Liiklussüüteod

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes tsiviilhagi puudutavas osas.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E. Rentnikule esitati järgmised süüdistused:

KarS § 215 lg 2 p 1 järgi on E. Rentnikule esitatud süüdistus selles, et ta võttis 24. aprillil 2016 kella 19.00 ja 25.04.2016.a kella 01.00 vahelisel ajal ajutise kasutamise eesmärgil XXX hoovist EC-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf Variant väärtusega 2000 eurot, millega sõitis Tallinna maanteed mööda Are poole kraavi. Tegu on kvalifitseeritav KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, kuna E. Rentnik on varem toime pannud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritud teo. KarS § 4231 järgi on E. Rentnikule esitatud süüdistus selles, et ta juhtis kõnealust Volkswagenit juhtimisõigust omamata, olles mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtinud ka 05.03.2016 ja 24.10.2015. KarS § 1572 järgi esitati E. Rentnikule süüdistus selles, et ta esines ilma nende teadmata ning nõusolekuta AS või JO või IE, jättes neist petturi mulje ja tekitades nende nime ja pangakonto andmeid kasutades kahju nende seadusega nende kaitstud õigustele ja huvidele. 21.07.2016.a sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt 62.65.212.125 internetiportaali „Kuldne Börs“ kuulutuse 80179725, et müüb akunurklihvimismasinat Makita DGA 504 väärtusega 80 eurot. SF-le, kes avaldas soovi akunurklihvimismasinat osta, edastas Erki Rentnik AS nime ja tema Swedbanga kontonumbri. Sellega jättis E. Rentnik SF-le mulje, et akunurklihvimismasina müüjaks on AS. 23.07.2016.a kandis SF AS kontole akunurklihvimismasina eest 83 eurot. Erki Rentnik oli eelnevalt küsinud AS emalt ÄS-lt kasutada tema poja A pangakontot, ütlemata konto kasutamise eesmärki ning võttis SF poolt edastatud raha endale ning jättis SF-le akunurklihvimismasina Makita DGA 504 edastamata. Sellise tegevusega esines Erki Rentnik AS-na ilma viimase teadmata ning nõusolekuta ja tekitas AS nime ja pangakonto andmed kasutades kahju AS seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning jättis temast petturi mulje.

15.07.2016 sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt

kasutamise eesmärki ning võttis OK-le poolt edastatud raha endale ning jättis OK-le Apple Macbook Pro 13 edastamata. 21.07.2016.a sisestas E. Rentnik enda nime ja andmeid avaldamata IP aadressilt

poe juures asuvasse pakiautomaati. Erki Rentnik andis endaga suhtlemiseks meiliaadressi XXX. 08.08.2016.a kandis AN Erki Rentniku poolt antud AS nimel oleva ja ÄS poolt Erki Rentniku kasutusse lubatud Swedbanga kontole 210 eurot mängukonsooli ja mängude eest. Erki Rentnik lubas saata AN-le mängukonsooli Sony Playstation 4 koos kahe mänguga, kuid jättis selle saatmata. Tegelikkuses Erki Rentnikul ei olnud Sony Playstation 4 ega selle mänge olemas ja tal puudus võimalus ning soov seda AN-le saata. E. Rentnik on KarS § 209 lg 2 p-le 1 vastav isik, kuna ta on Pärnu Maakohtu 28.04.2014 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. kvalifitseeritava kuriteo eest ning olles seega järgi täheldatav isik, lõi AN-le teadvalt varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellega, KarS § 263 lg 1 p 1,2 järgi esitati E. Rentnikule süüdistus selles, et ta käitus 10.10.2016.a kella 18:30 paiku Pärnu linnas XXX asuva hamburgeri kioski juures ehk avalikus kohas grupis koos WV-ga teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Nimelt lõi lõi WV ühel korral KP parema käe rusikaga vastu vasaku silma all olevat näopiirkonda ja Erki Rentnik lasi ühel korral õhkrelvast KP pihta, millega põhjustas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse parema käe õlavarre mediaalsel küljel hemotoomiga haava näol. WV löök vasaku näopiirkonna pihta tekitas KP-le füüsilist valu ja vasaku põse punetuse ja turse. Sündmust nägi pealt UL, keda see häiris. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi esitati E. rentnikule süüdistus selles, et ta 03.02.2017 ja 04.02.2017 tungis ning 05.02.2017 püüdis tungida ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt DL-le kuuluvasse eramusse.

