lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-3266/25

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-3266/25
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Kuulutamise aeg
11.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1574
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-18-3266

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Juhan Sarv, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 28. novembri 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksander Gordini (isikukood 37708045711) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksander Gordini kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 12. aprillil 2018 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kriminaalasja Aleksander Gordini süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi. 28. septembril 2018 saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel. Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2018. a määrusega jäeti see taotlus rahuldamata. Tartu Maakohtu esimehe 25. oktoobri 2018. a määrusega rahuldati Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtunik Annemarie Gerassimovi taotlus enesetaandamiseks. Tartu Maakohtu esimehe
30.oktoobri 2018. a käskkirjaga jagati Valga kohtumajas menetluses olev kriminaalasi nr 1-18-3266 Võru kohtumaja kriminaalasju lahendava kohtuniku menetlusse vastavalt tööjaotusplaanis kehtestatud asjade jagamise korrale ja kriminaalasi läks kohtunik Erkki Hirsniku menetlusse.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20261-26-5951/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.08.20261-26-5638/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3769/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4767/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4898/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
28.novembril 2018 toimunud eelistungil esitas prokuratuur kohtule uuesti taotluse lõpetada A. Gordini suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel menetlus. Alternatiivselt palus prokuratuur tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Kaitsja toetas neid taotlusi.
3.Tartu Maakohtu 28. novembri 2018. a määrusega jäeti rahuldamata nii prokuratuuri taotlus lõpetada menetlus KrMS § 202 lg 1 alusel kui ka taotlus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. A. Gordin anti talle esitatud süüdistuses üldmenetluses kohtu alla.

3.1 Kohus märkis, et KrMS § 202 lg 1 alusel menetluse lõpetamise taotluse lahendas kohus juba Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2018. a määrusega. Kohus ei pidanud õigeks anda prokuratuurile võimalust n-ö proovida kõik kohtunikud läbi, st ühe kohtuniku poolt taotluse rahuldamata jätmise korral esitada taotlus järgmisele. Selline oleks olukord juhul, kui kohtunik oleks taotlust uuesti lahendama asudes tutvunud kriminaaltoimikuga ning selle rahuldamata jätmise korral pidanud end asja edasisest lahendamisest taandama. See omakorda viinuks uue kohtuniku määramiseni, kellele prokuratuur võiks taas esitada uue samasisulise taotluse. Selliselt kohtupidamine toimuda ei saa. Seejuures möönis kohus, et mõningatel erandlikel juhtudel oleks otsuse ümbervaatamine mõeldav. Nii võiks see olla nt siis, kui menetluse lõpetamisest keeldumise määruses oleks viidatud mingitele asjaoludele, mis on hiljem ära langenud. Üldjuhul KrMS § 202 lg 1 järgi otsustust tehes midagi sellist aga asjasse ei puutu: primaarne on tegu. Nii on see ka praegu: 12. oktoobri 2018. a määrusega jäeti menetlus lõpetamata juhinduvalt tegu puudutavatest asjaoludest. 3.2 Rahuldamata jäi ka alternatiivne taotlus tagastada toimik prokuratuurile. Kohus märkis, et KrMS § 258 lg 1 p 4 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuivõrd see saaks kaasa tuua üksnes süüdistusakti prokuratuurile „parandamiseks“ saatmise. Lisaks on süüdistusakt kohtu hinnangul nõuetepärane.

