lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-889/6

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-889/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1052
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-889

Haldusasi

X kaebus kriminaalasjas tehtud Tartu Maakohtu otsuse tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.03.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X määruskaebus menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.03.2024 määrus muutmata. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus tunnistas XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX X süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 (kelmus varem sarnase teo toime pannud isiku poolt); § 213 lg 2 p 1 (arvutikelmus varem sarnase teo toime pannud isiku poolt); § 349 (tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine); § 201 lg 2 p 1 (omastamine varem sarnase teo toime pannud isiku poolt); § 344 lg 1 (dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine); ja § 345 lg 1 (võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine) järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust tingimisi ja rahalise karistuse 1500 eurot. Kohtute infosüsteemi kohaselt jõustus kohtuotsus

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

XX.XX.XXXX.

2.X esitas 24.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsuse asjas nr X-XX-XXXX tühistamist või tühisuse tuvastamist ning süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja leiab, et kannatanu AS-i Y esindaja ei nõustunud kokkuleppemenetlusega ja soovis osaleda üldmenetluses. Seega ei olnud kokkuleppemenetlus aus ega õiglane. Kaitseaktis toodud kirjeldused kinnitavad, et kaebaja mõisteti süüdi tegude eest, mis ei olnud kuriteod. Väljavõte kinnistusraamatust tõendab, et kinnistuga tehti tehingud ajal, kui kaebaja suhtes käis

3-24-889 kriminaalmenetlus. Kaebaja sai ebaseaduslikust kokkuleppest teada 05.03.2024, kui ta tutvus kriminaalasja toimikuga.

3.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 26.03.2024 määrusega halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kuigi tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra (HKMS § 4 lg 1). Halduskohtu pädevuses ei ole jõustunud kohtuotsuse muutmine, tühistamine ega tühisuse tuvastamine. Ainult Riigikohtul on teistmismenetluses pädevus tühistada jõustunud kohtuotsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 365 lg 1 ja § 373 lg 2). Kaebaja taotleb ka süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise kahju hüvitamiseks on ette nähtud eraldi menetluskord süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusega (SKHS). Teistmisavaldusega koos on võimalik esitada Riigikohtule kahju hüvitamise taotlus, kui teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule varasemaga võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetatakse (SKHS § 6 lg 1, Riigikohtu 11.02.2022 otsus asjas nr 1-19-5808, p 13). Kaebuse kohaselt on kaebajale kahju tekitamine seotud kaebaja süüdimõistmisega, st süüdimõistmise ja kahju vahel on kaebaja hinnangul põhjuslik seos. Juhul kui kaebaja tahe on suunatud kahju hüvitamisele süüasja lõpptulemusest sõltumata (SKHS § 7), siis tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile (SKHS § 21 lg 4, Riigikohtu erikogu 19.10.2023 määrus asjas nr 3-23-1995, p-d 5 ja 6).

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.03.2024 määruse peale. Kaebaja soovis, et halduskohus teeks kindlaks kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe tühisuse. Maakohus ei oleks tohtinud kokkulepet kinnitada, kuna selleks puudus kannatanu nõusolek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et X on soovinud esitada määruskaebust halduskohtu 26.03.2024 määruse peale ja taotleda selle tühistamist (HKMS § 2 lg 4 teine lause, § 210 lg 3). Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine kaebuse tagastamise määruse peale on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 9 ja 10).
6.Tallinna Halduskohtu 26.03.2024 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
7.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe ei ole haldustoiming, mida saaks vaidlustada halduskohtus. Kokkuleppe ning selle alusel tehtud maakohtu kohtuotsuse vaidlustamise võimalikkus ja kord on ette nähtud KrMS § 318 lg-s 4, mis sätestab, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on 2(3)

3-24-889 KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Halduskohus on õigesti selgitanud ka teistmisavalduse esitamise korda.

8.Ka kahju hüvitamise nõuet ei saa lahendada halduskohus. Riigikohtu halduskolleegium märkis asjas nr 3-18-400 tehtud määruse p‐s 10: „Seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §‐st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3‐4).“ Eeltoodule tuginevalt märkis Riigikohtu erikogu asjas nr 3‐18-1652 tehtud määruse p‐s 9, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS‐is kehtestatud menetluskorrast. Riigikohus märkis ka määruses asjas nr 3‐19‐1565 (p 8), et kui pidada kahju tekitanud sündmust kriminaalmenetluse toiminguks või selle osaks, tuleb vaidlus lahendada SKHS‐is ette nähtud korras. Niisiis on senises praktikas määravaks piiritlemiskriteeriumiks olnud küsimus, kas hüvitist nõutakse kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju eest, sest SKHS‐i kehtestamise eesmärk oli vältida olukorda, kus halduskohus kontrollib kriminaalmenetluse toimingute (sh üldkohtu tehtud kohtulahendite) õiguspärasust. SKHS § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Riigikohus on selgitanud, et selle sätte sõnastus ei takista SKHS-is sätestatud menetluskorra rakendamist olukorras, kus materiaalõiguslik kahju hüvitamise alus ei paikne SKHS-is (vt määrus asjas nr 3-18-400, p-d 12 ja 13 ning määrus asjas nr 3-18-1562, p 9). Teistsugusele seisukohale pole põhjust asuda ka olukorras, kus asjakohast materiaalõiguslikku alust ei ole üheski seaduses. Sellisel juhul saab kohus SKHS-is sätestatud menetluses kontrollida, kas aluse puudumine on põhiseadusega kooskõlas (Riigikohtu 10.03.2023 määrus asjas nr 3-22-500).
9.Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium