Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistuste sisu I. Burkevica ja A. Burkevics on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et nad käitlesid narkootilist ainet suures koguses, grupis ja korduvalt. Süüdistuse kohaselt omandas A. Burkevics alates 2015. aasta kevadest kuni 2017. aasta kevadeni nädalas korra vähemalt 5 grammi marihuaanat, s.o 25 kuu jooksul kokku vähemalt 490 grammi. Alates vähemalt 2016. aasta juulist kuni viimane kord 19. mail 2017 omandasid I. Burkevica ja A. Burkevics Läti Vabariigist eeluurimisel tuvastamata isikult täpselt tuvastamata kordadel suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, mille toimetasid sõidukiga Audi A6 (reg.märgiga XXX ) Eesti Vabariiki Valga linna.  Enne 9. maid 2017 omandasid süüdistatavad vähemalt 1000 grammi marihuaanat, mida hoidsid eeluurimisel tuvastamata ajani enda elukohas XXX .  Viimasel korral 19. mail 2017 omandasid süüdistatavad 480,3 grammi marihuaanat, mille THC-sisaldus oli 17%, mille toimetasid ühiselt 19. mail 2017 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning mida hoidsid enda kasutuses ja kinnipidamise hetkel I. Burkevica juhitud sõidukis Audi A6, kuni nad politsei poolt Valga linnas Võru tn Võru-Mõniste-Valga mnt 78. km-l kinni peeti. Läti Vabariigist omandatud marihuaanast hoidis A. Burkevics enda valduses 1,52 grammi, mille THC-sisaldus oli 20%, kuni see 19. mail 2017 tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Veel oli A. Burkevicsi valduses 0,29 grammi hašišit, mille THC-sisaldus oli 14%, mis samuti kinnipidamisel leiti ja ära võeti. 0,030 grammi marihuaanat, mille THC-sisaldust ei määratud, hoidsid A. Burkevics ja I. Burkevica ühiselt enda elukohas XXX asuvas korteris, kuni see 19. mail 2017 elukoha läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

Läti Vabariigist omandatud suurt kogust marihuaanat käitlesid A. Burkevics ja I. Burkevica ühiselt ja kooskõlastatult järgmiselt:  ajavahemikul 2016. aasta juulist kuni 2017. aasta jaanuari lõpuni andsid A. Burkevics ja I. Burkevica enda elukohas XXX T.M. le edasi marihuaanat korraga 10-30 grammi kaupa ja seda keskmiselt nädalas korra, ühel korral 2016. aasta sügisel korraga ka 80 grammi. Selle ajavahemiku jooksul andsid süüdistatavad T.M. le marihuaanat 26 korral kokku 260–830 grammi (25x10g kuni 25x30g + 1x80g). 2017. aasta märtsis andsid süüdistatavad enda elukohas T.M. le marihuaanat kahel korral 20–30 grammi kaupa, s.o kokku 40–60 grammi ja pärast märtsi 2017 kuni 18. maini 2017 kahel korral 2 grammi;  ajavahemikul 13. aprillist kuni 17. maini 2017 andsid süüdistatavad enda elukohas XXX E.L. le edasi marihuaanat korraga 5, 10, 15, 20, 30, 50 ja 100 grammi kaupa ja seda keskmiselt neljal korral nädalas, s.o viie nädala jooksul 20 korral. Eelpool nimetatud kordadest ühel korral korraga 5 grammi, ühel korral korraga 100 grammi ja ülejäänud 18 korral 10–50 grammi, st keskmiselt 28 grammi, s.o kokku 609 grammi (1x100g +1x5g+18x28g);  süüdistatavad toimetasid marihuaanat eeluurimisel tuvastamata ajast kuni mitte hiljem kui 18. mai 2017 tuvastamata kordadel ja kogustes Tartu linna XXX elavatele I. Siimanile ja L. Mitrauskale, kes andsid omandatud marihuaanat edasi erinevatele isikutele;  2017. aasta veebruarist kuni 26. aprillini 2017 andsid süüdistatavad A.B. ile Valga linnas XXX , XXX ja XXX asuvates elamutes marihuaanat nädalas vähemalt kahel korral, millest ühel korral 4,5 grammi ja vähemalt ühel korral 0,5 grammi, s.o 9 nädala jooksul vähemalt 45 grammi (9x4,5g+9x0,5g). Viimasel korral 26. aprillil 2017 andsid Valga linnas Tartu mnt ääres asuva surnuaia juures sõidukis Audi A6 (reg.märk XXX ) 3,78 grammi marihuaanat, s.o kokku 48,78 grammi (45g+3,78g). Ülejäänud Läti Vabariigist omandatud marihuaanat käitlesid A. Burkevics ja I. Burkevica eeluurimisel tuvastamata viisil. A. Burkevicsile on esitatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdistus ka selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet isikuna, kes on varem toime pannud KarS

