Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-18-3227
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Juhan Sarv, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 11. oktoobri 2018. a määrus, millega jäeti S.T (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu S.T, määruskaebus
Jätta Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2018. a määrus muutmata ja S.T määruskaebus rahuldamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
vangistusest tingimisi
2.1 Maakohus leidis, et formaalsed eeldused S.T vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on küll täidetud, kuid süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ei võimalda teda praegusel ajal vabastada. S.T on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kõik karistused on mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Olles Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015. a otsusega karistatud KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega ja
mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, pani S.T katseajal toime uue kuriteo. Teda karistati Tartu Maakohtu 21. novembri 2016. a otsusega KarS § 424 järgi ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Üldkasuliku töö tegemise ajal pani S.T taaskord toime uue kuriteo. Selline S.T varasem käitumine muudab kaheldavaks määratava katseaja edukuse. 2.2 Distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus ja vangla majandusabitöödel osalemine on S.T positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need ei kaalu aga üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Kuigi vangla iseloomustuses on näidatud uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust küllaltki väiksena, leiab kohus, et risk uue kuriteo toimepanemiseks on S.T puhul siiski arvestatavalt suur. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on suurem varem juba korduvalt kuritegusid toime pannud isikute puhul. S.T karistusandmetest nähtub, et tal on kalduvus alkoholi kuritarvitada ja alkoholijoobes olles juhtida mootorsõidukit. 2.3 Vangla iseloomustus annab alust arvata, et S.T mõttemaailm ja suhtumine alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisse ei ole tegelikult muutunud. Vangla iseloomustuses on muuhulgas esile toodud, et S.T tarvitas vabaduses alkoholi peaaegu igapäevaselt. S.T on tekkinud alkoholi tarvitamise harjumus ja probleemi ta selles ei näe. Süüdimõistetu õigustab ennast, et juhib alkoholijoobes mootorsõidukit paremini kui mõni kaine juht. Ta ei nõustu Eesti Vabariigis kehtiva korraga, et mootorsõidukit võib juhtida ainult kainena. Tema motivatsioon loobuda alkoholi liigtarvitamisest on puudulik. Vangla iseloomustuses märgitu õigsust ei vaidlustanud S.T ka kohtuistungil, kuid kinnitas, et praegu ta siiski arvab, et alkoholitarvitamine on probleem ja mootorsõidukit joobes võib-olla ikka ei või juhtida. Kinnipeetava iseloomustuses toodu annab alust kahelda süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu siiruses. Iseloomustuse koostajal on kohtunikuga võrreldes olnud tunduvalt rohkem aega S.T-ga suhelda ja teda tundma õppida, mistõttu tema hinnangut võib pidada usaldusväärseks. Seda eriti olukorras, kus iseloomustuses kirjapandu õigsust ei seadnud kohtuistungil kahtluse alla ka süüdimõistetu ise. 2.4 S.T on õigusvastaselt käitunud ja kuritegusid toime pannud mitme aasta vältel. Käesolevaks ajaks on ta vanglas viibinud veidi enam kui pool aastat. Kuigi tegemist on esmakordse reaalse vangistusega, peab kohus S.T vanglas avaldatud hoiakuid arvestades tema tingimisi vabastamist käesoleval ajal veel ennatlikuks. Seda enam, et senise vangistusaja jooksul ei ole S.T läbitud veel ühtegi sotsiaalprogrammi. Täitmiskava kohaselt on S.T osalemine sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ planeeritud 2018. aasta neljandasse kvartalisse. Arvestades S.T varasemat eluviisi ja vanglas avaldatud hoiakuid, on selle programmi läbimine enne vabanemist hädavajalik.
vabanedes oleks ta suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma. S.T täiendavatest seisukohtadest ilmneb, et ta on asunud osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mis peaks aitama tal sõltuvusprobleemiga tegeleda. Kuivõrd programmi läbimine on alles pooleli, on praegusel ajal ennatlik hinnata selle mõju süüdimõistetu edasisele käitumisele. S.T-ltuleb jätkata programmis osalemist, et suurendada oma motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobumiseks ning õppida vastavaid meetodeid tagasilanguste ärahoidmiseks.
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Juhan Sarv
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.