KarS § 263 lg 1, 2 järgi, karistus 10 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus viimati nimetatud liitkaristust KarS § 65 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa – 1 aasta ja 17 päeva vangistuse – võrra. Liitkaristuseks kujunes 3 aastat ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus 23.11.2018. Maakohus määras, et kui kohtuotsus ei jõustu enne Erki Rentiku kantava karistuse lõppu, tuleb kohaldada E. Rentnikule tõkendina vahistamist. Kohus rahuldas kannatanu AN tsiviilhagi ning mõistis Erki Rentnikult AN kasuks välja 210 eurot. 3.2. JEC hagi jättis kohus läbi vaatamata. Riigi kasuks mõistis maakohus E. Rentnikult välja menetluskulud 2541,08 euro ulatuses.

Maakohus luges ebatäpsused Erki Rentniku kohtus antud ütluste ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste vahel põhjendamatult sellisteks vastuoludeks, mille alusel jättis Erki Rentniku ütlused tõendikogumist välja. Maakohus ei uskunud E. Rentniku kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, kus ta 2016. a suvel elas. Kaitsja arusaama kohaselt E. Rentnik ei vÄtanud, et ta võis 2016. a suvel vahetevahel Tallinnas elada. Kaitsja peab ebaõigeteks maakohtu järeldusi tunnistaja KM ütluste hindamisel. Apellatsiooni kohaselt puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, kes kasutas internetti Tallinnas XXX korterist. Maakohus on lugenud usaldusväärseks tunnistaja KM ütlused, mille kohaselt E. Rentnik elas 2016. a suvel Tallinnas tema emale kuuluvas korteris ja tal oli võimalus kasutada ka internetti. KM kinnitusel viibis ta ise selles korteris 2016. a suvel vähe. Seega ei vÄta tema ütlused, et peale E. Rentniku võisid korteris käia ja seal internetti kasutada ka teised isikud. Kaitsja leiab, et korteris võis käia ja seal internetti kasutada ÄS. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei tõenda usaldusväärselt E. Rentniku viibimist XXX asuvas korteris väidetavate kuritegude toimepanemise ajal. Maakohtu otsusest ei tulene usaldusväärselt, et telefoninumber XXXXXXXXX, mida kasutati XXX asuva tugijaama levipiirkonnas, kuulunuks E. Rentnikule. Kaitsja leiab, et maakohus on E. Rentniku mõistnud alusetult süüdi ka KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi. Erki Rentniku kinnitusel ei ole ta loonud kontot XXX, kasutanud IP-aadressi 82.131.9.223 ega „Kuldsesse Börsi“ internetikuulutust Playstationi müümise kohta sisestanud. Kaitsja märgib, et nagu apellatsioonis KarS § 1572 järgi esitatud süüdistust puudutavas osas öeldud, ei viibinud 8. augustil 2016 XXX korteris. Maakohus on põhjendamatult lugenud E. Rentniku süü tõendatuks põhiliselt tunnistajate KM ja ÄS ütlustega, viidates modus operandi põhimõttele. Seoses Erki Rentniku süüdistusega KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi märgib kaitsja, et E. Rentnik süüd ei tunnista, 10. oktoobril 2016 ei viibinud ta sündmuskohal. E. Rentniku selgituse kohaselt kuulis ta KP suhtes toimepandud kuriteost hiljem ega tea, kes kannatanut peksis. E. Rentniku väitel süüdistas kannatanu KP teda alusetult põhjusel, et tema tüdruksõber KP oli KP endine elukaaslane. Kaitsja leiab, et maakohus on andnud tõenditele kogumis ebaõige hinnangu. Kohus sisuliselt ei arvestanud kannatanu kohtuistungil antud ütlustega. KP väitis kohtuistungil, et oli 10. oktoobril 2016 täiesti purjus ega mäleta toimunut. Ta oli eelnevalt kaks päeva joonud ja võis ka kehavigastused saada varem. Kannatanu oli nii esimesel kui teisel ülekuulamisel täiesti purjus. Kohtu küsimustele vastates tunnistas KP, et võis purjus peaga eelnevalt kukkuda ja tea ei ole kindel, et tema pihta lasti. Maakohus on õigesti leidnud, et tunnistaja UL ütlused ei kinnita, et E. Rentniku oleks KP pihta tulistanud. On õige, et UL seda ei näinud. Seetõttu on õige ka maakohtu järeldus, et pole võimalik arvestada äratundmise protokolliga, milles UL olevat ära tundnud E. Rentniku. Maakohtu otsusest ei nähtu, millised on UL antud muud ütlused, mis maakohtu otsuse kohaselt haakuvat teiste tõenditega. Kaitsja leiab, et maakohus on täielikult jätnud arvestamata, et UL oli 10. oktoobril 2018 tugevas alkoholijoobes. Maakohus on süüdimõistva otsuse rajanud põhiliselt politseinikust tunnistaja TS ütlustele. Maakohus leidis, et tunnistaja ütlused on KrMS § 2-I lg.2 kohaselt usaldusväärsed. Samas ei arvestanud, et kannatanu KP ja tunnistaja UL, kellega tunnistaja vahetult pärast sündmust

