Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-20-2594 6. juuli 2021 Kadri Palm XXX kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 24. novembri 2020. a otsuse nr 2.1.-1/20/3884 tühistamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus Kaebaja – XXX Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Ingrid Lauringson Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. augustil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XXX (kaebaja) esitas 27. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) kohustamiseks algatada Tartu Vangla tegevusega seoses järelevalvemenetlus (dtl 1-5). Kaebaja selgitas, et esitas 15. oktoobril 2020 AKI-le kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale seoses enda isikuandmete ebaseadusliku avaldamisega, kuid AKI edastas 30. oktoobri 2020. a kaaskirjaga nr 2.1.1./20/3884 eelmainitud kaebuse Tartu Vanglale vastamiseks ja selgituste andmiseks (dtl 13). Kaebaja esitas 12. novembril 2020 AKI-le täiendava taotluse asjas nr 2.1.1./20/3884, milles taotles järelevalve menetluse algatamist või sellest keeldumist, ning viimasele taotlusele AKI vastanud ei ole (dtl 15-16).
2.Vastusena kohtunõudele teatas kaebaja 10. jaanuaril 2021, et kuna AKI vastus kaebaja taotlusele on saabunud, siis ta soovib loobuda esialgsest nõudest kohustada AKI-t algatama järelevalvemenetlus või keelduda sellest (dtl 30-32). Kaebaja tõi välja, et esitab asjas uue kohustamisnõude ja soovib jätkata kaebusega AKI otsuse peale mitte algatada menetlust.
3.Kaebaja esitas 17. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebusena pealkirjastatud avalduse, milles märkis, et palub tühistada AKI 24. novembri 2020. a otsuse nr 2.1.-1/20/3884 ning kohustada AKI-t algatama järelevalvemenetlus (dtl 36-37).
4.Tartu Halduskohus võttis 22. jaanuari 2021. a määrusega menetlusse kaebuse AKI
24.novembri 2020. a otsuse nr 2.1.-1/20/3884 tühistamiseks ja AKI kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus, tunnistas vastustajaks AKI ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 41-42).
5.AKI esitas 19. veebruaril 2021 vastuse kaebusele (dtl 47-50)
6.Tartu Halduskohus otsustas 14. aprilli 2021. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 56-58). Sama määrusega jättis kohus vastustaja vastuväite kaebuse menetlusse võtmise kohta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja taotleb AKI 24. novembri 2020. a otsuse nr 2.1.-1/20/3884 tühistamist ja AKI kohustamist algatada järelevalvemenetlus, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
7.1.Kaebaja esitas 15. oktoobril 2020. a AKI-le kaebuse karistusregistri seaduse (KarRS) § 33 lg 1 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 28 lg 1 alusel. Nimelt esitas Tartu Vangla
7.märtsil 2019 Tartu Maakohtule iseloomustuse, milles avaldas informatsiooni karistusregistrist kustutatud ja karistusregistri arhiivi üle antud kaebaja karistusandmete kohta. Kustunud ja arhiveeritud andmed on avalikkusele kättesaadavad seniajani. Samad kustunud ja arhiveeritud karistusandmed kavatseb Tartu Vangla avalikustada uuesti märtsis 2021. Seadusest tulenevalt on ülaltoodud andmed vangla enda käsutusse saanud KarRS § 20 lg 1 p 8 alusel, s.o. kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil.
7.2.Riskide hindamise tulemuseks ei saa olla algandmete kirjeldus, millega avalikustatakse arhiivi kantud karistusandmed, millele puudub avalikkuse juurdepääs. Vanglal puudub õigus selliseid arhiveeritud andmeid avalikustada.
3-20-2594
7.3.AKI edastas kaebaja kaebuse kaaskirjaga Tartu Vanglale vastamiseks. Tartu Vangla leidis
10.novembri 2020. a vastuses, et arhiivi kantud karistusandmete avalikustamine on vangla pädevuses.
