lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-2212/22

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-2212/22
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1384
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-2212/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja03.04.20191-19-2212/43Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.07.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-20-2594/14Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.07.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-19-2212 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 27. mai 2019 määrus süüdimõistetu Margo Kütti taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks rahuldamata jätmise kohta süüdimõistetu Margo Kütt (isikukood 37512112739), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 27. mai 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 03.04.2019 otsusega karistati Margo Kütti KarS § 4231 ja KarS § 424 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 5 kuu vangistusega, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel M. Küti eelvangistuses 21.07.2018-22.07.2018 viibitud 2 päeva ning karistusest jäi kanda 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 4 kuud 28 päeva vangistust M. Kütile kriminaalasjas nr 1-146927 Tartu Maakohtu 24.11.2014 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu 25 päeva vangistuse, võrra ja mõisteti M. Kütile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust. Maakohtu otsus jõustus 19.04.2019 ning M. Kütil tuli vanglasse ilmuda hiljemalt 13.05.2019.
1.1.Tartu Maakohtu 21.05.2019 määrusega kuulutati Tartu Vanglasse karistuse kandmisele ilmumata jäänud M. Kütt tagaotsitavaks ja määrati tabamisel sundtoomine vanglasse karistust kandma.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3769/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5847/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4340/6Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4136/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3739/8Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
1.2.Tartu Vangla 30.05.2019 teatise kohaselt saabus M. Kütt 28.05.2019 sundtoomisega Tartu Vanglasse.
2.20.05.2019 saabus Tartu Maakohtule M. Küti 16.05.2019 allkirjastatud taotlus karistuse kandmisele asumise edasi lükkamiseks, kuna ta käib ametlikult tööl ja seda juba kaks hooaega ning tal on vaja tasuda võlgnevusi. Kuna M. Küti kuritegu ei ole nii suur võrreldes varasematega, siis peaks olema seoses tööga võimalik karistust edasi lükata. Töölepingu

kohaselt kestab töö 30. novembrini ning süüdimõistetu taotleb selle ajani karistuse edasilükkamist.

