Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Viru Vangla esitas 23.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Valjajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, lähtudes kinnipeetava iseloomustuses märgitud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta kinnipeetava Pavel Valjajevi vabastamist ennetähtaegselt. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Pavel Valjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Pavel Valjajevi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas Pavel Valjajev ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on vanglas hea olla ning ta ei soovi midagi. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pavel Valjajev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Käesoleval juhul on Pavel Valjajev avaldanud kohtule, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.02.2018 määrusele kohtuasjas nr 1-14-10087, milles on selgitatud, et süüdimõistetu arvamus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta võib tõepoolest kujutada endast argumenti, mida kohus ei saa ega tohi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kaalumisel eirata, kuid vastavasisulise nõusoleku puudumine ei takista vangla taotluse läbivaatamist ega anna alust jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust otsustamata. Vangla materjalide põhjal võib asuda seisukohale, et kinnipeetav Pavel Valjajev on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Individuaalset täitmiskava kinnipeetavale koostatud ei ole. Samas väärib märkimist, et isik kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, suhtumine ametnikesse on olnud hea ning Pavel Valjajevit ei ole ka distsiplinaarkorras karistatud. Järelikult on isik kinnipidamisasutuses olnud suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus ei saa käesoleval ajal asuda seisukohale, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused soodustaksid Pavel Valjajevi seaduskuulekust vabaduses. Pavel Valjajevil puudub vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti puudub isikul vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis suurendab isiku ohtlikkust ühiskonnas ning seda eriti olukorras, mil isik on varasemalt eelistanud saada materiaalset kasu läbi varguste. Pavel Valjajevi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vanglakaristust ei kanna isik esimest korda. Pavel Valjajevile anti Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid isik rikkus korduvalt registreerimiskohustust, ei taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks, hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ning ei ilmunud ka kohtuistungile, mistõttu pööras

Viru Maakohus 04.05.2018 määrusega temale mõistetud karistuse täitmisele. Kohtu hinnangul viitab ebaõnnestunud kriminaalhooldus tõsiasjale, et järjekordse kriminaalhoolduse edukas läbimine on pigem ebatõenäoline. Tähelepanuta ei saa jätta ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevad isiku mõtlemisest ja käitumisest. Pavel Valjajev elab üks päev korraga ning ta tunnistab, et tema kuritegelik käitumine on olnud tingitud laiskusest. Kinnipeetav eesmärke püstitada ei oska ning tema probleemide lahendamise oskus on puudulik. Eelnevalt kajastatud riskid pigem suurendavad isiku ohtlikkust ühiskonnas. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tema puhul suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ka alkohol, sest isik on varasemalt pannud kuriteo toime alkoholijoobes. Kohus leiab, et Pavel Valjajevi tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata Pavel Valjajevi positiivselt iseloomustavatest andmetest jõuda ei saa. Kohtu hinnangul on Pavel Valjajevi puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus liiga suur – seda näitab eelkõike isiku varasem elukäik, tema poolt toime pandud kuriteod ning tema vabanemisjärgsed elutingimused. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Pavel Valjajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.