Sergei Saburovi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus
liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2.Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo Sergei Saburovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 (sada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 21,60 (kakskümmend üks eurot ja kuuskümmend senti).
3.Mõista Sergei Saburovilt eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot.
4.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 2. veebruari 2018. a otsusega tunnistati Sergei Saburov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 ja § 199 lg 2 p-de 8,9 järgi. Teda karistati vangistusega 4 aastat 10 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud vangistust täitmisele, eeldusel, et S. Saburov ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel pandud käitumiskontrollinõudeid ja kohustust
mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Katseaja alguseks loeti 2. veebruar 2018.
2.Viru Maakohtu 15. aprilli 2019. a määrusega pandi S. Saburovile täiendav kohustus alluda narkosõltuvusravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonnas kuni määratud ravi lõpuni. Ravikuuri alguseks määrati hiljemalt 15. mai 2019.
3.11. juulil 2019. a taotles Viru Vangla erakorralises ettekandes pöörata S. Saburovile mõistetud karistus täitmisele. S. Saburov rikkus kohustust alluda ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabiliteerimiskeskuse Sillamäe osakonnas hiljemalt 15. mail 2019. Samuti on ta korduvalt (11., 20., 27. juunil ja 9. juulil 2019) jätnud ilmumata kriminaalhooldusosakonda registreerimisele esitamata mõjuvat põhjust. S. Saburovile on tehtud kaks kirjalikku hoiatust: 10. juulil 2018 narkootikumide tarvitamise ja 11. detsembril 2018. a registreerimisele mitteilmumise eest.
4.22. juuli 2019. a toimunud istungile S. Saburov ei ilmunud. Kutse tagastati. 26. juulil 2019. tehtud sundtoomine tulemust ei andnud ning S. Saburov kuulutati tagaotsitavaks ja tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. S. Saburov peeti kinni 9. augustil 2019.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leidis, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. S. Saburovile Viru Maakohtu 2. veebruari 2018. a otsusega mõistetud karistus 4 aastat ja 10 kuud vangistust tuleb pöörata täitmisele alates 9. augustist 2019. Tõkend jäeti muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni.
6.Kohus tuvastas, et S. Saburov rikkus korduvalt nõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti rikkus ta kohustust alluda narkosõltuvusravile. S. Saburov küll alustas ravikuuri 18. aprillil 2019, ent katkestas selle omal soovil 6. mail 2019. Lisaks sellele vahetas S. Saburov kriminaalhooldusametnikult luba küsimata elukohta. Objektiivseid takistusi kontrollnõuete täitmata jätmiseks kohus ei tuvastanud. Olmetülid elukaaslasega ei ole mõjuvaks põhjuseks, et jätta täitmata kontrollnõuded.
7.S. Saburovi käitumine näitab, et ta ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Arvestades, et tegemist on katseaja nõuete korduva tahtliku rikkumisega, näitab, et isik ei ole huvitatud katseaja läbimisest ega oma käitumise muutmisest. Leebemad meetmed (kirjalik hoiatamine, lisakohustuse määramine) ei ole piisavad suunamaks S. Saburovit õiguskuulekale teele. Katseaja pikendamine ei ole samuti võimalik, arvestades, et isikule on juba määratud maksimaalne võimalik katseaeg. Leebemad meetmed on ammendunud. Omal soovil rehabilitatsioonikeskusest lahkumine näitab, et lubadused ravikuuri läbida on äärmiselt ebaveenvad. Kohus arvestas sellegagi, et S. Saburov hoidis kõrvale kohtumenetlusest.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja erakorralise ettekande rahuldamata jätmist.