suhtles ja kellelt kuuldut tunnistaja edastas , olid ebakaine oleku tõttu olukorras desorienteeritud. Kannatanu KP kohtuistungil ristküsitluse käigus kinnitas korduvalt, et võis fototabelitega ning SA Pärnu Haigla patsiendikaardiga fikseeritud vigastused saada varem, kas kukkudes või muul viisil. E. Rentnikule mõistetud liitkaristuse kohta märgib kaitsja, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud, et KarS § 215 lg 2 p 1 ja KarS § 4231 järgi kvalifitseeritud kuriteod olid pandud toime enne Pärnu Maakohtu 19. mai 2016 kohtuotsust, millega karistati E. Rentnikku 2 aasta 1 kuu ja 22 päeva vangistusega. Kaitsja leiab, et KarS § 65 lg 1 alusel võinuks kohus karistuste liitmise asemel lugeda karistused eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega kaetuks.

E. Rentniku puhul on kohus arvestanud, et kuriteod on toime pandud kavatsetusega, suur osa kuritegusid on toime pandud katseajal. Vaatamata sellele on kohus leidnud, et karistuse võib kohaldada keskmisest määrast allapoole. Prokuröri arvates on kohus seega E. Rentnikku niigi suhteliselt leebelt kohelnud ja karistuse kergendamiseks alust ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

kaitsja kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldas, ütleb: „(9) Ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool: ...3) võimaldada tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada, olenemata selle dokumendi või eseme lubatavusest tõendina.“ Sama kehtib ka kannatanu ülekuulamisel. Seadus ütleb seega sõnaselgelt, et kannatanul tema varem antud ütlustega tutvuda võimaldamise mõte on aidata tal asjaolusid meenutada. See tähendab, et kannatanu ütlused on kasutatavad ainult juhul, kui on näha, et tal tulid asjaolud, mille kohta talt infot tahetakse, meelde. Kuna JO ütlustest nähtuvalt ta sisuliselt ei mäletanud asjaolusid, mille kohta teda küsitleti, ei sea tema ütlused kahtluse alla ÄS ütluste usaldusväärsust. Apellatsioonis on ÄS ütluste usaldusväärsus seatud kahtluse alla veel argumentidega, et ÄS oli ise kriminaalkorras karistatud, ta tellis ise samuti Kuldsest Börsist esemeid ja tema suhtes oli algatatud väärteomenetlus poja AS pangakonto kuritahtliku kasutamise pärast. Kaitsja leiab, et ÄS ütlused on ajendatud kartusest võimaliku kriminaalvastutuse ees. Ka väidab kaitsja, et ÄS E. Rentnikku süüstavad ütlused võivad olla tingitud sellest, et ÄS süüdistab E. Rentnikku JO vanglasse sattumises. Kohtukolleegium on seisukohal, et kaitsja väited ei anna alust pidada ÄS ütlusi ebausaldusväärseks. Kuigi kaitsja seda otsesõnu välja ei ütle, vihjab kaitsja võimalusele, et JO ja ÄS kontode andmeid kasutades võis kaupu müügiks pakkuda – kaitsja väidab, et ÄS ütlused on kantud hirmust kriminaalvastutuse ees, ÄS on ise lähedaste kontosid kasutades kaupu tellinud ning tema suhtes oli alustatud väärteomenetlust poja ASi pangakonto kuritahtliku kasutamise pärast. Ringkonnakohus peab kaitsja väiteid oletuslikeks. Märkida tuleb, et just ÄS enda ütlustest nähtub, et ta on ka enda huvides oma lähedaste pangakontosid kasutanud. Ka pole ÄS oma ütlustes eitanud, et tema võimaldas E. Rentnikul teha tehinguid JO ja AS kontode kaudu. Seega ei varjanud ÄS oma seost süüdistuses kirjeldatud tegudega. ÄS väitis, et tegi ülekandeid E. Rentniku nimetatud kontodele, saades selle eest ise osa JO või AS kontole laekunud rahast. Kontoväljavõtetest on näha, et AS kontolt on pärast erinevaid süüdistuses nimetatud kaupu osta soovinutelt raha laekumist tehtud omakorda laekunud rahast umbes poolele summale vastavaid ülekandeid KM ja JP kontodele (kd II; tl. 35). ÄS kinnitusel tema KM ei tunne. Samuti maakohtus tunnistajana üle kuulatud KM kinnitas omakorda, et ei tunne ÄS. Küll tunnistas ta, et tundis E. Rentnikku. Seega toetavad ka KM ütlused ÄS väiteid. Kaitsja ei ole välja toonud mingeid asjaolusid, mis seaks kahtluse alla KM ütlused. Ringkonnakohus peab asjakohatuteks kaitsja viiteid selle kohta, et ÄS on ise kriminaalkorras karistatud ning et tema suhtes alustati väärteomenetlust poja pangakonto kasutamise pärast. Kaitsja apellatsioonist ei nähtu, kuidas see, et ÄS on ise kriminaalkorras karistatud, muudab tema ütlused ebausaldusväärseks. Ainuüksi fakt, et isik on kriminaalkorras karistatud, tema ütlusi ebausaldusväärseks pidamiseks alust ei anna. See, et ÄS on ise pannud toime kuritegusid, ei anna alust ka järelduseks, et ka süüdistuses kirjeldatud teod pidi panema toime hoopis tema. ÄS enda ütluste kohaselt olid tema kriminaalkaristused seotud vägivallategudega. Selle kohta, et ÄS oleks pannud varem toime süütegusid, mis sarnaneks neile, milles süüdistatakse E. Rentnikku, kohtule tõendeid esitatud ei ole. Selliste tegude toimepanemist ei näita veel ka isiku suhtes väärteomenetluse alustamine.

Ühelegi tõendile ei tugine kaitsja väide, et ÄS annab E. Rentnikku süüstavaid ütlusi põhjusel, et peab E. Rentnikku süüdlaseks JO vanglasse sattumises. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioon sisaldab rohkelt üldsõnalisi väiteid, mida ei ole apellatsioonis põhjendatud. Kaitsja väitel on maakohus arvestanud tunnistajate ja kannatanute ütlustega valikuliselt. Apellatsioonis ei ole aga selgitatud, milles valikuline ütlustele tuginemine seisnes, ega põhjendatud, kuidas see on kaitsja hinnangul viinud ebaõigete järeldusteni. Kaitsja väidab, et E. Rentniku ütlused ei ole vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega, näitamata ära, kuidas E. Rentniku ütlused on teiste tõenditega kooskõlas. Märkida tuleb, et maakohtu otsusest nähtuvalt jättis maakohus E. Rentniku ütlused kõrvale põhjusel, et E. Rentniku enda kohtus antud ütlused olid vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Vastuseks sellele on kaitsja apellatsioonis märkinud, et maakohus luges E. Rentniku ütluste ebatäpsused põhjendamatult sellisteks vastuoludeks, mille alusel ütlused kõrvale jätta. Jällegi ei ole apellatsioonis põhjendatud, miks kaitsja leiab, et tegemist oli üksnes ebatäpsustega. Maakohtu otsuse kohaselt seisnes vastuolu selles, et kohtueelses menetluses antud ütlustes rääkis E. Rentnik, et elas 2016. a suvel Tallinnas Õismäel sõbranna juures, kohtus antud ütlustes eitas ta seda ning väitis, et reisis suvel mööda Eestit ringi ja lühiajaliselt oli vahetevahel ka Tallinnas. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt väitis E. Rentnik kohtuistungil, et ei tunne KM ega ole 2016. aasta suvel Tallinnas XXX elanud. Prokurör on E. Rentniku ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldanud tema 29. septembril 2016 antud ütlused: „Ma elasin kogu suve Tallinnas sõbranna juures XXX maja oli vist X ja sõbranna elas seal üksi ja see oli üürikorter“ (kd II; tl. 130). Selle lause ettelugemisele reageeris E. Rentnik järgnevalt: „Mis asja. Ma ei tea, et ma nii oleks öelnud.“ Ka edasistele küsimustele vastates kordas E. Rentnik, et need ütlused ei saa õiged olla. Seega eitas E. Rentnik maakohtus resoluutselt, et ta oleks 2016. a suvel elanud selles korteris, milles elamist ta kohtueelses menetluses antud ütlustes oli tunnistanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellises olukorras rääkida ebatäpsusest, vaid tegemist on selge vastuoluga. Ka ei saa rääkida sellest, et vastuolu puudutaks mõnda kõrvalist asjaolu – selle korteri internetiühendust kasutades on pandud toime süüdistuses nimetatud tegusid. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, kes kasutas Tallinnas XXX internetiühenduse IP-aadresse. Kaitsja väide põhineb sellel, et E. Rentnik eitas Tallinnas XXX asunud korteris elamist. Kaitsja leiab, et tunnistaja KM vastupidised ütlused ei ole usaldusväärsed. Ainus asjaolu, millele see apellandi seisukoht tugineb, on see, et tunnistaja ütlused on süüdistatava omadega vastuolus. Nagu eespool märgitud, peab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu seisukohta, et süüdistatava E. Rentniku ütlused tuleb kohtueelses ja kohtumenetluses antud ütlustes esinenud vastuolude tõttu kõrvale jätta. Kuna maakohus on põhjendatult pidanud ebausaldusväärseks just süüdistatava ütlusi, ei ole alust tunnistaja KM ütlusi ebausaldusväärseks pidada. Apellatsiooni kohaselt ei välistanud tunnistaja KM, et internetti võisid kasutada ka teised isikud, sealhulgas ÄS. Asjaolu, et ÄS ei viibinud XXX korteris koos KM-ga, ei tähenda, et ÄS seal üldse viibinud ega internetti kasutanud ei oleks. Sellest väitest peab paika tõik, et tunnistaja KM möönis, et kuna ta ise viibis 2016. a suvel selles korteris vähe, ei tea ta, kas ja kes peale E. Rentniku selles korteris veel käis. Samas kinnitas ta, et kellelegi teisele selle korteri

