1-18-7751
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasja number Prokurör
Tartu Maakohus
Kriminaalasi
K.X süüdistuses kokkuleppemenetluses
KarS
§
lg
Süüdistatav
K.X isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX; posti aadress: XXX
järgi
e-
Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 12.02.2016. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 3-kuulise vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kaitsja
vandeadvokaat Anu Pärtel
Süüdi tunnistada K.X KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel ei pöörata mõistetud vangistust osaliselt täimisele. Määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 05. – 07.09.2018. a, s.o 3 (kolm) päeva ning koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) päeva vangistust, mille algust arvestada alates K.X kinnipidamiskohta saabumise päevast. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata 6 (kuue) kuu ja 23 (kahekümne kolme) päeva pikkust vangistus tingimisi täitmisele, kui K.X ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal toimuva käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt kontrollkohustusi ja KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires
kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2, 8 ja lg 4 alusel määrata K.X-ile katseajal toimuvaks käitumiskontrolli ajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; - registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul teenusele arvates kohtuotsuse jõustumisest Tartu Ülikooli Kliinikumis ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 08.10.2018. a. KarS § 50 lg 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta K.X-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. LS § 127 järgi on K.X kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile, viima ARK-le. Välja mõista K.X-ilt sundraha 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot. Välja mõista K.X-ilt 60 (kuuskümmend) eurot riigituludesse muude menetluskulude katteks. Menetluskulud 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot tasuda Maksu- ja Tolliameti ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X); Tasumisel märkida viitenumber 99918700052286. Selgituseks märkida: „K.X , menetluskulud 08.10.2018. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse nr 1-18-7751 alusel“. Määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul tasumisega igakuiselt menetluskulude katteks 36,25 eurot (kolmkümmend kuus eurot ja 25 senti) arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 183 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigi kanda. Kohtuotsuse koopia saata kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile, kes ei võtnud osa asja arutamisest kohtus. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2(2)
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. K.X-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 12.02.2016 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-16-1165 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 05.09.2018 kella 21:13 paiku Tartus, Elva 31 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,28 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus K.X kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani K.X toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 7 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena K.X-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 7 (seitsme) kuu pikkusest vangistusest peab K.X koheselt ära kandma 7 (seitse) päeva vangistust. Sellest arvestatakse karistusaja hulka KarS § 68 alusel 3 (kolm) päeva (st ajavahemik 05. – 07.09.2018), mille vältel K.X oli kahtlustatavana kinni peetud. Ülejäänud 4 (neli) päeva vangistust tuleb K.X-il ära kanda kohtu poolt määratud ajal alates kinnipidamiskohta saabumisest. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 6 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.X ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et K.X on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel võtab K.X endale kohustuse alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. 3(2)
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et K.X on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: Riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 120 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu. Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb K.X-il kaitsjale määratud tasust ära tasuda 60 eurot ja sundrahast 375 eurot. Ülejäänud 60 eurot kaitsjale määratud tasust ja 375 eurot sundrahast jätta riigi kanda, sest uue kokkuleppe sõlmimine ei olnud põhjustatud K.X poolt. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud menetluskulud (kaitsjatasu 60 eurot ja osa sundrahast 375 eurot – kokku 435 eurot - ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades K.Xt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 36 eurot ja 25 senti. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohus nõustub sõlmitud kokkuleppega ja võtab selle kohtuotsuse tegemisel aluseks. Kohus teeb otsuse KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel.
Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.