7.4.Oma vastuses leiab inspektsioon, et selliste arhiveeritud isikuandmete avalikustamine on asjakohane. Vastusest ei selgu, millisest seadusest tulenevalt on vanglal arhiveeritud karistusandmeid õigus avalikustada. KarRS § 20 lg 1 p 8 alusel saadav info on mõeldud kriminogeensete riskide hindamiseks. Seadus ei anna vanglale õigust andmeid avalikustada. Õigus on neid töödelda riskihindamise tulemuse saamiseks. Teadaolevalt väljendub riskihindamise tulemus protsentides.
7.5.Ka Tartu Ringkonnakohtu 16. juuli 2020. a määrus asjas nr 1-19-2212 (p 15) on ühemõtteline. Arhiveeritud karistusandmeid arvesse võtta ei saa ning vangla iseloomustuses on nende väljatoomine asjakohatu.
7.6.Sellised kustutatud ja arhiivi arvatud isikuandmed ei saa olla avalikult kättesaadavad ainult seetõttu, et menetletakse kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist tingimisi katseajaga. Tegemist on vabastamist taotleva kinnipeetava diskrimineerimisega, sest kui kinnipeetav ei soovi tingimisi vabaneda või isikule on mõistetud šokivangistus, siis ennetähtaegset vabastamist sisuliselt ei menetleta ning sellisel juhul, kui kinnipeetaval on arhiveeritud karistusi, vanglal neid avaldada ei ole võimalik. Seega on tegemist ebavõrdse kohtlemisega, kus isiku ennetähtaegse vabastamise menetlust kasutatakse ära kustunud ja arhiivi arvatud karistusandmete avaldamiseks, millele muidu puudub avalikkuse juurdepääs. 7.7.Vangla poolt karistusandmete avalikustamine toob kaasa olukorra, kus andmed iseenesest ei ole registri arhiivist kättesaadavad, kuid nn jokk skeem annab selliste andmete avalikustamisvõimaluse läbi ennetähtaegsete vabastamise menetluse kohtus.
8.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
8.1.Menetluse algatamata jätmine on õiguspärane ning tehtud kaalutlusvigadeta ning ka kaebuse uuel läbivaatamisel ei jõuaks AKI teistsugusele seisukohale.
8.2.AKI poole pöördus kaebaja sooviga, et inspektsioon alustaks järelevalvemenetluse arhiivi kantud karistusandmete avalikustamise osas Tartu Maakohtu 17. mai 2019.a kohtumääruses nr 1-19-2412. Kaebaja selgitas, et Tartu Vangla on küll töödelnud andmeid seaduse alusel, kuid tema hinnangul pole õiguspärane nende andmete edastamine kohtule ja avalikustamine eelnimetatud kohtumääruses. AKI järelevalvepädevus ei laiene isikuandmete töötlemisele, mida teevad kohtud nende õigusemõistmise funktsiooni piires. See, millised tõendid kohtusse esitatakse, kas kohus need vastu võtab ning mida kohtulahendis kirjutab, on selgelt osa õigusemõistmisest. Seega ei saa inspektsioon hinnata, kas kohus võttis arhiivi kantud karistusandmed tõendina vastu õiguspäraselt või mitte. Samuti ei saa AKI võtta seisukohta küsimuses, kas kohus on kohtulahendis nimetatud andmed õiguspäraselt avalikustanud. Niisiis ei oleks ka uue järelevalvemenetluse algatamisel selles osas perspektiivi.
8.3.AKI hinnangul puudub Tartu Vangla tegevuses õigusvastasus, mistõttu jättis inspektsioon menetluse algatamata. Nimelt sätestab vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 p 2, et vangla edastab kohtule kinnipeetava iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra § 4 kohaselt koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu (riskihinnangu) ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel. Sama määruse § 8 lg 2 toob välja, et riskihinnangu koostamisel arvestatakse kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist vangistuse jooksul, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja asjaomaste spetsialistidega,
3-20-2594 andmekogudest saadud informatsiooni, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistuse korra § 9 lg 2 p 8 kohustab kontaktisikut märkima iseloomustusse ka hinnangu selle kohta, kuidas on kuritegude laad ja raskusaste aja jooksul muutunud ning p 11 riskihinnangu kokkuvõtte kinnipeetava isikuomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta.
