Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

Süüdi tunnistada Madis Rebane KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Madis Rebasele liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Madis Rebasele mõistetud karistust 1/3 võrra, so 1 aasta vangistuse võrra ning mõista Madis Rebasele lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Madis Rebasele mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 07.06.2016.a otsusega nr 1-16-3705 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista Madis Rebasele lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 ja 5 alusel jätta 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust Madis Rebase suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Madis Rebane ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 74 lg 5, § 75 lg 2 p 9 ning § 751 lg 1 ja 3 alusel allutada Madis Rebane elektroonilisele valvele 6 (kuueks) kuuks, mis tähendab seda, et kuue kuu jooksul peab Madis Rebane alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil oma elukohas XXX. Määrata Madis Rebane katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: -

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata Madis Rebasele katseajaks täiendav kohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kontrollnõuded ja kohustused kuuluvad kohaldamisele alates kohtulahendi jõustumisest. Vastavalt KarS § 751 lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

omandamises ning 2016. a kevadel ja suvel A.K. kahe tarvitamiskoguse amfetamiini enda tarbeks omandamises, kuna Madis Rebase eelnimetatud tegevus vastab väärteo tunnustele.

kaitsjatasu 345.60 eurot; ekspertiiside maksumus 560 eurot; sundraha 1350 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Madis Rebasel on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 2255.60 eurot tasuda 10-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 225.56 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700050067 ning selgituse “Madis Rebane, otsus nr 1-18-9247, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatavat osa ja resolutiivosa.

3 (5)

Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 05.11.2019.a kell 10.00. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus Madis Rebane hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja kantud amfetamiini, gammahüdroksüvõihapet ehk GHB-d, tuntud kui korgijook. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, selliseks koguseks on 1,3 grammi amfetamiini, 16 g GHB-d ja GBL-i. Olles varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, ebaseaduslikult vahendas 2016. a suvel või kevadel Läti Vabariigi Valka linnas kasiino ees A.K. poolt 1 grammi amfetamiini edasiandmist 17 aastasele T.K. (sünd. XX.XX.XXXX. a) kelle vanust ta ei teadnud, mis seisnes selles, et Madis Rebane võttis T.K. telefoni teel ühendust pakkudes talle amfetamiini ning leppis kokku kohtumispaiga Valka linna, kus tema juuresolekul andis A.K. T.K. amfetamiini; omandas 2016. a kevadel ja suvel R.S. käest Tartu linnas 5-6 korral tarvitamiskoguse ehk umbes 4 ml GHB-d, s.o kokku 20-24 ml; omandas A.K. käest 2016. a kevadel või suve alguses ja suvel Tartu linnas vähemalt kahel korral tarvitamiskoguse amfetamiini. omandas 02.09.2016. a Tallinna linnas Lasnamäe linnaosa kandis R.S. käest vähemalt 150 ml GHB-d, eesmärgiga see üle anda Tartu linnas D.T. ja H.T. D.T. tegi Madis Rebasega eelneval kokkuleppel oma arveldusarvelt nr XXX R.S. arveldusarvele nr XXX GHB omandamiseks rahalise ülekande summas 190 eurot ning R.S. andis Madis Rebasele üle vähemalt 150 ml GHB-d, mille Madis Rebane toimetas sõidukiga Audi A6 reg nr XXX Tartu maakonda, Tartu linna, XXX juurde. Kuna politseipatrull tundis huvi Madis Rebase juhitud sõiduki Audi A6 reg nr XXX vastu, peitis Madis Rebasega kaasas olnud isik GHB-d sisaldavad pudelid XXX. Saadud info järgi leidis peidetud aine järgmisel päeval üles A.S, kes toimetas GHB Madis Rebase elukohta Tartu linnas XXX, kus erinevad isikud GHB ära tarvitasid. Seega tema narkootilise aine suures koguses korduva ebaseadusliku käitlemisega, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Madis Rebast (Rebane) süüdistatakse KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. tulirelva oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et tema kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas soetas ühe ilma lukuta, so laskekõlbmatu tulirelva - vintpüssi Mosin XXXX/XXXX kaliiber 7,62x54R nr XXX, mis 4 (5)

koosneb muuhulgas ühest vintraudsest relvarauast ja padrunipesast, mis on tulirelva olulised osad, st soetas need ebaseaduslikult ning seejärel kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas omas ja hoidis ebaseaduslikult eelnimetatud tulirelva olulisi osi, kuni 29.08.2016 kella 22.00 paiku Tartumaal XXX politsei need kinnipidamisel sõiduautost BMW reg.märgiga XXX ära võttis. Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis Relvaseadusega on kehtestatud tulirelva käitlemisele, so oma tegevusega rikkus Madis Rebane Relvaseaduse § 32, mille kohaselt on tulirelva soetamiseks vajalik relvasoetamisluba; § 34, mille kohaselt relva käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba § 45, mille kohaselt relva võib hoida isik, kellel on relvaluba ning § 50, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.