4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Gordini kaitsja, kes vaidlustab määrust osas, millega maakohus keeldus kriminaalasja tagastamisest prokuratuurile. 4.1 Maakohus on märkinud, et määrus ei ole vaidlustatav. Kaitsja hinnangul on kohtu seisukoht ekslik. KrMS § 385 sätestab loetelu määrustest, mille peale ei saa esitada määruskaebust. Tõepoolest ei saa esitada määruskaebust kohtu alla andmise määruse peale, samuti määruse peale, millega kohus lõpetab või uuendab kriminaalmenetluse KrMS §-des 201–203 sätestatud alustel. Seadus ei keela määruskaebuse esitamist määruse peale, millega kohus jätab rahuldamata prokuröri taotluse menetluse lõpetamiseks KrMS § 201 lg 1 alusel, kuid ei järgi reegleid, mis taotluse rahuldamata jätmisega kaasnevad. Käesoleval juhul jättis maakohus prokuröri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks rahuldamata, kuid eiras KrMS § 202 lg 5 sätteid. Kaitsja on seisukohal, et KrMS § 202 lg 5 regulatsioon tagab süüdistatava õiguste kaitse olukorras, kus taotlus menetluse lõpetamiseks jääb rahuldamata ning seetõttu on määruskaebuse esitamise õigus kooskõlas kaebemenetluse eesmärkidega. 4.2 KrMS § 202 lg 5 määratleb üheselt, et kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega. Käesoleval juhul keeldus kohus kriminaalasja materjalidega sisuliselt tutvumast väites, et sellisel juhul tuleb tal edasisest menetlusest taanduda ning ei ole õiglane, et prokuratuuril on võimalik esitada sama taotlus erinevatele kohtukoosseisudele. Sellest tulenevalt ei täitnud maakohus ka KrMS § 202 lg 5 nõudeid. Kaitsja on seisukohal, et selline maakohtu põhjendus ei ole kooskõlas menetlusõigusega. KrMS § 202 lg 5 sõnastusest tuleneb, et taotluse lahendamiseks tutvub kohtunik kriminaalasja materjalidega, kuna vastasel juhul puuduks normil sisuline mõte. Asjaolu, et kohus keeldub taotluse ja materjalidega sisuliselt tutvumast, ei saa muuta seaduses üheselt sätestatud kohustust kriminaalasja materjalid tagastada, kui kohtunik taotlusega ei nõustu. 4.3 KrMS § 14 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Seega on nii süüdistajal kui ka kaitsjal õigus esitada seaduslikke ning põhjendatud taotlusi ning kohus ei saa nende lahendamisest keelduda ainuüksi põhjusel, et taotluse lahendamine seaduses sätestatud korras tundub ebaõiglane. Lisaks eeltoodule on kohus antud olukorras enne kriminaalasja materjalidega tutvumist avaldanud oma seisukoha süüdistatava süü ning talle mõistetava karistuse osas, mis ei ole kooskõlas erapooletu ning õiglase kohtumõistmise põhimõttega.

