Liiklussüüteod

1-19-1663 Käitumiskontrolli ajal on Gert Ahas kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht: xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxxxxx vald; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.märtsist 2019.a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Gert Ahasele on esitatud süüdistus KarS § 215 lg 1 järgi võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises, mis seisnes selles, et tema 26.11.2018.a, täpselt tuvastamata kellaajal, peale südaööd, võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil Rapla maakonnas Märjamaa vallas Valgu külas maja nr 9 ees seisva RK sõiduauto Peugeot 307 reg.märgiga KKKKKK ning sõitis sellega kuni ta 26.11.2018.a kell 02.22 peatati politseipatrulli poolt Rapla maakonnas Märjamaa vallas ValguLibatse tee 3-l kilomeetril. Samuti süüdistatakse Gert Ahast KarS § 4231 järgi selles, et tema isikuna, kes 16.05.2018.a kella 21.00 ajal Rapla maakonnas Märjamaa alevis Uus tn 3 maja juures juhtis sõiduautot Audi A4 reg. märgiga KKKKKK ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja 04.11.2018 kella 10.58 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Valgu-Päärdu tee 15-l kilomeetril juhtis sõiduautot Volkswagen Passat reg.märgiga KKKKKK ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, juhtis taas 26.11.2018.a peale südaööd kuni kella 02.22-ni, olles alkoholijoobes Lk 2 / 3

1-19-1663 (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,62 mg/l) ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta sõiduautot Peugeot 307 reg. märgiga KKKKKK Pärnu maakonnast Põhja-Pärnu vallast Viluvere külast kuni Rapla maakonnas Märjamaa vallas asuva Valgu-Libatse tee 3-nda. Kilomeetrini. Eeltooduga pani Gert Ahas toime mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta. Kella 01.30 paiku põhjustas Põhja-Pärnu vallas Vilivere külas Aluste-Kergu teel Viluvere raudteeülesõidu juures varalise kahjuga liiklusõnnetuse, kui alkoholijoobe ja valesti valitud sõidukiiruse tõttu kaotas auto üle kontrolli ning sõitis vastu liiklusmärgi posti ja tee äärisposti. Gert Ahas rikkus süstemaatliselt LS § 94 nõudeid, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti rikkus Gert Ahas LS § 69 lg 3 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 mg või rohkem. Samuti rikkus LS § 50 lg 3 p 1, 2, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Vastavalt Gert Ahase ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Gert Ahas süüdi tunnistada ja karistada KarS § 215 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud ja KarS § 4231 järgi vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust. Eelvangistus 26.11.-27.11.2018, s.o 2 päeva, arvestada karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 5 kuud ja 28 päeva. Vangistust KarS § 74 lg 1, lg 3 alusel täielikult mitte pöörata täitmisele kui Gert Ahas 12 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Allutada Gert Ahas katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja töötasu 180 eurot ja sundraha 810 eurot. Kuna Gert Ahas hetkel ei tööta ega oma kindlat sissetulekut, siis KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha poole võrra, so. 405 euroni. Võimaldada menetluskulu ja sundraha, kokku summas 585 euro, tasumist ositi 10 kuu jooksul, s.o igakuiselt tasuda 58.50 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.