kasutamiseks luba ega selle korteri võtmeid antud ei olnud (kd I; tl. 159, 159 pöördel). Puutuvalt kaitsja oletusse, et korteris võis käia ja seal internetti kasutada ÄS, nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuses märgituga, et tunnistajad ÄS ja KM on ütlustes mõlemad kinnitanud, et üksteist nad ei tunne. Kaitsja ei ole viidanud ühelegi vastupidist kinnitavale tõendile. Lisaks KM ütlustele tugineb maakohtu järeldus, et just E. Rentnik kasutas XXX internetiühendust süüdistuses nimetatud kuulutuste ülespanemiseks, veel teistele tõenditele. Maakohus on toonud välja, et kasutaja „boyser“ kontolt, mille kaudu avaldati okidoki.ee-s HTC mobiiltelefoni müügi kuulutus, on müüdud internetis erinevaid esemeid ning vastusest (tlk 921, II kd) nähtuvalt on kontona, kuhu kauba eest raha kanda, nimetatud enamasti E. Rentniku pangakonto andmed. Seda kontot kasutati XXX tee korteriga seotud IP-aadressilt. Lisaks tugines kohus sellele, et XXX asuva tugijaama levipiirkonnas on korduvalt viibinud numbriga XXXXXXXXX seotud sim-kaart. Selle numbriga seotud sim-kaarti kasutavalt telefonilt on omakorda samuti kuulutusi lisatud. E. Rentnikuga on see telefon omakorda seostatav seetõttu, et numbrilt XXXXXXXXX on korduvalt suheldud nii ÄS-ga kui KM-ga. Nagu eespool märgitud, ei ole tõendatud, et ÄS ja KM oleks teineteist tundnud. Kohtule esitatud tõendite kohaselt seob neid üksnes see, et nad mõlemad suhtlesid E. Rentnikuga.

Seda, et KP pihta oli õhkrelvast lastud, tõendavad UL ja TS ütlused, kiirabikaart ja KP vigastust kajastav fototabel. UL andis kohtus ütlusi selle kohta, kuidas ta kuulis pauku ja nad kutsusid politsei. Pärast selgus, et KP-l oli käel sinakas laik (kd I; tl. 162). Politseiametniku TS ütluste tuli 10. oktoobril 2016 XXX hamburgeriputka juurde väljakutse infoga, et kedagi on tulistatud. Sündmuskohal oli kaks meest – KP ja UL –, kes kinnitasid, et nende pihta oli lastud. TS sõnul nägi ta ise KP käel punetust, paistetust, keskel oli väike auk. Ka andis TS ütlusi selle kohta, et käis KP-ga erakorralise meditsiini osakonnas. KP vigastust on kirjeldatud kiirabikaardil ning see on nähtav fototabeli fotodel. Kiirabikaardil on kajastatud ka KP selgitus vigastuse saamise kohta – KP sõnul oli teda mingist relvast lastud (kd I; tl. 40). Seda, et KP pihta laskis just E. Rentnik, kinnitavad TS ütlused. TS kinnitusel väitis KP talle, et laskjaks oli E. Rentnik (kd I; tl. 212 pöördel). TS ütlused KP-lt kuuldu kohta on lubatav tõend KrMS § 66 lg 21 p 2. Selle sätte kohaselt on ütlused, mille sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, tõendina kasutatavad juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. TS ütluste kohaselt jõudsid nad kohale paar minutit pärast väljakutset ning nii KP kui UL ei olnud veel rahunenud, nad olid ehmunud ja ärevil (kd I; tl. 213, 213 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata ka seda, et KP oleks TS-le juhtunust rääkides tõde moonutanud. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, et KP võis eksida joobe tõttu. Nagu eespool märgitud, ei pea ringkonnakohus usaldusväärseks KP enda ütlusi selle kohta, et ta oli tugevas joobes. TS ütluste kohaselt ta KP-l erinevalt ULs-t joobe tunnuseid ei täheldanud. Ka on TS ütlustes kirjeldanud KP selgitust toimunu kohta. KP oli rääkinud, et tuli järele elukaaslase käes olevale autole, nad pidid hamburgeriputka juures kokku saama. Auto tuligi sinna, selles oli viis inimest. Autost väljusid E. Rentnik ja keegi KP jaoks võõras lühikese soenguga mees. Oli olnud sõnelus, E. Rentnik oli haaranud relva ja lasknud KP suunas. KP sõnul oli ta jõudnud kaitseks ühe käe ette panna. Pärast lasku tuli teine mees ja lõi KP näo piirkonda (seda, et KP oli näo piirkonda löödud, kinnitavad kiirabikaart ja fototabel, mille kohaselt oli KP-l vasakul põsel punetus ja turse). TS sõnul oli KP olnud kindel, et tema pihta laskis E. Rentnik. TS ütlustest nähtub, et KP oli talle kirjeldanud juhtunut põhjalikult ja nimetanud mitmeid detaile (autos olnute arv, autost väljunud isikud, konflikti põhjused), mis suurendavad kirjelduse usaldusväärsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest tulenevalt rääkida sellest, et KP oleks olnud desorienteeritud, nagu väidab kaitsja. TS ütlusi, et laskja oli E. Rentnik, toetavad ringkonnakohtu hinnangul tunnistaja LN ütlused, mis tõendavad E. Rentniku viibimist sündmuskohal – tunnistaja sõnul oli E. Rentnik 10.oktoobril 2016 koos KP-ga, kui viimane pidi KP-le auto üle andma (kd I; tl. 163). Apellatsiooni kohaselt pole tõendatud see, et E. Rentnik oma teoga UL häiris. Ringkonnakohtu hinnangul on see küll tõendatud: TS ütluste kohaselt olid mõlemad sündmuskohal olnud mehed, st KP ja UL juhtunust ärevil. Sellest hoolimata leiab ringkonnakohus, et E. Rentniku tegu ei ole kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku teo kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi on lisaks sellele, et tegu on pandud toime avalikus kohas, vaja tuvastada asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati (vt nt Riigikohtu 13. oktoobri 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-5540 ja Riigikohtu 23. oktoobri 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-10326). Riigikohus on toonitanud, et tegu peab