 9. mail 2017 kella 15.16 ajal Tartu linnas XXX maja ees (maja eest ära sõites);  15. mail 2017 kella 22.08 ajal Valga linnas XXX juures Võru tn suunas liikudes. Maakohtu otsus Tartu Maakohus tegi 16. juulil 2018 otsuse, millega tunnistas A. Burkevicsi ja I. Burkevica KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi. A. Burkevicsi mõistis kohus süüdi ka KarS § 4231 järgi. A. Burkevicsile mõistis kohus KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust ja KarS § 4231 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendas kohus üksikkaristustest raskeimat ja mõistis liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mille kandmise alguseks luges isiku vahi alla võtmise. Karistuse mõistmisel A. Burkevicsile KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi leidis kohus, et ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogusest nähtub A. Burkevicsi süü suurus. A. Burkevicsi karistust raskendavaks asjaoluks luges kohus omakasu motiivi kuriteo toimepanemisel. Süüdistatav tööl ei käinud, ametliku töökoht ja sissetulek puudus. Marihuaana müügist saadu oli süüdistatava elustiili osa. Kohus arvestas, et A. Burkevics on kohtueelses menetluses ennast osaliselt süüdi tunnistanud ning andnud küllaltki üksikasjalikke ütlusi, sealhulgas ka 5 g kaupa süstemaatiliselt üle riigipiiri endale tarbimiseks toimetamise kohta. Kohus hindas seda asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel süüteo avastamisele aktiivseks kaasaaitamiseks ning võttis seda arvesse tema karistust kergendava asjaoluna. Kohus leidis, et kuigi I. Burkevica ja A. Burkevicsi ebaseaduslikult käideldu oli I. Siimani ja L. Mitrauska ebaseaduslikult käideldust mahukam ning kõige ulatuslikum oli A. Burkevicsi ebaseaduslikult käideldu, on A. Burkevicsi puhul täheldatav 1 karistust kergendav asjaolu, mistõttu on just sellistes määrades toimepandu eest karistuste mõistmine põhjendatud. Kohus pidas A. Burkevicsile karistuse mõistmisel lisaks eeltoodule oluliseks lähtutud ka sellest, et Burkevicsite perest kuulub konfiskeerimisele nende ühises kasutuses olnud sõiduauto Audi A6, mis on varalise iseloomuga karistuslik mõjutusvahend. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, kõiki asjaolusid arvestades, et süüdistatava mõjutamiseks tema poolt toimepandu eest ning õiguskorra kaitsmise huvides, on küllaldane ja piisav teda karistada KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Mõistes A. Burkevicsile karistuse KarS § 4231 järgi luges maakohus, arvestades tema poolt toimepandud rikkumiste rohkust, tema süü suureks. Samuti arvestas maakohus, et A. Burkevicsi suhtes puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Ka arvestas maakohus asjaolu, et süüdistatavat on varem kahel korral juba karistatud KarS 4231 järgi kuid A. Burkevics on jätkanud õiguskorra ignoreerimist. Mõistes A. Burkevicsile KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse, leidis maakohus, et kuivõrd süüdistatavat on varasemalt juba kahel korral karistatud KarS § 4231 järgi ja käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud hulgaliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisi, siis on välistatud KarS § 4231 järgi karistuseks mõistetud 1 aasta vangistuse täielikult kaetuks lugemine raskema karistusega. Samas asus kohus seisukohale, et kuna KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi mõistetav karistus on juba niigi pikk, siis ei pea kohus põhjendatuks üksikkaristuse täielikku liitmist.