4.4 KrMS § 202 lg 1 seab kriminaalmenetluse lõpetamisele järgmised kriteeriumid: kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles süüdistatava isiku süü ei ole suur, süüdlane on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Antud kriminaalasjas on A. Gordinile esitatud süüdistus teise astme kuriteos ning ta on asunud heastama tekitatud kahju. Küsimused sellest, kas A. Gordini süü on suur ning kas asjas on olemas avalik menetlushuvi, on hinnangulised. Prokurör ning kaitsja leidsid, et süüdistatava süü ei ole suur ning avalik menetlushuvi puudub. Maakohus eeltooduga ei nõustunud, kuid põhjendas oma seisukohta muu hulgas ka sellega, et samasisulise taotluse on teine kohtunik jätnud eelnevalt rahuldamata. Taoline põhjendus ei tulene seadusest ning eirab erapooletu kohtumõistmise põhimõtet. Kui pidada ühe kohtuniku seisukohta siduvaks kogu järgnevas kohtumenetluses, siis puuduks sisuline mõte nii taandamisõigusel kui ka igasugusel kaebemenetlusel ning võimalike kohtuvigade kõrvaldamine oleks praktiliselt võimatu. 4.5 Kaevatavas määruses on maakohus sõnastanud resolutsiooni selliselt, et rahuldamata on jäetud prokuröri taotlus kriminaalasja tagastamiseks. Tõepoolest prokurör sellise taotluse esitas ning kohus jättis selle rahuldamata põhjusel, et seadus ei näe sellist võimalust ette. Samas oleks tulnud kriminaalasja materjalid prokuratuurile tagastada KrMS § 202 lg 5 alusel. Kaitsja on seisukohal, et seadusandja on sätestanud KrMS § 202 lg 5 regulatsiooni nimelt selleks, et tagada menetluse objektiivsus ja erapooletus ning nimetatud normi eiramine on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 12 ja lg 2 mõttes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud varasema menetluskäigu, vaidlustatava maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
6.Tartu Maakohtu 28. novembri 2018. a määrusega anti A. Gordin kohtu alla. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata nii prokuratuuri taotluse lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel kui ka taotluse tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. A. Gordini kaitsja on esitanud määruskaebuse, milles heidab maakohtule ette KrMS § 202 lg-s 5 sätestatud menetluskorra eiramist ja kriminaalasja prokuratuurile tagastamata jätmist olukorras, kus kohus ei rahuldanud prokuratuuri taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Järelikult vaidlustab kaitsja sisuliselt A. Gordini kohtu alla andmist, mis ei ole KrMS § 385 p 16 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul jätta kaitsja kaebus läbi vaatamata. Ehkki ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, peab kohtukoosseis määruskaebuses tõstatatud küsimuste osas siiski obiter dictum’i korras vajalikuks märkida järgmist.
7.Kaitsja viidatud KrMS § 202 lg 5 sätestab, et kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega. Ringkonnakohus leiab, et viidatud säte kohaldub olukorras, kus kohus lahendab prokuratuuri taotlust menetluse lõpetamiseks kohtueelses menetluses. Sellele viitab sätte paiknemine kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatüki esimeses jaos, mis reguleerib kriminaalmenetluse alustamist ja lõpetamist. Kui prokuratuur taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist enne, kui asi on jõudnud kohtu menetlusse, ja kohus jätab taotluse rahuldamata, ei jäägi kohtul üle muud, kui kriminaalasi prokuratuurile tagastada. Prokuratuuril lasub seejärel kohustus kriminaalasja kohtueelse menetlusega jätkata. Praegusel juhul aga esitas prokuratuur kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse pärast süüdistusakti kohtusse saatmist. Aluse selleks annab KrMS § 274, mille lg 5 näeb ette, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel. Asjaolu, et prokuratuur on koostanud süüdistusakti ja saatnud selle kohtusse, tähendab, et prokuratuur on olnud veendunud, et asjas on kogutud kõik vajalikud tõendid ja kriminaalasja kohtueelne menetlus on lõpetatud. Seega puudub kohtul kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse

rahuldamata jätmisel alus kriminaalasja prokuratuurile tagastamiseks ja jätkata tuleb kohtumenetlust.

8.Seoses KrMS § 274 lg 5 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamisega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka järgmist. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetluse seadustik näeb ette vaid kolm otsustust (määrust), mille süüdistusakti saanud kohus võib teha süüdistatava kohtu alla andmise alternatiivina. Nendeks on esiteks ebaõige kohtualluvusega kriminaalasja saatmine alluvusjärgsele kohtule (KrMS § 28 lg 1) või Riigikohtu esimehele kohtualluvuse määramiseks (KrMS § 28 lg 3); teiseks KrMS § 154 nõuetele mittevastava süüdistusakti tagastamine prokuratuurile (KrMS § 262 lg 1 p 2) ja kolmandaks kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 199 lg 1 p-des 2–6 loetletud juhtudel (KrMS § 262 lg 2 p 3). Kui kriminaalasja kohtualluvus on õige, süüdistusakt vastab nõuetele ja puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, siis on täidetud ka kõik süüdistatava kohtu alla andmise eeldused. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-22-16, p 37.) Järelikult saab KrMS § 274 lg 5 alusel menetluse lõpetamise küsimuse otsustada alles pärast süüdistatava kohtu alla andmist. Selles menetlusetapis ei näe kriminaalmenetluse seadustik enam ette alust süüdistusakti prokuratuurile tagastamiseks.
9.Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 385 p-st 16 jätab ringkonnakohus kaitsja kaebuse läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-5157/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5847/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja