Liiklussüüteod

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Kriminaalasjas esitatakse O.L süüdistus selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 24.03.2017 otsusega nr 1-17-2989 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 21.08.2018 kella 08:22 paiku XXX juures mootorsõidukit MAN TGA 18.430 XXX registreerimisnumbriga XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,96 mg/l kohta. Sellise tegevusega süüdistatav rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani O.L toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 (6)

Kokkuleppe sisu KarS §-s 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.08-26.09.18 (1 kuu ja 6 päeva vangistust) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Juhindudes KarS § 65 lg 2 liita süüdistatavale mõistetavale karistusele viimasele 24.03.2017 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt kriminaalasjas nr. 1-17-2989 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada süüdistatavale mõistetav 1 aasta 8 kuu 22 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 622 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatavale on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 69 lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. KarS § 75 lg 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1p 1 kohaselt võtta O.L ́ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud 960 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 60+150, so kokku 210 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: XXX, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, süüdistatav töötab, kuid ülalpidamisel on XXX ning üks XXX, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub 4 (6)

reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 375 eurot ja kaitsjatasu summas 210 eurot, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 375 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud summas 585 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav O.L aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav O.L, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse O.L-i süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas O.L-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 210 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. O.L on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles menetluskulu vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades O.L-i sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus O.L-i sundrahast pool, so 375 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades O.L-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 585 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5 (6)

/ Marju Persidskaja kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.