Liiklussüüteod

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Mark Rooselt sularaha summas 810 eurot (Politseija Piirivalveameti tagatiskontol nr EE701700017001577198). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Mark Rooset süüdistatakse selles, et tema käitles ebaseaduslikult suures koguses so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamseks mõeldud koguses erinevaid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja nimelt kanepiõisikuid (marihuaana) ja metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi (MDMA-d) sisaldavat pulbrit, mida andis edasi kohtueelses menetluses tuvastatud Triinu Kärt Juttile ja nooremale kui kaheksateistaastasele Aleks Moistusele ja teistele kohtueelses menetluses tuvastamata isikutele. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest kanepist ja metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidist (MDMA-st) hoidis Mark Roose enda juures kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 12.09.2018.a. kella 19:47-ni Tallinnas Endla 45 asuva Kristiine keskuse ees, mil politseitöötajad leidsid ja võtsid ära tema seljakokotist: - 6 tk fooliumpaberist pakendit, milles rohelised taimeosad massiga kokku 5,50 grammi on kanepiõisikud (marihaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,84%; - 3 tk fooliumpaberist pakendit, milles omakorda 3 tk soonkinnisega kilekotti, milles hallikas pulber massiga kokku 3,04 grammi sisaldab 93% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, milles puhtal kujul 2,38 grammi metüleendioskümetamfetamiini (MDMA) Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Mark Roose kuni läbiotsimiseni 12.09.2018.a. kella 22.22 –ni oma elukohas aadressil Tallinn Pääsküla 17, mil politseitöötajad leidsid ja võtsid ära: - 2 tk rohelist värvi taimseosa massiga 0,48 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,84 %. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist andis Mark Roose ajavahemikul 2017 aasta lõpust kuni 12.09.2018.a. Tallinnas erinevates piirkondades ja seda nii Pääskülas, Kesklinnas kui Pelgurannas vähemalt 20 korda ja korraga kogustes 0,5-4 grammi edasi x, kelle juurest 12.09.2018.a. kell 19:58 leiti ja võeti ära 2 tk fooliumpakendit, milles rohelised taimeosad massiga kokku 1,79 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,94 %. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist andis täisealine Mark Roose edasi ajavahemikul 2018.a. veebruarist kuni märtsini nooremale kui 18 aastasele x (ik x), vähemalt 4 korda ja kogustes 0,5-1 grammi kanepit korraga ning 23.05.2018.a. andis edasi narkootilist ainet ecstasy ja seda korraga 18 tk tabletti.

Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Mark Roose enda juures kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 01.05.2018.a. kella 18.59-ni Tallinnas Endla 45 asuva Kristiine keskuses, mil tema juurest leiti ja võeti ära: - 1 tk soonkinnisega kilekott, milles 9 tk fooliumpaberist pakendit, milles rohelised taimeosad kogumassiga 8,44 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokanabinooli (THC) sisaldus on 11 %. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ja Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine MDMA puhul 1,4 grammist ja marihuaana puhul 7,5 grammist. Sellise käitumisega pani Mark Roose toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmisega nooremale kui kaheksateistaastasele isikule s.o KarS § 184 lg 1 ja KarS § 185 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Mark Rooset selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on karistatud 10.07.2018 Põhja Prefektuuri (tegu 04.05.18) poolt LS § 201 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult 19.07.2018.a. kella 11:07 ajal Tallinnas Sõle tänaval ning 04.09.2018.a. kella 16:50 ajal Tallinnas Ädala tn ja Sõle tn ristmikul s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit Mercedes-Benz C200 registreerimismärgiga x omamata vastava kategooria mootorsõidugi juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Mark Roose pani toime mootorsõiduki mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o. KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo.

Samuti süüdistatakse Mark Rooset selles, et tema olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud väheväärtusliku asja varguse ning keda on selle eest karistatud Põhja Prefektuuri poolt 01.05.2018.a ja 19.06.2018.a KarS § 218 lg 1 järgi (teod 01.05.2018), tahtlikult uuesti võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 15.10.2018.a. kella 21:39 paiku olles Laagri Maksimarketi kaupluses aadressil Pärnu mnt 558, Saue vald, Laagri alevik kaupa kogusummas 40,29 eurot. Nimelt võttis Mark Roose üheksa Pere Pizza Classic maksumusega 4,19 eurot/tk kogumaksumusega 37,71 eurot, ühe Taffic Chips maksumusega 1,49 eurot ja ühe ostukoti riidest Coop maksumusega 1,09 eurot, möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata. Seega pani Mark Roose toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Mark Roose, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 22.05.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Mark Roose süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 1 ja § 185 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 184 lg järgi vangistusega 2 aastat 5 kuud. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat karistust ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 8 kuud. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.09.18-05.09.18, 12.09.18-13.09.18 ning 15.10.18-16.10.18 s.o 6 päeva, ning seega mõista lõplikuks karistuseks vangistus 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele, kui Mark Roose ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada Mark Rooset käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2, § 185 lg 5-p-st 2 ja § 832 lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega Harju Maakohtu 01.04.2019.a määrusega (tlk 72-74) arestitud Mark Roose vara, s.o sularaha summas 810 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole nr EE701700017001577198 ( tlk 68). Asitõendid KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub

otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. NPALS § 7 lg 3 sätestab, et kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS §83 lg 1,4, § 191 ja NPALS § 7 lg 3 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) - konfiskeerida ja hävitada. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVD- plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures- jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – digikaal, sangadega kilekott, soonkinnisega kilekotid, fooliumpakendid, fooliumpaberi tükid (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 240 eurot ning ekspertiisikulu 789 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.