APELLATSIOON

Esitatud apellatsioonis taotles prokuratuur maakohtu otsuse tühistamist A. Burkevicsile mõistetud karistuse osas ning palus süüdistatavat karistada KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 9 aastase vangistusega ning liitkaristuseks palus prokuratuur mõista süüdistatavale 9 aastat ja 6 kuud vangistust. Prokuratuur ei nõustunud maakohtuga, nagu esineks A. Burkevicsi käitumises tema karistust kergendava asjaoluna süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Apellant nõustub küll sellega, et kohtueelses menetluses on süüdistatav ütlusi andnud, kuid tema ütlused olid suuremas osas ennast õigustatavad ja enda süüd minimaliseerivad. Kohus tõdes õigustatult erinevate A. Burkevicsile esitatud süüdistuste analüüsimisel, et tema ütlused on olnud vastuolulised ja mitte teiste tõendite kogumiga kooskõlas olevad. Ainuüksi enda tarbimiseks süstemaatiliselt üle riigipiiri marihuaana toimetamise omaksvõttu ei saa võrdsustada süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisega. Kõige raskemat süüdistuse osa – marihuaana müümist mitmetele isikutele ei ole A. Burkevics omaks võtnud ja möönis vaid mõnede isikutega kanepi koos suitsetamist. Ka ei nõustu prokuratuur maakohtuga selles, et kohus on jätnud A. Burkevicsile karistust mõistes põhjendamatult arvestamata asjaoluga, et süüdistatav on narkootikumide ebaseadusliku kätlemise eest karistatud ka Läti Vabariigis. Kohus küll konstateeris kohtuotsuse alguses süüdistatavate ankeetandmete juures, et A. Burkevics on Läti Vabariigis kriminaalkorras karistatud, s.h narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest, kuid jättis selle alusetult arvestamata tema karistuse pikkuse valikul. Ringkonnakohtu otsus Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2018 otsusega jäeti prokuratuuri apellatsioon A. Burkevicsile mõistetud karistus karmistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendatult arvestanud A. Burkevicsi karistust kergendava asjaoluna süüteo avastamisele kaasaaitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei eelda süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, et süüdistatav võtaks tingimusteta osaks kõik talle süüdistuses etteheidetavad asjaolud. Piisab sellest, kui ta annab ütlusi, mis aitavad kaasa süüteo asjaolude avastamisele. Ringkonnakohus ei nõustunud prokuratuuriga ka selles, et kohus pidanuks A. Burkevicsile karistust mõistes võtma arvesse tema varasemat karistatust Läti Vabariigis. Kohus leidis, toetudes Riigikohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohale, et varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga. KaRS § 6 p 7 kohaselt kantakse karistusregistrisse jõustunud süüdimõistev välisriigi kohtuotsus kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. A. Burkevicsi suhtes Läti Vabariigis tehtud süüdimõistvat kohtuotsust ei ole karistusregistrisse kantud, mis tähendab, et kohus ei saanud sellele otsuse tegemisel ja A. Burkevicsile karistuse mõistmisel ka tugineda. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni prokuratuur, kes taotles A. Burkevicsile mõistetud karistuse tühistamist ning selle karmistamist. Riigikohtu otsus

