Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07. mai 2020, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-17-9731
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Annika Veissbach
Tõlk
Marina Davõdovitš
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Maksim Vilde elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Maksim Vilde, isikukood 38710293724, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 08.08.2017 ja lõpp 05.12.2022
Kaitsja
vandeadvokaat Ilya Zuev
Kohtuasja läbivaatamise aeg
17.04.2020, videokohtuistung
Jätta Maksim Vilde elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Maksim Vildele, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9731 tunnistati Maksim Vilde süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 29.11.2017 otsuse alusel mõistetud karistus ning kohus mõistis Maksim Vildele liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Kohus luges Maksim Vilde karistuse kandmise alguseks 08.08.2017. Viru Vangla esitas 03.04.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Vilde vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks.
Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Maksim Vilde ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut ei toeta vangla kinnipeetavana tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Maksim Vilde tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Maksim Vilde ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 17.04.2020 kohtuistungil avaldas Maksim Vilde, et elukohaks oleks tal aadress xxxx ning töökohaks xxxx. Ta on valmis täitma kõiki kohustusi, mis talle ennetähtaegse vabanemise korral pannakse. Kriminaalhooldusel on ta varasemalt olnud (viimati 2012. aastal). Ta pani küll katseajal toime uue kuriteo, kuid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ta ei rikkunud ning kõik kulges hästi ja ilma rikkumisteta. Tunnistab, et tegi vea, kuid lubab, et seekord ta alt ei vea. Ta kahetseb väga toime pandut. Ta on saanud täiskasvanuks ning mõelnud kogu oma käitumise ümber ja ta ei kavatse enam mingeid rikkumisi toime panna. Ta tahab alustada uut elu. Tal kasvab väike poeg, kelle ees tal on väga piinlik. Vanglas on ta viibinud juba 3 aastat ning kogu selle aja jooksul on ta töötanud, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning ta õppis ka riigikeelt. Leiab, et peamine probleem oli suhtlemine nende nii-öelda sõpradega. Praegu ei suhtle ta mitte kellegagi peale oma perekonnaliikmete. Narkosõltuvus on olemas. Ta käis anonüümsete narkomaanide nõustamisel ning ta võitleb oma sõltuvusega. Ta on saanud kolm aastat narkootikumideta hakkama, läbis palju programme ning igasuguseid vestlusi. Ta tajub, et saab elus ilma nendeta hakkama. Kõige suurem motivatsioon on praegu taastada oma reputatsioon nii ühiskonnas kui ka oma pere ees. Kõige suurem eesmärk on teha seda oma pere jaoks. Ta palub endale võimalust. Maksin Vilde kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev avaldas kohtuistungil, et toetab Maksim Vilde enne tähtaega vabastamist. Maksim Vildel avanes võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega 07.04.2020. Materiaalsetest aspektidest lähtudes on kaitsealusel olemas töö- ja elukoht. Distsiplinaarkaristusi vangistuses viibides ei ole. Maksim Vilde töötas ja õppis. Maksim Vilde on rääkinud kohtule oma järeldustest – ta tunnistab oma süüdi. Maksim Vildel on alaealine poeg, kelle eest ta soovib hoolitseda, kuid kahjuks vanglas ta seda teha ei saa. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maksim Vilde kannab liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning kohus on teinud kindlaks, et ta on kandnud temale mõistetud karistusajast ära vähemalt pool, mistõttu on tal avanenud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Täidetud on ka muud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Maksim Vildel on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kodukülastusel selgitati välja, et elukoha tingimused on sobivad elektroonilise
valve paigaldamiseks ning elamispinnal elavad isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve rakendamiseks Maksim Vilde suhtes antud elamispinnal. Järelikult on täidetud kõik formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks. Kohus saab vangla materjalide põhjal asuda seisukohale, et kinnipeetav on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud, sest Maksim Vildet ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Positiivne on seegi, et isik suhtlemisel vaenulikke hoiakuid ei väljenda, ta on olnud koostöövalmis ja viisakas ning ka kriminaalse subkultuuriga Maksim Vilde ennast ei samasta. Lisaks õiguskuulekale käitumisele on kinnipeetav kasutanud enda vangistuses viibitud aega otstarbekalt – Maksim Vilde õppis kinnipidamisasutuses riigikeelt, läbis sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi eluviisitreening, milles töötas aktiivselt kaasa ning ta on vangistuses olnud hõivatud töötamisega. Kohtu hinnangul võib Maksim Vilde vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata rahuldavaks. Maksim Vildel on olemas elektroonilise valve paigaldamiseks sobilik elukoht ning teda motiveerib edaspidi õiguskuulekalt käituma tema laps, kellele ta soovib head eeskuju näidata. Positiivne on seegi, et kinnipeetav saaks vabanemisjärgselt asuda tööle poksiklubisse treenerina. Küll aga ei veena kindla töökoha olemasolu kohut selles, et isik suudab ka tegelikult vabaduses majanduslikult toime tulla ning hoiduda majandusliku kasu eesmärgil uutest kuritegudest. Seda põhjusel, et isik ei saanud ka varasemalt vabaduses majanduslikult hakkama ning hankis rahalisi vahendeid kuritegelikul teel. Kui võtta arvesse isiku varasemat ebapiisavat toimetulekuoskust, tema käesolevaid rahalisi kohustusi (võlgnevusi rohkem kui 6000 eurot ning rahaliselt tuleb toetada ka alaealist last) ning ohtu, et vabaduses võib isik hakata uuesti narkootikume tarvitama, siis püsib ka kindla töökohaga risk, et isik paneb rahaliste vahendite saamiseks toime uusi kuritegusid. Vangla materjalidest selgub, et Maksim Vilde on narkootikume tarvitanud juba väga pikka aega. Tema jaoks oli narkootikumide tarvitamine igapäevane tegevus ning tema kuriteodki olidki sooritatud selleks, et saada rahalisi vahendeid, mille eest osta narkootilisi aineid. Järelikult tuleb Maksim Vilde puhul pidada uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks narkootikumide tarvitamist. Kohus võtab arvesse, et Maksim Vilde on kinnipidamisasutuses narkootikumidest hoidunud, ta tunnistab narkosõltuvust ning soovib narkosõltuvusest vabaneda. Positiivne on seegi, et kinnipeetav läbis käesoleva vangistuse jooksul sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vaatamata eeltoodule puudub kohtul veendumus, et Maksim Vilde on käesolevaks ajaks enda sõltuvusprobleemi seljatanud ning suudaks vabaduses narkootikumidest hoiduda. Vangla materjalidest nähtub, et Maksim Vilde on ka varasemalt läbinud vanglas erinevaid sõltuvust käsitlevaid sotsiaalprogramme, kuid isik võitleb narkosõltuvusega käesoleva ajani, mistõttu sotsiaalprogrammide läbimisest ei pruugi tema puhul narkosõltuvusest vabanemiseks piisata. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud sedagi, et isik ei teadvusta endale hästi narkootikumide tarvitamise tagajärgi ning pigem pisendab probleemi tõsidusust. Eeltoodust tulenevalt suhtub kohus isiku lubadusse edaspidi narkootikumidest hoiduda pigem ettevaatusega. Kuna Maksim Vilde on teiste poolt mõjutatav ning ta ei oska ei öelda, siis võivad tema õiguskuulekust mõjutada ka kriminaalse mõtteviisiga tuttavad. Riigikohus on möönnud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks narkokuriteod. Karistusregistrist nähtuvalt omab Maksim Vilde kolme kehtivat kriminaalkaristust narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest. Kohus karistas 16.05.2017 otsusega Maksim Vildet KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest tingimisi vangistusega, kuid tingimisi mõistetud karistus isikule mingisugust mõju ei avaldanud, sest Maksim Vilde pani vähem kui kahe kuu möödudes (09.07.2017 kuni 2017. aasta augusti alguseni) kohtuotsuse kuulutamisest katseajal toime uue narkootikumidega seotud süüteo. Kohus tunnistas Maksim Vilde 29.11.2017 otsusega selle eest
süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning Maksim Vilde pidi temale mõistetud karistust kandma edasi vanglas. Peale 29.11.2017 otsuse kuulutamist leidis kinnitust, et Maksim Vilde tegeles ka varem ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine käitlemisega (01.06.2016 kuni 2016. aasta oktroobini) ning kohus tunnistas Maksim Vilde süüdi 02.02.2018 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Kuna Maksim Vilde on korduvalt pannud toime rahvatervisevastaseid kuritegusid ning ühe isegi katseajal, siis on Maksim Vilde kahtlemata isikuks, kelle puhul esineb põhjendatud kahtlus, et ta vabanedes jätkab kuritegude toimepanemist. Oluline on seegi, et vanglakaristust ei kanna isik esimest korda. Kohus peab tõdema, et elektrooniline järelevalve ning kriminaalhooldus ei garanteeri kohtule, et isik vabaduses enam uusi narkootikumidega seotud süütegusid toime ei pane. Elektroonilise valve abil oleks võimalik kontrollida küll Maksim Vilde asukohta kuid elektroonilise valve abil ei ole võimalik kontrollida, millega süüdimõistetu vabaduses tegeleb ning kellega päriselt suhtleb. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis ning võttes arvesse Maksim Vilde varasemat elukäiku (vanglakaristust ei kanna esimest korda, korduvalt karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest, katseajal uue kuriteo toimepanemine) ning tema isikust tulenevaid riske (narkosõltuvus, puudulik majandusliku toimetulekuoskus), leiab, et käesoleval ajal, mil isikul on karistust kanda jäänud rohkem kui 2 aastat 6 kuud, oleks Maksim Vilde tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla ennatlik. Kohus leiab, et kinnipeetav peaks oma hoiakute muutmiseks ja narkootikumide tarvitamisest hoidumiseks vanglas karistust edasi kandma. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Maksim Vilde vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 7. mai 2020 määrus muutmata ja Maksim Vilde määruskaebus rahuldamata. 07.05.2020 kohtumäärus kohtumäärusega.
1-17-9731
jõustus
juulil
Tartu
Ringkonnakohtu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.