Liiklussüüteod

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 27.05.2019.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (27.05.2019.a.).

SÜÜDISTUS

F.V süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 20.07.2017 kella 17.00 ajal mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi 0,97 mg/l väljahingatavas õhus).

F.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Liiklusõnnetusega tekkinud kahju lahendatakse kindlustuse kaudu. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht F.V, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on F.V karistuseks KarS § 424 (alates 01.11.2017.a vastab KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise 2 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 11 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 02.03.2015.a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, s.o 7 kuud 29 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Kokkuleppe järgi, KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel tuleb asendada mõistetud ja ärakandmata vangistus üldkasuliku tööga, arvestades et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega asendada, s.o 597 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel tuleb F.V allutada üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on F.V kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustub F.V KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt F.V-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha summas 810 eurot ja kaitsjatasu summas 150 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava F.V süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et F.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 (alates 01.11.2017.a vastab KarS § 424 lg 2) järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad F.V-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 150 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus märgib, et sundraha kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega. Sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a on selle suurus 810 eurot, mis tuleb süüdistatavalt samuti välja mõista. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.