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2018 otsus A. Burkevicsi karistuse osas ning saadeti kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus otsuses seisukohale, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on A. Burkevicsi puhul karistust kergendava asjaoluna süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise sedastamisel rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust KrMS § 3051 lg 1 mõttes. Kolleegium leidis, et kuigi prokuratuur vaidlustas maakohtu eeltoodud järelduse karistust kergendava asjaolu esinemise osas ning argumenteeris tõenditele tuginevalt vastupidist, ei ole ringkonnakohus apellatsioonis esitatud väiteid hinnanud. Ühtlasi nõustus kolleegium prokuröriga selles, et süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine tähendab koostööd süüteo asjaolusid väljaselgitava menetlejaga, kaasabi kaasosaliste vastu tõendite kogumisel või nende menetlejale paljastamisel vms. Kaasaaitamine peab olema aktiivne, s.t ei piisa sellest, et isik ei tee asjaolude väljaselgitamiseks takistusi. Samas aga ei tähenda eeltoodu, et aktiivne kaasaaitamine eeldaks alati isiku poolt enda süü täielikku tunnistamist. Kuid aktiivse kaasaaitamisega ei ole kindlasti tegemist olukorras, kus isik annab ütlusi vaid osas, mis on selleks hetkeks teiste tõenditega kinnitust leidnud. Aktiivne kaasaitamine peab aitama menetlejal kohtueelset uurimist edasi viia. Ka asus Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et ringkonnakohus on A. Burkevicsile karistuse mõistmisel tema suhtes Lätis tehtud kohtuotsuse arvestamata jätmisel kohaldanud vääralt kriminaalmenetlusõigust ning ekslikult tuginenud karistusregistri seadusele. Kolleegium leidis, et Euroopa uurimismääruse alusel saadud Läti kohtuotsust saab arvestada A. Burkevicsile karistuse mõistmisel. Kokkuvõtvalt leidis kolleegium, et kuivõrd maa- ega ringkonnakohus A. Burkevicsi suhtes tehtud Läti otsusega pole arvestanud ja ringkonnakohus on selle tõendina sõnaselgelt kõrvale jätnud, tuleb kriminaalasi saata ringkonnakohtule karistuse mõistmist puudutavas osas uueks arutamiseks. Apellatsioonimenetluse poolte seisukohad Tartu Ringkonnakohtu 17. juuli 2019 määrusega määrati kriminaalasi uueks arutamiseks saadetud osas lahendamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule oma kirjalikke seisukohti Riigikohtu 21. juuni 2019 otsuses esitatud asjaolude kohta kuni 5. augustini 2019. A. Burkevicsi kaitsja esitas 5. augustil 2019 ringkonnakohtule oma kirjalikud seisukohad. Esitatud seisukohtades leiab kaitsja, et prokuratuuri apellatsioonis ei ole esitatud veenvaid põhjendusi, miks peaks A. Burkevicsi karistus olema pea kaks korda raskem kui teistel süüdistatavatel. A. Burkevicsi puhul tuleb kaaluda vastutust kergendava asjaolu esinemist. Isegi kui seda asjaolu ei esine, ei saa see olla aluseks karistuse olulisel raskendamisel. Ei L.Mitrauskal ega ka I.Simanisel ei tuvastatud vastutust kergendavaid asjaolusid ja nende karistused on muutmata ja nende osas on otsus jõus. Vastutust kergendava asjaolu kaalumisel A.Burkevicsi suhtes on kaitsja arvates tuvastatav järgmine: 1) Kohtus A. Burkevics ütlusi ei andnud, avaldati tema eeluurimisel antud ütlused,

