B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi X vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
5994,22 eurot Hageja B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ) (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja X (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 3528,40 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi põhivõlgnevuse 470,90 euro, intressinõude, viivisenõude ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude osas.
4.Jätta menetluskulud 58,86 % osas X ja 41,14 % osas B2 Impact OÜ kanda.
5.Mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 350,22 eurot.
Mõista B2 Impact OÜ-lt X kasuks välja menetluskulud 370,26 eurot.
7.Tasaarvestada resolutsiooni p-s 5 ja 6 välja mõistetud menetluskulud ja mõista B2 Impact OÜ-lt X kasuks välja menetluskulud 20,04 eurot ja kanda need GRIFF Õigusbüroo OÜ arveldusarvele XXXXXXXXX. Edasikaebamise kord ja selgitused Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna.
Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.01.06.2022 esitas hageja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagiavalduse kostja X vastu põhivõlgnevuse 3999,37 euro, intressi 472,64 euro, viivise 1472,21 euro ja võla sissenõudmiskulu 50 euro nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt Ferratum Bank plc ja kostja sõlmisid veebikeskkonnas 10.02.2021 laenulimiidi lepingu, millega krediidiandja võimaldas kostjale krediiti limiidiga kuni 4 000 eurot ning kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 48,11 % aastas ning krediidikulukuse määraks oli 60,27 % aastas. Viivisemäär oli võrdne intressimääraga, s.o. 48,11 % aastas. Kostja kohustus igakuiselt tasuma vähemalt krediidiandja poolt väljastatud arvel näidatud miinimumosamakse. Miinimumsumma moodustas kas 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Kostja pidi tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja intressi katteks krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja võttis kasutusse krediidi 4148 euro ulatuses, kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste maksetena ta kohaselt ei täitnud. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 148,63 eurot ning hageja ees põhivõlgnevus jäi 3999,37 eurot (4148-148,63).
3.Krediidiandja ütles lepingu üles 24.08.2021 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlg 3 999,37 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 472,64 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 50 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 3 999,37 eurolt 25.08.2021 – 01.06.2022 perioodi eest määraga 0,131% päevas kokku summas 1472,21 eurot.
4.Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja poolt esitatud andmetest, maksehäireregistrite andmetest ning Maksu- ja Tolliameti andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt ning see oli piisav laenulepingu teenindamiseks, tulud ületasid kohustusi.
5.17.08.2022 esitas hageja seisukoha kostja vastusele ning palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja oli seisukohal, et kostja oli teadlik, et laenuandja saadab teavet läbi iseteeninduse keskkonna ning kostjal oli võimalik ülesütlemisavaldusega tutvuda portaali vahendusel. Kuna hageja esindas Ferratumi panka võla sissenõudmisprotsessis, siis nõude loovutamisest teavitas laenuandja kostjat eraldi kirjana 18.03.2022. Seejärel nõude loovutamisest teavitas juba hageja 05.04.2022. Kõik kontaktandmed olid märgitud kostja poolt laenulepingu sõlmimisel. Kostja ei teavitanud oma kontaktandmete muutmisest.
6.Võla kujundamise kohta selgitas hageja, et korraga saab laenuvõtja kasutada vaid 4000,00 eurot. Juhul, kui aja edenedes laenuvõtja tagastab raha, siis tal jälle tekib võimalus võtta raha kasutusele laenulimiidi piires, mistõttu antud juhul võttis kostja raha kasutusele kogu laenuperioodi vältel kokku 4 148,00 eurot. Samuti jääb arusaamatuks, mis moel kostja oli sundolukorras. Juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõte on aset leidnud, siis juhib hageja tähelepanu sellele, et tulenevalt VÕS §-st 403 4 lg-st 8 ei ole kostjal õigust nõuda kahju hüvitamist, mis on kaetud intressimäära alanemisega.
7.24.04.2023 esitas hageja täiendavad selgitused. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid.
8.Hageja esitas nõude arvestuse juhul, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidiandjale kokku 619,60 eurot, millest 148,63 eurot läks põhisumma katteks, 74,44 eurot kulude katteks ning 396,53 eurot intressi katteks, siis sellisel juhul võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevust 3528,40 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestatakse kõik maksed põhisumma katteks.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.14.07.2022 kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldamata jätta ja menetluskulud jätta hageja kanda.
10.Kostja põhilised argumendid on, et laenuleping ei ole üles öeldud, nõude loovutamine ja hagemisõigus ei ole tõendatud. Samuti kostja vaidleb vastu sissenõudmiskuludele päras väidetava lepingu lõppemist vastu, kuna need ei ole tõendatud. Kostja leidis, et ka põhivõlgnevuse arvestus on ebaselge. Hageja on rikkunud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Kostja esitas menetluskulude nimekirja summas 360 eurot koos käibemaksuga ning tunnihinnaga 120 eurot.
12.22.10.2024 kostja jääb seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuid ei ole kohtule esitanud ümberarvestusi. Kostja varaline seis on momendil pankroti äärel, kellel ei ole vahendeid kohustuste tagasimaksmiseks.
13.03.01.2025 kostja on seisukohal, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning leiab, et krediidiandja peab tagasimakseid uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning need tarbijale teatavaks tegema. Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja summas 900 eurot (õigusabi osutati 7 tundi ja 30 minutit, tunnihind 120 eurot).
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3528,40 eurot.
15.Kohus leiab, et krediidi andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja on 24.04.2023 esitatud seisukohas taotlenud, et kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis sellisel juhul kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 3528,40 eurot (VÕS § 4034 lg7 kohaselt arvestatakse kõik maksed põhisumma katteks) ehk 4148 eurot kasutusele võetud krediit – 619,60 (kostja tasunud tagasimakseid kokku).
16.Kohus täitis 03.04.2023 kohtumäärusega (selgituskohustuse) ning andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks.
17.Ferratum Bank plc ja kostja sõlmisid 10.02.2021 laenulimiidilepingu laenulimiidiga kuni 4000 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Ferratum Bank plc loovutas nõude kostja vastu hagejale.
18.Hageja esitas kostja vastu nõude eelpool nimetatud laenulepingu alusel. Sellise nõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1).
19.Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 4148 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav summa (laen + teenustasu) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
20.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09% = 60,27%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 60,27% aastas. Sama tulemuse (60,27%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära
21.Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 619,60 eurot (hageja seisukoht 24.04.2023 selgituses). Hageja nõuab põhivõlgnevuse tasumist 3528,40 eurot, kui on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidiandjale kokku 619,60 eurot, millest 148,63 eurot põhisumma katteks, 74,44 eurot kulude katteks ning 396,53 eurot intressi katteks. VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt arvestatakse kõik maksed põhisumma katteks, seega põhivõlgnevuse 3528,40 eurot ehk 4148 eurot kasutusele võetud krediit – 619,60 (kostja tasunud tagasimakseid kokku).
22.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
23.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks
olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
24.Kohus selgitas 16.03.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
25.Hageja jäi seisukohale, et krediidiandja täitis lepingu sõlmimise ajal vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 403 4) järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest. Taotluses märkis kostja, et tema igakuine sissetulek on 1 100,00 eurot (vt. employee income) ning igakuised kulud on 200,00 eurot (vt. monthly expenses). VÕS § 14 lg 2 ja § 403 4 lg 3 II lause kohustavad kostjat esitama õige teabe. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning tegi päringu maksehäireregistrisse. Krediidiandja veendus selles, et kostjal maksehäired puudusid.
26.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
27.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud kindlaks taotleja sissetulekute ega kohustuste suurust.
28.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi taotleja sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta.
29.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
30.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
31.Hageja esitas 24.04.2023 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 619,60 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla tasumist summas 3528,40 eurot, muid nõudeid hageja esindaja ei ole taotlenud (viivis, intress või sissenõudekulusid).
32.Kostja sai lepingu alusel krediiti 4148 eurot ning on teinud hageja kinnitusel tagasimakseid kokku summas 619,60 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestab maakohus kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Sellisel juhul on tasumata põhivõla jääk 3528,40 eurot.
33.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 3528,40 eurot.
MENETLUSKULUD
34.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
35.Hageja esitas nõude kostja vastu summas 5994,22 eurot ning kohus rahuldas hagi 3528,40 euro ulatuses, so 58,86% ulatuses. Seega jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 41,14 % ning kostja kanda 58,86 % menetluskuludest.
36.Hageja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 595 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning kostja menetluskuludeks on õigusabikulu 900 eurot (õigusabi 7 tundi ja 30 minutit, tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga). Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole taotlenud viivist menetluskuludelt.
37.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 595 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 58,86 % kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 350,22 eurot. Kostja menetluskulud on kokku 900 eurot ja kohus jättis need hageja kanda 41,14% ulatuses, s.o. summas 370,26 eurot. Kohus teeb tasaarvestuse menetluskulude osas ning seega tuleb hagejal tasuda kostjale menetluskulud summas 20,04 eurot (370,26-350,22).
38.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.