olema häirinud asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta peab UL asjasse mittepuutuvaks isikuks. Kuna UL tuli koos KP-ga KP autole järele, ei pea ringkonnakohus teda asjasse mittepuutuvaks isikuks. Eelnevast tulenevalt tuleb E. Rentniku tegu kvalifitseerida ümber KarS § 121 lg 1 järgi. KrMS § 340 lg 2 p 3 kohaselt võib ringkonnakohus süüdistatava kergemas kuriteos süüdimõistmise korral mõista kergema karistuse või jätta karistuse muutmata. Maakohtu otsusega E. Rentnikule KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud teo eest mõistetud karistus jääb KarS § 121 lg 1 sanktsiooniraamidesse, st ka KarS § 121 lg 1 võimaldab isiku karistamist 10 kuu pikkuse vangistusega. Ringkonnakohus leiab, et E. Rentniku karistus tuleb jätta muutmata, st teo ümberkvalifitseerimisel KarS § 121 lg 1 järgi, jääb tema karistuseks 10 kuud vangistust. Kohtukolleegium leiab, et KarS § 121 lg 1 kontekstis tuleb E. Rentniku süüd pidada pigem suureks, mis õigustab üle sanktsiooni keskmise määra ulatuva karistuse mõistmist. E. Rentniku süüd peab ringkonnakohus suureks põhjusel, et ta kasutas teo toimepanemisel õhkrelva. Kuigi KP ei saanud märkimisväärseid vigastusi, tuleb arvestada sellega, et õhkrelvast teise isiku pihta laskmine võib tuua kaasa ka tõsisemaid vigastusi (nt kuuli sattumisel silma). KS ütluste kohaselt rääkis KP talle, et kuul tabas kätt, kuna ta jõudis käe enda kaitseks ette panna. Lisaks esineb KarS § 58 p-s 10 sätestatud karistust raskendav asjaolu – teo toimepanemine grupis: maakohus luges tõendatuks, et KP pani kuriteo toime koos teise, tuvastamata isikuga. Kuivõrd kõnealuse teo eest mõistetud karistus ei muutu, ei mõjuta E. Rentniku teo ümberkvalifitseerimine ka E. Rentnikule maakohtu otsusega mõistetud liitkaristusi.

liitkaristust mõistes arvestanud KarS § 64 lg 1 kohaldamisel kehtivate põhimõtetega. Nagu öeldud, ei ole apellatsioonis aga seda küsimust puudutavaid argumente esitatud.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.