Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2019.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-19-4353 /19230200128/
Kohtukoosseis
Kohtunik Leili Raedla
Kohtuistungi sekretär
Jane Põldoja
Tõlk
Julia Zautina
Kriminaalasi
P.I süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Katrin Tron
Kaitsja
Kohtuistungile kaitsjat ei soovinud
Süüdistatav P.I - elukoht ja aadress: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: XXX; karistatus: kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad.
Mõista süüdi P.I KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui P.I ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg-ga 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:
Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319).
P.I juhtis tahtlikult 11.02.2019 kella 14.31 ajal Tallinnas Kakumäe tee 42 juures mootorsõidukit Ford Ranger registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus veres vähemalt 2,89 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
Seega pani P.I toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.
Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.I ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot; Kaitsja tasu summas 30 eurot; Joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu summas 44 eurot. Kohtumenetluse kulud: kohtumenetluses tekkivad kohtumenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda, kuid eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud - kohtueelses menetluses kogusummas 884 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkulepe sõlmimise ajal veel teadmata kulud, alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub P.I talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti kuuluvad menetluskulud vastavalt kokku lepitule välja mõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.