8.4.Kuivõrd iseloomustuses tuleb märkida hinnang kuritegude laadi ja raskusaste muutumise kohta, muuhulgas riskihinnang, mille kujunemisel omavad tähtsust ka arhiveeritud karistusandmed, ei näe AKI vangla poolt arhiveeritud karistusandmete kasutamises õigusvastasust. Andmete edastamisega andis vangla kohtule vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahendamiseks ülevaate kõikidest olulistest asjaoludest, sealhulgas informatsiooni vangla hinnangu kujunemise põhjustest.
8.5.Kaebaja on enda kaebuses viidanud Tartu Ringkonnakohtu lahendi nr 1-19-2212 p-le 15, milles ringkonnakohus leidis, et konkreetsel juhul ei saanud kohus arhiveeritud karistusandmeid arvesse võtta ja vangla iseloomustuses oli nende välja toomine asjakohatu. Inspektsioon selgitab, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud tõepoolest õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema.
8.6.Käesolevas vaidluses on aga asjakohane küsimus see, kas vanglal on õigus arhiveeritud andmeid töödelda ja kohtule edastada, mitte kas kohus võib neile tugineda. Seega ei saa eelnevast välja lugeda seda, et vanglal pole õigust nimetatud andmeid kohtule edastada. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamise keeld pole ennetähtaegse vabastamise menetluses absoluutne. Nii nähtub KarRS § 20 lg 1 p-st 8, et vanglateenistusel on õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil, mida on Tartu Vangla ka käesoleval juhul teinud. Kuna kriminogeenseid riske puudutav hinnang kujundatakse koostoimes muu kinnipeetavat iseloomustava teabe ning teiste teguritega, pole arhiiviandmetel selles kontekstis eraldi õiguslikku tähendust.
8.7.Kohus ei saa arhiveeritud karistusandmetele küll tugineda, kuid miski ei keela vanglal nende andmetega hinnangut koostades arvestada ning kohtule esitada. Kohtutel on õigus esitatud materjale hinnata ning sealhulgas asjakohatute materjalidega mitte arvestada.
8.8.AKI möönab, et inspektsioon on menetluse algatamata jätmise otsuses läinud hinnangu andmisega liiga kaugele, öeldes et vangla poolt kohtule arhiveeritud karistusandmete edastamine kohtule on asjakohane. Inspektsioon ei oleks tõepoolest pidanud andma hinnangut kohtule tõendite esitamise küsimuses ning piirduma vaid vangla poolt andmete töötlemise hindamisega. Siiski ei too AKI hinnang kaasa menetluse alustamata jätmise õigusvastasust.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kaebaja on esitanud kaebuse AKI 24. novembri 2020. a otsuse nr 2.1.-1/20/3884 tühistamiseks ja AKI kohustamiseks algatada järelevalvemenetlus Kaebaja selgitab, et tema kaebus on suunatud eelkõige küsimusele, kui palju arhiveeritud karistusandmetest on vanglal seaduslikult lubatud edastada. Kaebaja on seisukohal, et kuriteo kirjeldavat osa pole lubatud avalikustada. Kui üldse, siis on lubatud avaldada „eelnevalt karistatud, karistus kustunud“.
10.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
3-20-2594
11.Riigikohus on 23. märtsi 2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-85-15 selgitanud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.
12.Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 51 lg-te 1 ja 2 kohaselt on sõltumatu järelevalveasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 51 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 art 41 tähenduses AKI. AKI on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes IKS-st, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest. IKS § 28 lg 1 annab andmesubjektile sõnaselgelt õiguse pöörduda kaebusega AKI poole. IKS § 56 lg 3 p 8 kohaselt võib AKI algatada järelevalvemenetluse kaebuse alusel või omal algatusel. Selle kohaselt on AKI-le järelevalve menetluse algatamiseks jäetud kaalumisruum. Samuti on tal kaalutlusõigus otsustada järelevalvemenetluse lõpetamise üle. Seejuures on AKI-l kaalutlusõigus, kas jääda kaebuse piiridesse või kontrolliulatust enda initsiatiivil laiendada. Kuna AKI kohaldab konkreetset järelevalvemeedet kaalutlusõiguse alusel, piirdub sisuline kohtulik kontroll hindamisega, kas AKI on kaalutlusreeglitest kinni pidanud.
