1-19-5808/14 - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.Lõpetada KrMS § 203 lg 1 alusel RZ suhtes KarS § 1332 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas kriminaalmenetlus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700040598. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus edasikaebamisele ei kuulu (KrMS § 385 p 10). Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu RZt süüdistatakse selles, et tema kuulus alates 28.12.2009 kuni 19.12.2016 kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse. Ühenduse tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele xxxx ning xxxx asunud bordellis (s.o ruumides, kus kõrvalised isikud, sh RZ vahendasid rohkem kui 30 isiku prostitutsiooniga tegelemist ja aitasid kaasa rohkem kui 30 isiku prostitutsiooniga tegelemisele) ning mille eesmärgiks oli võimalikult kauakestva ja järjepideva tulu s.o varalise kasu saamine ilma seejuures õiguskaitseorganite tähelepanu pälvimata. Kuritegeliku ühenduse juhtide xx xx ja xx xx usaldusisikuna, nende moraalse toetajana ning bordelli tegevusega kaasnenud konfliktide lahendajana oli RZ isikuks, kes organisatsiooni osana allus selle tahtele ja aitas oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Nii kuulus RZ hiljemalt alates 28.12.2009 kuritegelikku ühendusse koos bordelli omaniku ning juhi xx (28.12.2009 kuni 19.12.2016) ja tegevjuhi xx (28.12.2009 kuni 15.08.2016), kelledele ta vahetult allus, samuti koos bordelli haldus- ja majandusjuhi xx xx (kuulus kuritegelikku ühendusse 21.08.2014 kuni 19.12.2016; alludes selle hierarhias vahetult xx xx ja xx xx), bordelli majandavate äriühingute juhi xx xx (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.11.2015 kuni 19.12.2016; alludes selle hierarhias xx xx) ning bordellis igapäevatööd korraldanud ja kuni augustini 2016 xx xx allunud baarmenite xx xx (kuulus kuritegelikku ühendusse 05.04.2010

kuni 19.12.2016), xx xx (kuulus kuritegelikku ühendusse 04.12.2015 kuni 19.12.2016), xx xx (kuulus kuritegelikku ühendusse 12.09.2015 kuni 19.12.2016), xx xx (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.08.2013 kuni 30.04.2015), xx xx (kuulus kuritegelikku ühendusse 04.12.2015 kuni 19.12.2016), xx xx (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.02.2012 kuni 18.08.2015) ja xx xx (kuulus kuritegelikku ühendusse 04.01.2010 kuni 01.08.2013). Samuti koos bordelli majandavate juriidiliste isikute xx OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 11.09.2015 kuni 19.12.2016), xx OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.06.2010 kuni 19.12.2016), xx OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 21.08.2014 kuni 19.12.2016), xx OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 05.10.2016 kuni 19.12.2016) ja teiste isikutega. Seejuures ei olnud nimetatud isikutelt oodatav panus seotud mitte isikute endi, vaid nende paiknemisega ühenduse struktuuris, mis võimaldas ühenduse liikmetel vahetuda nii, et ühendus jätkas selle eesmärgiks seatud tulemuste poole pürgimist, mis näitab ühenduse püsivust. Nii vahetusid baarmenid, nt lahkus xx xx ja tema asemel jätkas tööd xx xx, alates novembrist 2015 jagati varem xx xx kuulunud vastutusala xx xx, xx xx ülesanded võttis 2016 augustis osaliselt üle xx xx, ühe juriidilise isiku lõppemisel/lahkumisel jätkas sama tööd järgmine juriidiline isik jne. Täpsemalt aitas RZ kaasas bordelli igapäevase töö sujumisele sellega, et tegeles bordelli juhtide xx xx ja xx xx usaldusisikuna bordelli tegevusega kaasnenud võlgnevustega seotud küsimuste ning konfliktsituatsioonide lahendamisega. Sealhulgas novembris 2015 palus xx tal tegeleda bordelli võlgnevusest pesumajale tekkinud konflikti lahendamisega, 08.01.2016 kutsus xx teda xxxx baari agressiivseid kliente ohjama ning augustis 2016 xxxx tegeles ta xx xx bordelli majandus-ja haldusjuhi xx xx suhtes usalduse kaotusega tekkinud pretensioonide lahendamisega, andes xx xx xx nimel korraldusi, kasutades selleks ka füüsilist jõudu. Ühtlasi oli RZ xx xx ja xx xx usaldusisikuna, kelle nad kaasasid ülalnimetatud ajavahemikul bordelli juhtimisse ja igapäevaellu. Temaga jagati olulisi otsuseid, arutati olulisi küsimusi, ta osales bordelli strateegilistel koosolekutele jms. Sellega toetas RZ bordelli juhte ja tugevdas nende tahet bordellipidamist jätkata, millega samuti aitas kaasa prostitutsioonile. Samuti sai ta osa xxxx ja xxxx asuva bordelli tegevusest laekunud tulust. Kuuludes kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivate isikuvaheliste ülesannete jaotusega ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele, pani RZ toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Saskia Kask, süüdistatav RZ ja tema kaitsja Alar Neiland sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 255 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka RZ eelvangistuses viibitud aeg s.o tema kinnipidamine 19.12.2016-20.12.2016 s.o 2 päeva vangistust, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades jätta nimetatud vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja määrate, et seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad

kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. RZ kuulub KarS § 255 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Kriminaalmenetluse osaline lõpetamine Prokurör taotleb KrMS § 203 lg 1 alusel lõpetada RZ suhtes KarS § 1332 esitatud süüdistuse osas menetlus. Kuritegelik ühendus, mille liikmeks olemist prokuratuur RZ ette heidab oli suunatud KarS § 1332 kirjeldatud kuritegude toimepanemisele. Prokurör on veendunud, et käesoleval juhul on avaliku julgeoleku vastane süütegu, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumine, märksa raskem kuritegu ning sellele viitab üheselt ka nimetatud sätte sanktsioonimäär. Seetõttu on võimalik KarS § 1332 kirjeldatud kuritegude toimepanemises RZ osas taotleda kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist karistuse ebaotstarbekuse kaalutlusel. Prokuröri hinnangul on RZ esitatud süüdistus KarS § 1332 kirjeldatud kuritegude toimepanemises täiel määral tõendamist leidnud kohtule esitatud tõendikogumi alusel. RZ on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega sellisel alusel. Prokurör on veendunud, et kokkuleppe kinnitamisel mõistetav karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ning KarS § 1332 kirjeldatud kuritegude toimepanemise eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes kokkuleppes kokkulepitud karistusega. Arvestades ka asjaoluga, et kokkuleppe saavutamine hoiab märkimisväärsel hulgal kokku riigi ressurssi üldmenetluse kohtuistungite näol. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest oleks võimalik kohtul mõista ka rahalist karistust ning eelduslikult oleks mõistetav karistus tühine võrreldes kokkuleppes kokkulepitud karistusega. KrMS § 203 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui: 1) selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega; 2) selle kuriteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul ning kui kahtlustatavale või süüdistatavale muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetav karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. KrMS § 206 lg 11 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamisel võib jätta määruses käesoleva seadustiku § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse esitamata. Kohus nõustub prokuröriga ning lõpetab KrMS § 203 lg 1 alusel RZ suhtes KarS § 1332 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas kriminaalmenetluse.