9.Karistuse täitmisele pööramine on kaalutlusotsus. Praegusel juhul ei ole seda piisavalt põhjendatud. Kuna katseaja lõpuni on küllaltki pikk aeg, siis tuleks anda süüdlasele võimalus
-2-
läbida ravikuur SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonnas, millest ta on väga huvitatud. Tema huvi näitab asjaolu, et ta viibis vabatahtlikult ravil 18. aprillist 6. maini 2019. Hiljem määrati kokkuleppel kriminaalhooldusametnikuga sõltuvusravi läbimise asukohaks Viljandi. Ravikuurile sõitmiseks puudus S. Saburovil aga raha. Seega on rikkumine vabandatav. S. Saburov teadvustab narkootikumide probleemi ning on motiveeritud sõltuvusest vabanema. Algselt tal kriminaalhooldusel probleeme ei olnud. Need ilmnesid pärast teise kriminaalhooldaja määramist. Suulisest soovist ametniku vahetamiseks keelduti.
10.S. Saburov ei vaidlusta, et 2019. a juunis ja juulis ei ilmunud registreerimisega, ent selgitab seda tülidega elukaaslasega. Selle tulemusena oli ta ärritunud ning keskendumisraskuste tõttu ei suutnud meelde tuletada visiidi kuupäeva. Seega oli mitteilmumine vabandatav.
11.S. Saburov ei nõustu kohtuga, et ta ei võta mõistetud karistust tõsiselt. Ta on teinud olulisi püüdlusi kohtu määratud tingimuste täitmiseks. Kõik ei loobu sõltuvuse tõttu sujuvalt, ent S. Saburov palub anda endale võimaluse tõestada, et tema jõupingutused ei ole olnud asjatud. Kuna S. Saburovil olid mõjuvad põhjused kontrollnõuete täitmata jätmiseks, tuleks anda talle uus võimalus. Ta on motiveeritud karistust täitma ning teeb kõik endast oleneva, et tingimuslikku karistust täitmisele ei pöörataks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata.
13.Maakohus on tuvastanud erakorralises ettekandes ära toodud rikkumised ning selles osas ka vaidlus puudub.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
15.Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et tegemist ei ole S. Saburovi esimese rikkumisega – vaatamata varasemalt talle antud võimalusele jätkata karistuse kandmist vabaduses täites kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, hoidis S. Saburov korduvalt ja tahtlikult kõrvale. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks kohus leiab, et leebemad meetmed on end ammendanud. Kuna maakohus on arvestanud ka S. Saburovi selgitusi istungil (tülid elukaaslasega) ning neid analüüsinud, ei näe ringkonnakohus vajadust hakata neid põhjendusi uuesti üle kordama. Kaitsja rõhutas, et S. Saburovil puudus raha Viljandisse sõiduks, s.o tal oli mõjuv põhjus sinna mitteminemiseks. Kohtukolleegiumit see argument ei veena. Nimelt on S. Saburov esitanud erinevaid põhjendusi rehabiliteerimiskeskussse mitteminemiseks. Samas nähtub ettekandest, et tugiisiku sõnul on S. Saburov talle korduvalt lubanud teenusele minna, ent pole seda teinud (ettekandest ei selgu, et põhjuseks oleks S. Saburovi majanduslik olukord). Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kõik teised isikud (tugiisik, sotsiaaltöötaja, kriminaalhooldaja) S. Saburovi käekäigust rohkem
-3-
huvitatud, kui ta ise, sest S. Saburov ei ole ilmutnud huvi rehabiliteerimisteenusele asumise vastu (vt ka maakohtu määruse lk 3).
16.Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemideta kulgemise osas nullilähedane. Seetõttu puuduks S. Saburovi kaitsja määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus.
17.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
18.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on taotluse järgi suhelnud S. Saburoviga vanglas kliendi taotlusel ja arutanud määruskaebuse sisu 40 minutit. Seejärel tutvunud kohtumääruse ja asja materjalidega ning koostanud määruskaebuse ning selle esitanud. Eeltoodule kulutas kaitsja 80 minutit. Kokku taotleb kaitsja 2 tunni töö eest tasu 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus leiab, et juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-le 1 on kaitsja taotlus põhjendatud.
19.Kuna kaitsja määruskaebust ei rahuldata (see jääb läbi vaatamata), tuleb määratud kaitsjale makstav tasu 121,60 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel S. Saburovilt riigi kasuks välja mõista.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.