Liiklussüüteod

Liiklusseaduse § 127 alusel on Heigo Mägi kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Heigo Mägi ́t süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 20.04.2016.a kella 15:00 paiku Harjumaal, Kuusalu vallas, Jõelähtme-Kemba tee 19 km-l mootrsõidukit Mitsubishi Space Runner registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (Ekspertiisiakti nr 751 järgi ekspertiisiks esitatud veres leiti etanooli 2,79 ± 0,06 mg/g,k =2 (lõplik tulemus 2,73 mg/g)), kaotades sõiduki üle kontrolli kaldudes vastassuunavööndisse, kus paiskus kraavi, rulludes mitmeid kordi üle katuse jäädes pidama kraavis. Rullumise käigus paiskus sõidukist välja H R, kes sai raskeid tervisekahjustusi ning toimetati haiglasse. Isiku ekspertiisakti nr xxx kohaselt tuvastati H R (R) eluohtlikud tervisekahjustused. Liiklusõnnetuse põhjustas Heigo Mägi, kes rikkus liiklusseaduse § 69 lg1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt juhtimise joobeseisundis / LS § 45 lg1/ teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides; /50 lg 3/ Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; Seega pani Heigo Mägi toime KarS § 422 lg 1 (alates 01.11.2017 KarS § 422 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus.

Samuti süüdistatakse Heigo Mägi ́it selles, et tema olles varasemalt juhtinud tahtlikult 20.04.2016.a kella 15:00 paiku Harjumaal Kuusalu vallas Jõelähtme-Kemba tee 19 km-l mootrsõidukit Mitsubishi Space Runner registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (Ekspertiisiakti nr 751 järgi ekspertiisiks esitatud veres leiti etanooli 2,79 ± 0,06 mg/g,k =2 (lõplik tulemus 2,73 mg/g), juhtis uuesti s.t korduvalt ja tahtlikult ning põhjustades liiklusõnnetuse 10.05.2018a. kella 12:00 paiku Harju maakonnas Kuusalu vallas Valkla-Haapse ja Pargi tee ristmikul mootorsõidukit Mercedes- Benz e220 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,14 mg/l). Rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Heigo Mägi pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Heigo Mägi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 18.12.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatav Heigo Mägi süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 422 lg 1 (alates 01.11.2017 KarS § 422 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 /kaks/ aastat. KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1/üks/aasta 3/kolm/kuud. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 2/kaks/aastat 9/üheksa/kuud. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel on koheselt ärakantavaks karistuseks 5/viis/kuud vangistust ja ülejäänud vangistust s.o 2/kaks/aastat 4/neli/kuud ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3/kolme/aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 5, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdlane kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 9) alluma alkoholismi vastasele ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 28.11.2018.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1/üheks/aastaks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 240 eurot ja ekspertiisikulu 715 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel ekspertiisikulu summas 84 eurot jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.