Liiklussüüteod

osalema

KarS § 78 p 1 alusel hakkab G.P katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10. detsembrist 2018. a. KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustus kohalduvad G.P-le alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui käesolevat otsust ei vaidlustata, siis jõustub see 27. detsembril 2018. a. Saata kohtulahend kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

teostamiseks

Tartu

Vangla

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu G.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 12.05.2015. a Tartu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 06.11.2016. a kella 23:11 paiku Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 193. kilomeetril mootorsõidukit Nissan Terrano II registreerimisnumbriga nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ja põhjustas avarii, kuna sõitis autoga vastu tänavavalgustusposti ning seejärel kraavi. G.P rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ning pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et G.P-le mõistetakse karistuseks 6 kuud vangistust. Lähtudes KarS §st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui G.P ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et G.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe järgi on kohtueelseteks kriminaalmenetluse kuludeks kokku 810 eurot, s.o määratud kaitsja tasu 60 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2). Kokkulepitu kohaselt tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulu ära tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et G.P tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks päevaks 67, 5 eurot.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 10.12.2018 andis prokurör Jüri Vissak ülevaate menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppest ning jäi kokkuleppe juurde. Menetluskulude osas märkis prokurör, et kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulud tuleb lisada kokkuleppes toodud menetluskuludele ning need süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatav G.P kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, see vastab tema tegelikule tahtele ning et ta jääb selle kokkuleppe juurde. Kaitsja Eve Laine jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas et kokkulepe vastab ka tema kaitsealuse tahtele ning kokkulepe alusel võib kohus otsuse teha. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav G.P väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse G.P süüditunnistamiseks KarS § 4231 järgi.

Seega tuleb G.P süüdi tunnistada KarS § 42 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele; arvestada kohtumenetluses lisandunud kulu kokkuleppes toodule juurde.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.