13.Vaidlusaluses menetluse algatamata jätmise teates on AKI asunud seisukohale, et ennetähtaegset vabastamist reguleerib vangistusseadus. Selle § 76 lg 1 p 2 ütleb, et vangla edastab kohtule kinnipeetava iseloomustuse. Selle käigus viiakse läbi kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistuse korra § 8 lg 2 toob välja, et riskihinnangu koostamisel arvestatakse kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist vangistuse jooksul, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja asjaomaste spetsialistidega, andmekogudest saadud informatsiooni, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni. Riskihinnang on osa kinnipeetava iseloomustusest. Tulenevalt sellest on asjakohane vangla poolt arhiveeritud karistusandmete edastamine kohtule, kuna kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistuse korra § 9 lg 2 p 8 kohustab kontaktisikut märkima iseloomustusse ka hinnangu selle kohta, kuidas on kuritegude laad ja raskusaste aja jooksul muutunud. Edasist õiguskuulekast käitumist saab hinnata karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 kohaselt esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kinnipeetava resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
14.AKI selgitas veel, et karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamise keeld pole ennetähtaegse vabastamise menetluses absoluutne (nagu tuleneb KarRS § 20 lg 1 p-st 8), vaid arhiivis olevaid andmeid hinnatakse üksnes siis, kui isik ei ole vahepeal õiguskuulekalt käitunud ning need andmed on otseselt seotud kinnipeetava tulevase käitumise prognoosimisega (asjakohasuse küsimus). Riigikohtu kriminaalkolleegium on (kohtumääruse nr 1-14-10087 p-s 33) selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Sellega seoses tuleb ka märkida, et eraldi arhiiviandmetel ei ole õiguslikku tähendust (viidatud kohtumääruse p 35).
3-20-2594
15.Nendest kaalutlustest lähtudes jättis AKI menetluse algatamata, leides, et puudub õigusvastane olukord. Kohus nõustub vastustajaga. AKI ei ole järelevalvemenetluse käigus ning konkreetset järelevalvemeedet kohaldamata jättes teinud olulisi kaalutlusvigu. Vastustaja möönab ja kohus nõustub vastustajaga, et inspektsioon on menetluse algatamata jätmise otsuses läinud hinnangu andmisega liiga kaugele, öeldes et vangla poolt kohtule arhiveeritud karistusandmete edastamine kohtule on asjakohane. Inspektsioon ei oleks tõepoolest pidanud andma hinnangut kohtule tõendite esitamise küsimuses ning piirduma vaid vangla poolt andmete töötlemise hindamisega. Siiski ei too AKI hinnang kaasa menetluse alustamata jätmise õigusvastasust.
16.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas AKI-le kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale, s.o millistel õiguslikel alustel karistusregistri arhiivi kantud kaebaja isikuandmeid kohtumenetluses edastati ning avalikustati. AKI on 30. oktoobri 2020. a kirjas nr 2.1-1/20/3884 (dtl 13) Tartu Vanglale märkinud, et Tartu Vangla on edastanud Tartu Maakohtule kaebaja iseloomustuse. Andmed on vangla enda käsutusse saanud KarRS § 20 lg 1 p 8 alusel. Kaebaja selgitab, et selle informatsiooni avalikustamine vangla poolt on toimunud õigusvastaselt, kuna avalikul kohtuistungil arhiveeritud karistusandmete avalikustamist seadusandluses lubatud ei ole. Tulenevalt sellest palus AKI vanglal vastata ja selgitada, kas ja millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil isikuandmeid konkreetsel juhul töödeldi (andmeid kohtumenetluses edastati ning avalikustati). Seega edastas AKI kaebuse Tartu Vanglale vastamiseks ja selgitamiseks.
