Kriminaalasi nr 1-19-2287
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.04.2019.a. Tallinnas
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär
Leili Merila
Tõlk
Dita Lince
Prokurör
Katrin Tron
Kaitsja
süüdistatav on kaitsjast loobunud
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: D.E , Eesti Vabariigi isikukood: XXX, Läti Vabariigi isikukood: 050696-10804; elukoht: xxxx, xxxx; kodakondsus: Läti Vabariik; emakeel: läti keel; haridus: keskharidus; töökoht: Xxxx OÜ; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: ei ole kohaldatud; VTMS § 44 lg 1 alusel kinni peetud 13.10. kuni 15.10.2018.a, s.o 3 päeva süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi;
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
D.E juhtis tahtlikult 13.10.2018 kella 20.29 ajal Tallinnas Endla 77 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus veres vähemalt 2,61 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani D.E toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht D.E, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on D.E karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemise eest 7 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 13.10. kuni 15.10.2018, s.o 3 päeva ja ärakandmisele kuulub 6 kuud 27 päeva vangistust, mis tuleb KarS § 73 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt D.E-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: joobeseisundi tuvastamise kulud summas 44 eurot, kaitsjatasu summas 180 eurot ja sundraha summas 810 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava D.E süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et D.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad D.E-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulud summas 44 eurot, määratud kaitsja tasud summas 180 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. 810 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.