76 lõikest 1 või 2. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-52-12 asunud seisukohale, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 järgi on selliste vaidluste lahendamine maakohtu kui kriminaalasju lahendava kohtu pädevuses. Samuti on Riigikohtu erikogu asjas nr 3-3-4-2-12 selgitanud seoses karistusaja kulgema hakkamise väljaselgitamisega, et menetlusseadustikega poleks kooskõlas ega otstarbekas, kui halduskohus peaks andma hinnangu maakohtu otsusele ja selles märgitut vajaduse korral tõlgendama. RÕS § 10 lõike 3 järgi tuli riigi õigusabi taotlus esitada maakohtule.

3-20-17

ERIKOGU SEISUKOHT

4.Asjas vaieldakse selle üle, millise kohtu pädevuses on riigi õigusabi taotluse lahendamine. Isik taotles riigi õigusabi põhjusel, et tema hinnangul lähtus Viru Vangla tema ennetähtaegse vabastamise võimaluse tekkimise kuupäevade arvestamisel ekslikult KarS § 76 lõikest 2 sama paragrahvi lõike 1 asemel. R. Stint soovib, et määrataks kindlaks tema ennetähtaegse vabanemise õiguse tekkimise kuupäev. Riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädev kohus sõltub sellest, millises menetluses tuleb vaidlus ennetähtaegse vabastamise võimaluse tekkimise üle lahendada (RÕS § 10 lõiked 1–3).
5.Kuigi KarS § 76 lõigete 1 ja 2 reguleerimisese on karistusõiguslik (tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimine), nõuab nende rakendamine esmalt VangS § 76 lõikest 1 tulenevalt vangla toimingut – dokumentide edastamist kohtule. Kui vangla on seisukohal, et kinnipeetava suhtes tuleb kohaldada KarS § 76 lõiget 2, ei edasta ta dokumente kohtule KarS § 76 lõikes 1 sätestatud tähtaegade täitumisel.
6.Analoogilises olukorras on Riigikohtu halduskolleegium 21. novembril 2012 asjas nr 3-3-1-52-12 tehtud otsuse punktides 16–20 selgitanud kokkuvõtlikult järgmist. Kuigi kriminaalmenetlusõigus ei näe ette menetlusreegleid niisuguse kaebuse menetlemiseks, on pigem tegu karistusõigusliku küsimuse lahendamisega, mis eeldab karistusseadustiku normide, eelkõige KarS § 76 tõlgendamist ning vajaduse korral ka kriminaalasjades tehtud jõustunud kohtuotsuste selgitamist. Olemuselt on see kohtuotsuse täitmise küsimus. KrMS § 431 näeb ette, et seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS §-s 426 on sätestatud menetluskord tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Järelikult tuleneb KrMS §-st 431 maakohtu pädevus selliste vaidluste lahendamiseks.
7.Ka Riigikohtu erikogu on pidanud ebaotstarbekaks, kui halduskohus peaks avalduse lahendamisel andma hinnangu maakohtu otsusele ja selles märgitut vajaduse korral tõlgendama. Kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamine on KrMS § 431 alusel maakohtu pädevuses (Riigikohtu erikogu 3. oktoobri 2012. a määrus nr 3-3-4-2-12, p 6 ja 8. juuni 2016. a määrus nr 3-3-4-1-16, p 13).
8.Eelviidatud kohtupraktikast on põhjendatud lähtuda ka praegu. Vaidlus selle üle, kuidas arvutada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse esitamise tähtaega, on kohtuahendi täitmisel tekkinud küsimus KrMS § 431 mõttes, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 2018. a määrus nr 1-16-2295/81, p 17).
9.RÕS § 10 lõike 1 järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuigi nimetatud sättes pole viidatud kriminaalasja täitmisküsimuse lahendamisele, tuleneb sellest üldine põhimõte, mille kohaselt esitatakse riigi õigusabi taotlus kohtule, kes menetleb asja, milles riigi õigusabi taotletakse, või kelle pädevuses oleks sellise asja menetlemine. Kuna R. Stinti kriminaalasjas nr 1-18-7603 tegi otsuse Harju Maakohus, on täitmisküsimuse lahendamine KrMS § 431 lõike 1 järgi Harju Maakohtu pädevuses. Sellest lähtudes on ka riigi õigusabi taotlust pädev läbi vaatama Harju Maakohus.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõikes 3 on sätestatud, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse

2(3)

3-20-17 seadustiku (TsMS) §-s 711 sätestatud korras. TsMS § 711 lõike 3 järgi tühistab Riigikohtu erikogu pädeva kohtu määramisel selle kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Seega tühistab Riigikohtu erikogu Harju Maakohtu 11. detsembri 2019. a määruse ja saadab riigi õigusabi taotluse Harju Maakohtule lahendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja