Kriminaalasi nr 1-19-1274
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2019.a. Tallinnas
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär
Leili Merila
Prokurör
Alan Rüütel
Kaitsja
Maano Saareväli
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: JAANUS PIKKOF, isikukood: 38106140282, elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: xxx; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3-l korral, sh: 19.02.2018.a. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse otsusega LS § 201 lg 1, § 2618 alusel KarS § 63 lg 1 järgi rahatrahviga 300 eurot. 24.10.2018.a. Harju Maakohtu otsusega LS § 201 lg 1, § 214, § 2171, § 2618 alusel arestiga 8 päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 8 tundi, tähtajaga 2 kuud. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 16.01.–16.01.2019.a. süüdistuses KarS § 4231 järgi;
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
Jaanus Pikkof’i süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 19.02.2018.a (tegu 19.02.2018) PPA Põhja prefektuuri poolt ning 24.10.2018.a (tegu 21.06.2018) Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, s.o. korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 16.01.2019. a. kella 10:12 ajal Harjumaal Tallinna Ringtee 4 km-il mootorsõidukit Scania registreerimismärgiga xxx koos haagisega Schmitz Gotha registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes seeläbi süstemaatiliselt liiklusseaduse § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Jaanus Pikkof pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Jaanus Pikkofi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Jaanus Pikkofi karistuseks KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: kinnipidamine
16.01.2019.a ning lõplikuks karistuseks mõista 3 kuud 29 päeva vangistust, mis tuleb KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Jaanus Pikkofilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha summas 810 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid prokurör, kaitsja ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Jaanus Pikkofi süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Jaanus Pikkof tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuulub Jaanus Pikkofilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kuluna süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. 810 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.