lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-9731/74

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-9731/74
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Kokkuleppega lõpetatud üldmenetlus enne tõendite uurimist
Kuulutamise aeg
15.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
782
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-9731/51Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium28.02.20181-17-9731/93Viru Maakohus Narva kohtumaja15.04.20191-17-9731/145Viru Maakohus Narva kohtumaja29.08.20191-17-9731/157Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium24.09.20191-17-9731/170Viru Maakohus Rakvere kohtumaja07.05.20201-17-9731/177Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.06.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

+

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-9731

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 18. mai 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.V. (isikukood XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 18. mai 2018 määrus tühistada. V.V. taotlus saata uueks arutamiseks Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V.V. tunnistati süüdi Viru Maakohtu 2. veebruari 2018. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kohtuotsus jõustus 29. märtsil 2018.
2.Viru Maakohus saatis 24. aprillil 2018. a V.V. le teatise, milles kohustas teda ilmuma karistuse kandmisele mitte hiljem kui 21. mail 2018.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 31.08.20261-26-5134/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6099/4
16.
mail 2018. a saabus Viru Maakohtusse V.V. taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks, seoses vajadusega end ravida ja käia operatsioonil.
4.Viru Maakohtu 18. mai 2018. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kohus märkis, et V.V. esitatud dokumentidest ei nähtu, et talle teostatakse operatsioon või et ta vajab muud kiiret, vajalikku või edasilükkamatut ravi. Dokumentide järgi saadetakse ta ambulatoorsele ravile. Ravi saab V. V ka vanglas.
5.V. V vaidlustas maakohtu määruse. Ta palub enda vangistuse edasilükkamist seoses operatsiooniga, mis toimub 13. septembril 2018.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

6.Tutvunud eelmenetluses määruskaebuse ja toimiku materjalidega, leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 18. mai 2018 määrus tuleb tühistada ning V.V. taotlus tagastada uueks läbivaatamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus. Kolleegium põhistab oma otsustust järgmiselt.
7.V. V on taotlenud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist juhindudes KrMS § 415 lg 1 p-st 1. Säte lubab täitmiskohtunikul vangistuse täitmisele pööramise edasi lükata kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida.
7.1.KrMS ei näe nimetatud küsimuse (ega 18. ptk 2. jao osas üldse) kohtulikuks arutamiseks ette eraldi menetluskorda, mistõttu tuleb siin otsustust tehes analoogia korras juhinduda §-ga 432 kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamiseks kehtestatud menetluskorrast.
7.2.KrMS § 432 lg 1 sätestab, et kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi lõikes 3 toodud erijuhuga, oli maakohus õigustatud V.V. taotlust lahendama kirjalikus menetluses (s.o loomulikult ei ole kohtule takistust taotluse arutamiseks suulises menetluses, kui ta seda vajalikuks peab). Samas on esimene kohtuaste jätnud aga tähelepanuta, et ka kirjalikus menetluses peab olema tagatud kõigi asjasse puutuvate poolte ärakuulamisõigus. Ehk siis taotluse lahendamine kirjalikus menetluses ei tähenda kohtu poolt otsustuse langetamist üksnes talle esitatud taotluse alusel, vaid eeldab selle kohta kirjaliku arvamuse küsimist ka teistelt kohtumenetluse pooltelt. Küsimus, keda lugeda konkreetse täitmistaotluse läbivaatamisel asjasse puutuvateks poolteks, tuleb kohtul lahendada lähtudes üksiku küsimuse sisust (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud vlj. Tallinn: Juura 2012, § 432 komm 3.1.).
7.3.KrMS § 415 lg 4 kohaselt otsustab vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel täitmiskohtunik pärast prokuröri ja vangla esindaja arvamuse ärakuulamist. Ehk siis V.V. taotlust lahendades pidi maakohus asjasse puutuva poolena menetlusse kaasama prokuröri ja vangla esindaja. Kohtutoimiku materjalidest selguvalt ei ole kohus seda teinud. Maakohus on lähtunud üksnes V.V. esitatud taotlusest ja sellele lisatud meditsiinilistest dokumentidest. Nimetatu põhjal on kohus leidnud, et V. V ei ole esitanud dokumente, millest nähtuks, et talle teostakse operatsioon või et ta vajaks edasilükkamatut ravi.
7.4.Ringkonnakohus leiab, et maakohus, jättes käesolevas asjas kohtumenetluse pooled ära kuulamata, s.o neile ärakuulamisõiguse tagamata, rikkus kriminaalmenetlusõigust oluliselt KrMS § 339 lg 2 tähenduses (KrMS § 415 lg 4), sest sellega võis kaasneda ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtulahend. Seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada. Kolleegiumi hinnangul omab kinnipeetava ravivõimaluste osas kõige paremat ülevaadet vangla esindaja. Seejuures on antud juhul vajalik välja selgitada, millised on vangla võimalused kinnipeetavale määratud plaanilise operatiivse ravi tagamiseks (vt toimiku lk 238). Ringkonnakohus leiab, et rikkumine ei ole määruskaebemenetluses kõrvaldatav, kuna kaebemenetluse eripära ei võimalda ringkonnakohtul tagada pooltele ärakuulamisõigust samal määral kui see on võimalik maakohtus. Näiteks võib esimene kohtuaste leida, et V.V. taotlus on vaja läbi vaadata suulises menetluses ja menetluspooled vahetult ära kuulata. Samuti saaks piiratud poolte edasikaebeõigus, kui prokuröri ja vangla esindaja seisukohtade osas annaks esmakordse hinnangu ringkonnakohus. Seega asub kriminaalkolleegium seisukohale, et toimunud rikkumine tuleb kõrvaldada V.V. taotluse uuel läbivaatamisel maakohtus.
8.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg- st 3 Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistab Viru Maakohtu 18. mai 2018 määruse ning saadab asja uueks arutamiseks samale maakohtule samas kohtukoosseisus.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Juhan Sarv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5962/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-3898/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja