1-19-265
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2019, Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-265 (19230200034)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Sigrid Dikker-Sala
Kriminaalasi
P.S süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras)
Prokurör
Alan Rüütel
Kohtuistungi toimumise aeg
15.01.2019
Süüdistatav
P.S – isikukood: XXX; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidusega; elukoht: xxx; töökoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju Maakohtu 02.12.2014.a kohtuotsusega karistati KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud 28 päeva tingimisi 3-aastase katseajaga. Lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 5 kuuks; 2) Harju Maakohtu 22.01.2016.a kohtuotsusega karistati KarS § 424 järgi vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 ja § 69 lg 1 alusel lõplik karistus 8 kuud ja 25 päeva vangistust, mis asendati ÜKT-ga 265 tundi. Karistus täidetud; tõkendit ei ole kohaldatud (kahtlustatavana oli kinni peetud 13.01.2019 kell 11.40)
Kaitsja
Urmas Simon
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust.
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus P.S süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 22.01.2016.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 13.01.2019.a kella 11.40 ajal Tallinnas, xx teel xx tee ja xx tee vahelisel alal suunaga xx tee poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,86 mg/l). Sellega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega P.S pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 2561, 2564 lg 4, 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 306, 311, 313.
Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.