3.Tartu Maakohtu 27.05.2019 määrusega jäeti M. Küti taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks rahuldamata.
3.1.M. Kütt taotles vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist, kuna ta käib ametlikult tööl ja tasub võlgnevusi. Edasilükkamist taotleb ta kuni 30.11.2019, mil lõppeb tema tööleping. Sisuliselt on taotlus karistuse täitmise edasilükkamiseks enam kui kuueks kuuks.
3.2.Võimalust enam kui kuueks kuuks vangistuse täitmise edasilükkamiseks seadusandja meessoost süüdimõistetu osas ette ei näe. Kuni aastaks on võimalik karistust edasi lükata vaid raseda süüdimõistetu osas.
3.3.Kuni kuueks kuuks võib täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramise edasi lükata, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida (KrMS § 415 lg 1 p 1). Käesolevalt selliseid asjaolusid M. Küti tervisliku seisundi kohta maakohtule ei esitatud. Kuni kaheks kuuks võib karistuse täitmise edasi lükata, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnale (KrMS § 415 lg 3). Karistuse mõistmise järel on süüdistataval olnud siiani võimalus vabaduses viibida juba ligi kaks kuud, mis vastabki KrMS § 415 lg 3 sätestatud tähtajale. Selle aja jooksul oli tal soovi korral võimalus oma eluolu korraldada selliselt, et vangistusse asumisega ei järgneks raskeid tagajärgi talle endale või perekonnale. Peale selle leiab maakohus, et asjaolu, et süüdimõistetu töötab ja soovib vabaduses olles tasuda võlgnevusi, ei oleks ka selliseks erakordseks asjaoluks, mille tõttu peaks kohus kaaluma karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist. Karistuse täitmisele pööramise edasilükkamine ei ole põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Tartu Maakohtu 27.05.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Kütt, kes taotleb maakohtu määruse ümbervaatamist ja tööle tagasi lubamist. Määruskaebuses märgitakse kokkuvõtlikult järgmist. 19.04.2019 esitas M. Kütt taotluse karistuse kandmise edasilükkamiseks, mille ta saatis posti teel Tartu Maakohtusse, kuid millele ta vastust ei saanud ning mis võis kaduma minna. M. Kütt toob välja, et ta ei ole kõrvale hoidnud, vaid ta on käinud tööl ja tasunud võlgnevusi riigi ees. M. Kütt taotles karistuse edasilükkamist ainult kuni 30.11.2019 ja siis oleks ta läinud karistust kandma. Ta on hinnatud töötaja, tööandja lubas talle korteri üürida, tal ei ole uusi õigusrikkumisi ja ta on oma elu korda saanud. Süüdimõistetu muretseb enda vangi asumisel oma lähedaste tervise pärast. Praegu vangi minnes kaotab süüdimõistetu nii poja, ema, tüdruksõbra, maise vara, dokumendid ja elamise. M. Kütt soovib karistust kanda ositi 30.11.2019-01.04.2020 või asendada karistus muude tingimustega. Veel leiab süüdimõistetu, et äkki on võimalik tema kriminaalasi uuesti üle vaadata ja arutada, kas süüdimõistetu võib olla saanud ühe vea eest kaks karistust. Lisaks leiab M. Kütt, et tal on ka tervisest tulenev põhjus vangistuse edasilükkamiseks, kuna tal on pooleli Kainem ja tervem Eesti programm ja ta saab haigla juures tabletiravi. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ja määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks.
6.Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada M. Kütile, et käesolevalt ei ole tegemist kriminaalasja sisulise arutamisega. Kohtuotsus on jõustunud 19.04.2019. Kriminaalasja sisuline lahendamine lõppes maakohtu otsusega, millega mõisteti M. Kütt süüdi. Tegemist oli kokkuleppemenetlusega, süüdimõistetu oli teadlik temaga sõlmitud kokkuleppest ja sellest, et tal tuleb vangistust kandma asuda. Maakohtule esitatud taotlusele oli lisatud M. Küti tööleping, mis oli sõlmitud 02.04.2018 (võib olla ka trükiviga, sest töö alguse aeg on 02.04.2019 ja leping on tähtajaline kuni 30.11.2019, lepingu nr 4-2019), kui maakohtu otsus on tehtud 03.04.2019, seejuures on otsuse aluseks olev kokkulepe sõlmitud 19.03.2019. Seega tulenevalt kokkuleppemenetluse eripärast, oli süüdimõistetu juba märtsi kuust saadik teadlik, et otsuse tegemisel ja selle jõustumisel ootab teda vangistus. Tulenevalt KrMS § 408 lg-st 1 on kohtuotsus jõustunud, sest seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Teistmise alused tulevad seadusest. KrMS § 409 kohaselt jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Kõik argumendid seoses sellega, et M. Kütt ei ole tegu toime pannud, teda on valesti karistatud või tema karistust saaks kuidagi teist moodi kanda ei ole käesolevalt asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta.
7.KrMS § 415 lg 1 kohaselt võib täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramise lükata oma määrusega edasi: 1) kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida; 2) kuni ühe aasta võrra, kui süüdimõistetu on kohtuotsuse täitmise ajal rase. M. Küti puhul ei ole asjakohane KrMS § 415 lg 1 p 2 ja lg 2, kuna tegemist ei ole naissoost süüdimõistetuga. Lisaks KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult käsitlenud süüdimõistetu taotlust ja põhjendatult jõudnud järeldusele, et süüdimõistetu suhtes ei esine aluseid vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Süüdimõistetu väited, et ta ei ole karistuse kandmiselt kõrvale hoidnud ei ole asjakohased. Süüdimõistetul oli kohustus ilmuda vanglasse karistuse kandmisele hiljemalt 13.05.2019. Sellega ajaks süüdimõistetu Tartu Vanglasse ilmunud, maakohtu teatise sai ta kätte 22.04.2019 ning kohtusüsteemis puuduvad märked, et süüdimõistetu oleks varasemalt taotlenud karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist. Asjaolu, et süüdimõistetu asub tööle, oli teada juba varasemalt, seega töölepingu sõlmimine selliseks ajavahemikuks annab aluse arvamuseks, et süüdimõistetul puudus kavatsus vangistust kandma asudagi. Pannes toime kuriteo, peab süüdimõistetu arvatama, et sellele järgneb ka karistus, veelgi enam olukorras, kus süüdimõistetu on valinud kokkuleppemenetluse, on karistus juba eeldatav. Seejuures ei ole süüdimõistetu poolt valitav, millal ta soovib karistust kanda ja millal mitte. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks ei esine süüdimõistetu suhtes KrMS §-st 415 tulenevalt vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Süüdimõistetul tuleb arvestada paratamatult sellega, et kui ta paneb toime kuriteo, võivad karistust kandes järgneda probleemid seoses elamispinna ja lähedastega.

Süüdimõistetu suhtes ei esine sellist tervislikku seisundit, mida ei oleks võimalik vanglas ravida. Asjaolu, et isik läbis vabaduses sotsiaalprogrammi ja selle käigus sai tabletiravi, ei tähenda, et sellist tabletiravi ei saaks süüdimõistetu vangistuses. Puuduvad alused vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel. Samuti puuduvad alused KrMS § 415 lg 3 alusel vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks, sest M. Küti puhul ei esine selliseid erakordseid asjaolusid, millega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Samuti arvestades, et M. Küti suhtes jõustus kohtuotsus 19.04.2019, tal tuli asuda karistust kandma hiljemalt 13.05.2019 ning reaalselt vangistusse asus M. Kütt 28.05.2019, oli süüdimõistetul piisavalt aega oma elu korraldamiseks enne karistuse kandmisele asumist. Määruskaebuses ei ole välja toodud KrMS §-st 415 tulenevaid asjaolusid vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks.

9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 27. mai 2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Juhan Sarv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-5084/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20261-26-5900/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval