Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-18-10372 29. mai 2019 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kriminaalasi I.X süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9, § 213 lg 2 p 1 ning § 121 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2019. a määrus I.X kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere 8. mai 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2019. a määrus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot, ja jätta see menetluskulu riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2019. a otsusega tunnistati I.X kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega, KarS § 213 lg 2 p 1 järgi samuti 1-aastase vangistusega ja KarS § 121 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29. novembri 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva võrra. Lõplikuks liitkaristuseks jäi 1 aasta, 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12. oktoober 2018. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati ja süüdistatavalt mõisteti välja menetluskulud. Ühtlasi märkis kohus, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 313 lg 1 p 101 ja § 38 lg 5 p-de 1 ning 2 alusel tuleb kannatanuid A-d ja B-d ohu korral teavitada I.X vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest.
2.Tartu Maakohtu otsuse vaidlustas I.X , kelle väitel ei selgitatud talle KrMS §-de 313 ja 38 sisu ning kohaldamise tagajärgi. Samuti märkis süüdistatav, et kokkulepe kannatanute teavitamist ette ei näe. KrMS § 38 lg 5 p 1 sätestab, et kannatanul pole õigust taotleda teavet kahtlustatava vabanemise kohta juhul, kui selle teabe edastamine tekitab kahju kahtlustatavale. B teavitamine tekitaks ohu süüdistatavale, sest kannatanu on teda ähvardanud. Kui süüdistatav oleks kõnealusest tingimusest teadnud, ei oleks ta kokkuleppega nõustunud. Ringkonnakohtu määrus
3.Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2019. a määrusega jäeti apellatsioon läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse saab tühistada KrMS § 3411 alusel. Apellatsioonis ei osutatud rikkumistele, mis oleksid kohtuotsuse tühistamise aluseks. Seetõttu tuleb jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 4 kohaselt läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Määruskaebus
4.Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I.X kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, taotledes määruse tühistamist. Kaitsja märgib, et süüdistatav on vaidlustanud maakohtu otsust üksnes osas, mille kohaselt tuleb B-le teatada süüdistatava vabastamisest või põgenemisest. Ta põhjendas apellatsioonis, miks ta kardab ühe kannatanu kättemaksu. Ringkonnakohus oleks pidanud hindama, kas kannatanu teavitamisega kaasneb süüdistatava jaoks oht ja kas ühele kannatanule tuleks jätta teavitus saatmata. Kuna apellatsioon jäi läbi vaatamata, rikuti sellega KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 4 nõudeid. I.X taotlust saab tõlgendada nii, et kannatanu B teavitamist puudutava kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema vaba tahe. Nendel põhjustel oleks tulnud kaebus sisuliselt läbi vaadata ja maakohtu otsus tühistada või saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule. See oleks andnud võimaluse uue kokkuleppe sõlmimiseks või kriminaalasja arutamiseks üldmenetluses. Määruskaebuse vastus
5.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Prokurör leiab kokkuvõtlikult, et määruskaebuses pole osutatud KrMS
9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisele. Neid sätteid ei olegi rikutud. B sai lisaks vargusele kannatada ka süüdistatava vägivaldse käitumise tõttu. 25. oktoobri 2018. a ülekuulamisel kasutas ta seadusest tulenevat õigust ja avaldas, et soovib ohu korral teavet kahtlustatava vahistamise või vabastamise või süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise või kinnipidamisasutusest põgenemise kohta. I.X sai kriminaaltoimiku materjaliga tutvuda ning avaldada kokkuleppe sõlmimisel või kohtuistungil kannatanu soovi kohta arvamust. Kohtuotsuses sisalduv märge ei saanud tema jaoks olla ootamatu. KrMS § 245 sisaldab loetelu sellest, mida peab kokkulepe kajastama. Selle sätte kohaselt ei kuulu kokkuleppe esemesse KrMS § 38 lg 5 kohane kannatanu teavitamine. Süüdistatav väidab, et kannatanu on teda ähvardanud, kuid pole selge, missugune kahju võib I.X-il tekkida. Sedavõrd ebamäärasest seletusest ei saa järeldada sellise kahju tekkimist, mida peetakse silmas KrMS § 38 lg 5 p-s 1.
2(4)
1-18-10372
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Määruskaebuse lahendamiseks peab hindama, kas süüdistatav sai KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ette nähtud apellatsiooniõiguse piirangu tõttu vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust ja kas ringkonnakohus oli sellest tulenevalt õigustatud jätma apellatsiooni läbi vaatamata.
7.KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 järgi on kohtumenetluse poolel erandlikult apellatsiooniõigus siis, kui tegemist on KrMS
9.peatüki 2. jao, s.o kokkuleppemenetluse sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Samuti võivad süüdistatav ja kaitsja esitada apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kui ringkonnakohus tuvastab apellatsiooni lahendades, et aset on leidnud KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 nõuete rikkumine, peab ta vaagima, kas kohtuotsus tuleb tühistada ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile või saab rikkumise apellatsioonimenetluses kõrvaldada (KrMS § 3411 p 3). Kui sedastatakse, et apellandil puudub KrMS § 318 lg 4 järgi kaebeõigus, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
8.Süüdistatav ega kaitsja pole seadnud kahtluse alla, et kokkuleppes kirjeldatud teod on kuriteod, need on õigesti kvalifitseeritud ja nende eest on maakohus mõistnud seadusele vastavad karistused ning liitkaristuse. Järelikult ei saanud süüdistatav maakohtu otsust vaidlustada KrMS § 318 lg 4 teisest lausest tulenevalt. Kaitsja hinnangul pidi ringkonnakohus apellatsiooni sisuliselt läbi vaatama põhjusel, et süüdistatav osutas kaebuses kokkuleppe piiridest väljuva tingimuse sisaldumisele kohtuotsuses. Nimelt märkis I.X , et temaga sõlmitud kokkulepe kannatanu(te) teavitamist ette ei näinud, ja kui ta oleks kõnealuse tingimuse lisamisest teadnud, poleks ta kokkuleppega nõustunud. Kriminaalkolleegium jagab kaitsja arvamust, et apellatsioonist nähtub selge etteheide kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumise kohta. Seetõttu asus ringkonnakohus ebaõigesti seisukohale, justkui ei oleks apellant kohtuotsuse tühistamise aluseks olevatele rikkumistele osutanud.
9.Riigikohus on selgitanud, et sellest, kas ringkonnakohus apellandi väitega nõustub või mitte, ei sõltu apellatsiooniõiguse olemasolu. Isegi kui süüdistatava või kaitsja väited on põhjendamatud, ei saa ringkonnakohus jätta apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, vaid see saab tingida apellatsiooni rahuldamata jätmise, erandjuhtudel aga apellatsiooni läbi vaatamata jätmise KrMS § 326 lg 3 alusel, s.o kaebuse ilmse põhjendamatuse motiivil. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2015. a määrused asjades nr 3-1-1-12-15, p 9 ja nr 3-1-1-13-15, p 9). Järelikult oleks ringkonnakohus pidanud KrMS § 318 lg 4 esimese lause kohaselt süüdistataval apellatsiooniõiguse olemasolu jaatama, apellatsiooni läbi vaatama ja võtma seisukoha, kas kõnealuseid eksimusi saab käsitada KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisena. Alternatiivselt saanuks ringkonnakohus jätta apellatsiooni läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis oleks KrMS § 326 lg 3 kohaselt üksmeelselt tuvastanud apellatsiooni ilmsele põhjendamatusele viitavad asjaolud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16.oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-85-13, p 7). KrMS § 326 lg 3 kohaldamise aluseks olevaid tegureid ringkonnakohus aga ei sedastanud. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmisega rikuti seega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis tingib vaidlustatud määruse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule alates eelmenetluse staadiumist.
3(4)
1-18-10372
10.Kriminaalasja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama, kas KrMS § 313 lg 1 p-s 101 sätestatud märke lisamine kokkuleppemenetluses tehtava kohtuotsuse resolutiivosasse, kui niisugune märge ei sisaldu kokkuleppes, on käsitatav KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg-s 1 ette nähtud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Osutatud küsimuse lahendamisel tuleb silmas pidada KrMS § 245 lg-s 1 sätestatut, sest Riigikohtu kestva praktika kohaselt käsitatakse kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide olulise rikkumisena eeskätt omaalgatuslikku kokkuleppe eseme muutmist, s.t olukorda, kus kohtuotsusega muudetakse süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kokkuleppe kohustuslikke tingimusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-103-15, p 7 ja 27. septembri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-80-13, p 7.2.1).
11.Teisalt peab ringkonnakohus vaagima sedagi, kas KrMS § 313 lg 1 p 101 alusel tehtud märge saab käesoleval juhul mõjutada süüdistatava subjektiivseid õigusi, s.t kas märke tõttu kaasneb ka tegelikult kannatanu teavitamine. Väärib tähelepanu, et füüsilisest isikust kannatanul on KrMS § 38 lg 5 p 2 järgi õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule, ja KrMS § 313 lg 1 p 101 järgi tuleb süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas teha vaid märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud KrMS § 38 lg 5 punkti 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Samas ei reguleeri kriminaalmenetluse seadustik otsesõnu seda, kas kõnealuse ohuga seonduvat peab hindama kohtuotsuse tegemisel või tuleb sama küsimus lahendada karistuse täideviimise etapis (nt vangistusseaduse § 61 kohaselt). Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohtu otsuses sisalduva märke tõttu ei kaasne veel kannatanu teavitamist, vaid ohu olemasolu tuvastatakse vajadusel karistuse täideviimise käigus, ei saa kõneleda süüdistatava õiguste suhtes tekkinud riivest.
12.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2019. a määruse ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
13.I.X kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 60 euro suuruses summas, sh käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks kulutatud aega 2 pooltundi. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ja § 23 lg 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 7 lg 1 alusel tuleb taotlus rahuldada ja määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. KrMS § 187 lg 1 kohaselt jääb see summa riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.