Liiklussüüteod

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata L.R-ile kataseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on L.R kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.R-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada viis (405) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust üheksa (9) kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700022972. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus L.R süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 05. mail 2019. a kella 09:17 paiku juhtis Tartu linnas Riia tn 23 juures mootorsõidukit Ford Mondeo reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,16 mg/l kohta. Eeltooduga rikkus L.R liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

Sellega pani L.R toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale L.R-ile karistuseks 3 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (05.-06. mai 2019. a), mille vältel oli L.R kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS § 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui L.R ei pane 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et L.R on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 järgi kohaldada L.R-ile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, mida KrMS § 2565 lg 2 alusel on kohtul õigus vähendada kuni poole võrra, s.o 405 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: süüdistataval puuduvad säästud ja realiseeritav vara, mistõttu tuleb määrata kriminaalmenetluse kulude vähendamine ja tasumine ositi 9 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. L.R puudub käesoleval hetkel stabiilne sissetulek ning tal on 2 alaealist ülalpeetavat, kellest üks ülalpeetav on täielikult tema ülalpidamisel. Kuivõrd on ilmne, et menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks puudub süüdistataval reaalne võimalus ja see halvendaks oluliselt ka tema hakkamasaamist ühiskonnas, siis on põhjendatud kriminaalmenetluse kulude tasumine pikema perioodi jooksul. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

esitatud

ei

ole.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. L.R-i menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulu suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulu suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulu korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulu osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.