17.Tartu Vangla on 10. novembril 2020 kaebajale selgitanud, et vangla koostab tingimisi enne tähtaega vabastamise raames iseloomustuse esitamiseks kohtusse (dtl 14). VangS § 76 lg 1 p 2 alusel koostab vangla iseloomustuse, milles vangla annab hinnangu kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta. KarRS § 20 lg 1 p 8 alusel on vanglateenistusel õigus saada andmeid registri arhiivist kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Esitatud materjalide põhjal teeb kohus otsuse. See, millised materjalid ja millises ulatuses lisab kohus kohtumäärusesse või millisel määral andmed avalikustab, kuulub kohtu pädevusse. Vangla ei saa teise asutusse liikunud dokumentide avalikustamise üle enam otsustada.
18.Kaebaja leiab, et ükski ülalnimetatud õigusakt ei anna vanglale õigust karistusregistri arhiivis andmeid edastada ega avalikustada.
19.Riigikohtu praktika kohaselt tohib karistamise fakt isikut saata kogu elu ainult siis, kui see on ette nähtud eriseaduses, kui isik, kes otsustab akti andmise, on karistusregistri seaduse järgi õigustatud saama andmeid karistusregistri arhiivist, ja kui isikut kogu elu saatvate andmete karistusregistri andmete kasutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgiga (17. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-46-09, p 12 ning seal viidatud 16. oktoobri 2006. a otsus nr 3-3-153-06 ja 11. oktoobri 2001. a otsus nr 3-4-1-7-01). Riigikohus on leidnud, et kui kehtiv õigus ei võimalda karistamise fakti õiguspäraselt välja selgitada (sh kui haldusorganil puudub juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele), ei saa haldusakti andmisel karistamise faktile tugineda, ning karistusregistri arhiivis oleva teabe kasutamine on lubamatu ka siis, kui see teave on haldusorganile muul moel kättesaadavaks osutunud (17. juuni 2009. a otsuse nr 3-3-1-4609, p 15). Riigikohus rõhutas 9. mai 2016. a määruses nr 3-1-1-36-16 (p 8) ka seda, et KarRS § 5 lg-s 2 on ammendavalt loetletud, millal saab registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetele tugineda, ning KarRS § 5 keelab karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmete alusel õigusliku tähendusega otsustuste tegemise, v.a juhul kui see võimalus on selgelt KarRS § 5 lg-s 2 ette nähtud.
3-20-2594
20.KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus üksnes piiratud juhtudel, mis on sätestatud KarRS § 5 lg-s 2. Andmete arhiivis säilitamisel puudub üld- või eripreventiivne eesmärk, tegemist pole mõjutusvahendiga, mis väljendaks riigi hukkamõistu isiku toimepandud teo ebaõigusele.
21.Kohus selgitab kaebajale, et kustunud karistusi n-ö lõplikult ära kustutada ei ole võimalik. KarRS § 24 lg 1 järgi karistusandmete kustutamine registrist tähendabki seda, et need kantakse üle arhiivi. KarRS § 24 lg 6 ls 2 sätestab, et väärteo eest mõistetud karistuse andmeid säilitatakse arhiveerituna 10 aastat, kuriteo eest mõistetud karistuse andmeid säilitatakse arhiveerituna 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 15. detsembri 2017. a otsuses asjas nr 3-16-2151 (p 10), et andmete pikaajaline säilitamine arhiivis on käsitatav isiku põhiõiguste riivena, kuid selleks esineb mõjuv põhjus – hoida riiki informeerituna teabe osas, mis puudutab isiku varasemat kuritegelikku käitumist, kui see omab tähtsust teatud teravdatud avaliku huviga õigussuhtes, nagu näiteks julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, teatud ametitesse kandideerimisel jne (KarRS § 5 lg 2, § 20 lg 1). Asjaolu, et tegu pole praegusel ajal enam kuriteona karistatav, ei tähenda, et isiku varasema kriminaalkorras karistamise fakt on nüüdseks kaotanud igasuguse aktuaalsuse (ei iseloomusta enam üldse isikut). Isikut iseloomustava faktina saab seda teavet arvesse võtta siiski äärmiselt piiratud juhtudel ning arhiivi kantud karistusandmete kasutamine muul otstarbel on keelatud.