2) Esimesel ülekuulamisel 19.05.2017 andis ta ütlusi 0,5 kg marihuaana omandamise kohta vastates esitatud küsimustele, 3) Teisel ülekuulamisel 07.07.2017 vastas A. Burkevics menetleja küsimustele, 4) Kolmandal ülekuulamisel 08.09.2017 vastas ta menetleja küsimustele. Ülaltoodust järeldub, et A. Burkevics ei keeldunud küsimustele vastamast. Mida küsiti, sellele ka vastas. Teine asi on see kas vastused menetlejale meelepärased on. Ülekuulatav avaldab seda mida ta teab ja tunneb. Küsitlemise käigus ei ole tõstatatud probleemi nagu varjaks A. Burkevics mingil määral tõde. Samas ei ole A. Burkevics süüd eitanud. Asjaolude kohta mida ei küsita ei saa vastuseid anda. Kui ülekuulamise tulemus menetlejat ei rahuldanud oli tal võimalus täiendavalt menetlustoiminguid läbi viia. Selleks vajadust ei nähtud, mistõttu saab eeldada, et vastused rahuldasid menetlejat. Kaitsja arvates oli asjas üheks oluliseks küsimuseks suhtlus A.Burkevicsi ning I.Simanise ja L.Mitrauska vahel. Süüdistuse kohaselt toimus see marihuaana käitlemise pinnal. Sellele on kaitsja kogu aeg vastu vaielnud ja ka süüdistatava pole sellega nõus. Kohus on küll leidnud, et selles osas on süüdistus tõendatud, kui ei saa jätta märkimata, et konkreetseid tõendeid selle kohta pole. Tegemist on sugulastega kes nii või teisiti omavahel suhtlevad. Olukorras kus neid isikuid süüdistatakse narkootikumide käitlemises ei saa järeldada nagu toimuks suhtlus sellel pinnal. Kohus on olemasolevate kahtluste pinnal püstitanud hüpoteesi süüdistatava kahjuks. Samas on samaväärselt võimalik väita ka vastupidist, s.o. võis nii ja võis ka teisiti. A. Burkevics ja ka teised süüdistatavad ei ole süüdistust ülaltoodud osas kinnitanud ja pole selles osas ütlusi andnud. Samas ei saa see asjaolu olla aluseks väitele, et süüdistatav ei aidanud kaasa asja menetlemisele. Süüdistatava arvates on ta avaldanud menetlejale mida teadis ja mida temalt küsiti. Sellega seoses on põhjendatud ka maakohtu ja ringkonnakohtu järeldus, et A. Burkevicsi suhtes esineb vastutust kergendav asjaolu. Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb arvestada A. Burkevicsi karistatust Läti Vabariigis 13. augusti 2009 kohtuotsusega. Kaitsja arvates on küsimus selles, kas see asjaolu annab alust A.Burkevicsi vastutust käsitleda suuremana kui teistel samas asjas süüdi mõistetutel. Kaitsja leiab, et sellele küsimusele vastamiseks tuleb lähtuda kohtupraktikast. Viidates oma seisukohtades mitmete kohtulahenditele leiab kaitsja, et nimetatud lahendites KarS § 184 lg. 2 järgi mõistetud karistused on mõistetud miinimummmäära lähedaselt. Tegemist on sealhulgas ka korduvalt karistatud isikutega ja see asjaolu ei ole tinginud rangemaid karistusi. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et käesoleval juhul ei esine A. Burkevicsi suhtes selliseid asjaolusid mis tingiksid tema kohtlemise karmimalt kui kaassüüdistatavaid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja senise menetluskäigu, sh Tartu Maakohtu 16. juuli 2018, Tartu Ringkonnakohtu 20. detsembri 2018 otsustega, prokuratuuri apellatsiooni ja A. Burkevicsi kaitsja 5. augustil 2019 esitatud kirjalike vastuväidetega ning võttes arvesse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019 otsustes esitatud seisukohti, leiab, et maakohtu otsus A. Burkevicsile mõistetud karistuse osas kuulub tühistamisele selle mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdistatava isikule. Maakohtu otsust tühistades soostub ringkonnakohus prokuratuuri apellatsioonis esitatud argumentidega ning põhjendab oma otsust järgmiselt.

