Kriminaalasi nr 1-19-1914
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2019.a. Tallinnas
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär
Leili Merila
Tõlk
Ines Üprus
Prokurör
Paul Pikma
Kaitsja
süüdistatav on kaitsjast loobunud
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: I.L , isikukood: XXX, asukoht: xxx, elukoht xxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati: 07.01.2019.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud, KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuu; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena 9 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 järgi 6 kuuni. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 5 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 335 tundi, tähtajaga 2 aastat ja kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 pdes 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21 ja 5 sätestatud lisakohustusi; Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi;
kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud 5 (viis) päeva vangistust.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
I.L süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 28.08.2018 kella 03.29 ajal Tallinnas, Pelguranna ja Tuulemaa tänavate ristmikul suunaga Tuulemaa 6 poole mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (narkootiline joove – uriinis amfetamiin, metamfetamiin, fentanüül, metadoon, klonasepaam M), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Seega, I.L pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud.
Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht I.L-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.L-i karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus 07.01.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega (11 kuud 5 päeva vangistust), lugedes üksikkaristustest kergema kaetuks raskeimaga. Mõistetud karistus tuleb jätta täitmisele 07.01.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud korras, mille kohaselt asendati KarS 69 alusel mõistetud 11 kuud 5 päeva vangistust üldkasuliku tööga 335 tundi. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist tuleb arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast (15.01.2019). Samuti, KarS § 69 lg 4, on I.L kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – ravil viibimise ajal Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse xxx osakonnas aadressil xxx ning ravi lõppedes xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21 ja 5 alusel kohustada I.L käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; alluma narkosõltuvusravile ettenähtud ravile SA Viljandi Haigla xxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Ravi kestus ravivajaduse lõpuni (vastavalt raviarsti otsustusele) kuid mitte vähem kui 9 kuud. Ravi alguseks lugeda 05.09.2018.a kui I.L asus vabatahtlikult sõltuvusravile. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt I.L-ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: joobeseisundi tuvastamise kulud kogusummas 227 eurot ja kaitsjatasu summas 90 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Samuti, on viidatud, et sundraha on juba varasemalt välja mõistetud teises kohtuasjas ja see tuleb jätta välja mõistmata. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava I.L-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et I.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad I.L-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulud summas 227 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 90 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus märgib, et sundraha kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega. Sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a on selle suurus 810 eurot. Juhindudes Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-24-11 p-s 10.1 väljendatud seisukohast, jätab kohus sundraha teistkordselt välja mõistmata ning see kulu tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd antud süütegu pandi toime enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.