22.Karistusregistri seaduses on sätestatud konkreetne regulatsioon, kellele, kuidas ja millal karistusregistrist andmeid väljastatakse. Seda tehakse üksnes seaduses konkreetselt sätestatud juhtudel (vt KarRS § 20 ja § 21). KarRS § 20 lg 1 p 8 kohaselt on karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid õigus saada vanglateenistusel kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Samas ei ole kinnipeetava riskihindamist märgitud sama seaduse § 5 lg 2 toodud loetelus olukordadest, kus arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus.
23.Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlust reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). KrMS § 426 lg 1 alusel otsustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. Vangistusseaduse § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla küll kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule seaduses ette nähtud dokumendid, sealhulgas iseloomustuse, kuid tegemist on ühe menetlustoiminguga isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Kohtu hinnangul ei ole väljaspool seda menetlust iseloomustusel mingit tähendust. Iseloomustus ei ole ka selle menetluse raames iseseisvat tähendust omav, sh õiguslikke tagajärgi kaasa toov dokument. Tegemist on dokumendiga, mis kajastab asja otsustamiseks vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele ja vangla hinnangute põhjendatusele. Tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus on vaidlustatav.
24.Justiitsministri määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 1 ja lg 4 p 1 järgi on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused ning riske hindav ametnik analüüsib muuhulgas kinnipeetava kuritegelikku käitumist. Justiitsministri määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 8 lg 2 sätestab, et riskihinnangu koostamisel
3-20-2594 arvestatakse muuhulgas kinnipeetava varasemat elukäiku, andmekogudest saadud informatsiooni ja muud asjakohast informatsiooni. Sama määruse § 9 lg 2 p 8 alusel tuleb iseloomustuses märkida hinnang selle kohta, kuidas on kuritegude laad ja raskusaste aja jooksul muutunud. Kummaski määruses ei ole selge sõnaga öeldud, kas arvestada tuleb üksnes kehtivaid kriminaalkaristusi või võib lähtuda ka kustunud karistustest.
25.Kohtupraktikas on leitud, et isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei tohi kustunud karistusi arvestada. Kaebaja saab sellisel juhul maakohtus toimuva menetluse raames või määruskaebuses juhtida tähelepanu vigadele iseloomustuse koostamisel. Nagu kohtute infosüsteemist nähtub, ongi kaebaja esitanud määruskaebuse Tartu Maakohtu 17. mai 2019. a määruse peale asjas nr 1-19-2412, mis puudutas süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamist. Selles määruskaebuses on kaebaja heitnud maakohtule ette ka asjaolu, et kohus on oma määruses tuginenud kustunud karistustele. Ringkonnakohus ei rahuldanud taotlusi maakohtu määruse tühistamiseks.
26.Kohus nõustub vastustajaga, et AKI järelevalvepädevus ei laiene isikuandmete töötlemisele, mida teevad kohtud nende õigusemõistmise funktsiooni piires. See, millised tõendid kohtusse esitatakse, kas kohus need vastu võtab ning mida kohtulahendis kirjutab, on selgelt osa õigusemõistmisest. Seega ei saa inspektsioon hinnata, kas kohus võttis arhiivi kantud karistusandmed tõendina vastu õiguspäraselt või mitte. Samuti ei saa AKI võtta seisukohta küsimuses, kas kohus on kohtulahendis nimetatud andmed õiguspäraselt avalikustanud.
27.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude AKI 24. novembri 2020. a otsuse nr 2.1.-1/20/3884 tühistamiseks. Vastustaja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Kohtu hinnangul ei esine ka vormi- ega menetlusvigu, mis võiks tingida vaidlustatud otsuse tühistamise.
28.Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud. Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
29.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna AKI ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
30.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.