Riigikohus tuvastas, et maa- ja ringkonnakohus on A. Burkevicsi suhtes tema karistust kergendava asjaoluna süüteole aktiivset kaasaitamist arvestades rikkunud põhistamise kohustust, mis on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul vastata prokuratuuri argumentidele, et A. Burkevics andis ütlusi vaid süüdistuse selle osa kohta, mis oli selleks momendiks vastuvaidlematult tõendamist leidnud. Samas ka prokuratuuri väidetele, et A. Burkevics ei aidanud uurimisele kaasa ei kaasosaliste, talle narkootilist ainet müünud ega temalt seda ostnud isikute väljaselgitamisel. Süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine tähendab koostööd süüteo asjaolusid väljaselgitava menetlejaga, kaasabi kaasosaliste vastu tõendite kogumisel, nende menetlejale paljastamisel vms. Kaasaaitamine peab olema aktiivne, s.t ei piisa sellest, et isik ei tee asjaolude väljaselgitamiseks takistusi. Aktiivne kaasaitamine peab aitama menetlejal kohtueelset uurimist edasi viia. Hinnates A. Burkevicsi ütlusi ülaltoodud põhimõtetest lähtuvalt nõustub ringkonnakohus prokuratuuri seisukohaga, et A. Burkevicsi käitumises ei esine karistust kergendava asjaoluna süüteole aktiivset kaasaitamist. Kriminaalasjas ei ole käeolevaks hetkeks enam vaidlust selles, et A. Burkevics koos I. Burkevicaga omandasid 19. mail 2017 Läti Vabariigist suures koguses narkootilist ainet, mille toimetasid Eesti Vabariiki, kus nad politsei poolt samal päeval kinni peeti.

Ülaltoodud ütlusi omavahel võrreldes tuleb nõustuda prokuratuuri apellatsioonis märgituga, et A. Burkevicsi ütlused on ennast õigustavad ning oma osalust narkootikumide käitlemises minimaliseerivad. Ka on nimetatud ülekuulamistest võimalik järeldada, eelkõige aga 17. mail 2017 ülekuulamisest, et A. Burkevics on tõepoolest omaks võtnud vaid selle osas süüdistusest, mis oli vastuvaidlematult tõendatud (A. Burkevics peeti politseitöötajate poolt kinni ning sõidukist avastati narkootikumid). Varasemat narkootikumide käitlemist on A. Burkevics nimetatud ülekuulamisel aga selgesõnaliselt eitanud. Samas on A. Burkevics käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud hoopis suurema narkootilise aine koguse käitlemises, kui seda on kajastatud

võtnud, saanuks ja tulnuks ringkonnakohtul A. Burkevicsile karistuse mõistmisel arvestada süüdistatava varasemat karistatust Läti Vabariigis. KrMS § 364 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Seega tuleb ringkonnakohtul A. Burkevicsile karistuse mõistmisel arvestada tema varasemat karistatust. Ülaltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kuivõrd A. Burkevicsile karistust mõistes arvestas maakohus tema suhtes karistust kergendavat asjaolu esinemist ning ei arvestanud tema varasemat karistatust, siis tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata maakohtu poolt A. Burkevicsile mõistetud karistuse pikkust. A. Burkevicsile karistust mõistes arvestas maakohus, et süüdistatava süü, arvestades käideldud narkootikumide kogust, on kaassüüdistatavate süüst suurem. Ringkonnakohus nõustub maakohtu taolise seisukohaga. Samas, mõistes A. Burkevicsile narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest sarnase karistuse kaassüüdistatavatega, arvestas maakohus tema suhtes esinevat karistust kergendavat asjaolu ning ei võtnud arvesse asjaolu, et A. Burkevics on varasemalt karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. Kuivõrd ringkonnakohus asub seisukohale, et A. Burkevicsi suhtes puuduvad karistust kergendavad asjaolud ning talle karistust mõistes tuleb arvestada asjaoluga, et A. Burkevics on varasemalt karistatud analoogse kuriteo toimepanemise eest Läti Vabariigis, siis on ringkonnakohtu arvates põhjendatud mõista A. Burkevicsile narkootikumide ebaseadusliku käitlemise pikem karistus kui kaassüüdistatavatele. Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus põhjendatuks karistada A. Burkevicsit KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 6 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Kohtukulu A. Burkevicsi kaitsja H. Kuningas esitas 5. augustil 2019 ringkonnakohtule koos kirjalike seisukohtadega taotluse süüdistatava apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud süüdistatava seisukohtade ettevalmistamiseks ja seisukohtade koostamiseks kokku 2,5 tundi, mille eest palub kaitsja hüvitada 150 eurot, s.h käibemaks 25 eurot. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tehtud toimingud A. Burkevicsi kaitsmiseks apellatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud ning kaitsja taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on apellatsiooni esitanud prokuratuur, siis tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.