1-18-7203
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. oktoober 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-7203 (18231701240)
Kohtunik
Julia Vernikova
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Kriminaalasi
Peeter Hinrikus süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Maksim Kink
Süüdistatav
Peeter Hinrikus, isikukood 36212310212; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidusega; elukoht: XXX; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud (4 kehtivat karistust): 1) 14.12.2011 Harju Maakohtu otsusega karistati KarS § 212 lg 1, § 320 lg 1, § 424 järgi 1 aastase 7 kuulise vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel 3 aastase katseajaga (nimetatud karistus on liidetud järgmise karistusega); 2) 29.02.2012 Harju Maakohtu otsusega karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 2 kuulise vangistusega; liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 8 kuud 24 päeva vangistust asendati ÜKT-ga KarS § 69 alusel (nimetatud karistus on liidetud järgmise karistusega); 3) 28.11.2013 Harju Maakohtu otsusega karistati KarS § 424 järgi 4 kuulise vangistusega; liitkaristus KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel vangistus 7 kuud 8 päeva; karistus on ära kantud 02.01.2014 – 16.08.2014;
4) 21.02.2017 Harju Maakohtu otsusega karistati KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuulise vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel 1 aastase 6 kuulise katseajaga (21.02.2017 – 20.08.2018) Tõkend: elukohast lahkumise keeld on kohaldatud 05.07.2018 ja 26.08.2018, kahltustavana oli kinni peetud: 03.07.2018-05.07.2018, 25.08.2018-26.08.2018. Kaitsja
Jugans Grossmann (riigi õigusabi korras, kohtuistungil süüdistatav kaitsja osavõttu ei soovinud)
Juhindudes KrMS § 248 lg-st 1 ja §-st 249, kohus otsustas:
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust: - mitte tarvitada alkoholi. -
ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
I Süüdistus Peeter Hinrikus, olles isik, kes on varem toime pannud vargusi, mille eest teda karistati Harju Maakohtu poolt 29.02.2012 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja 21.02.2017 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, uuesti 21.06.2018 ajavahemikul kell 17.30 – 20.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXX asuva maja juurest kõnni tee äärest A S kuuluva autohaagise Tiki Treiler C-300T registreerimismärgiga XXX maksumusega 2500 eurot ja müüs selle maha kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikule. Seega Peeter Hinrikus, varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles karistatud 14.12.2011 ja 28.11.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 25.08.2018 kella 11.59 ajal juhtis Tallinnas Valdeku tn 59/1 juures, suunaga Vabaduse pst poole, mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,88 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik lugem 0,79 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Peeter Hinrikus pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kokkuleppe sisu Süüdistatava P.Hinrikus, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör P.Hinrikuse süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja tema karistamist 1 aasta ja 3-kuuse vangistusega ning süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendades mõistetavatest karistustest raskeimat mõista liitkaristus 1 aasta ja 8 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg (03.07.2018-05.07.2018, 25.08.2018-26.08.2018 s.o kokku 5 päeva), lugedes ärakandmata karistuseks 1 aasta, 7 kuud ja 25 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Harju Maakohtu 21.02.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuu võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Mõistetav vangistus asendada 715 tunni üldkasuliku töö tunniga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Süüdistatav on ÜKT tegemise ajal allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2 märgitud kohustust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldatakse süüdistatavale lisakaristust võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Lisaks peab P.Hinrikus tasuma menetluskulud kogusummas 1020 eurot ning seda on võimalik teha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe KrMS § 239-245 sätteid järgides. P.Hinrikus on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tema süüditunnistamiseks KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 424 lg 2 järgi ning talle kokkuleppes märgitud karistuse mõistmiseks. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.