1-18-7239/5 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu U.K ’t süüdistatakse selles, et tema 10.12.2017 kella 01.58 ajal xxxx juhtides mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ja olles kontrollimiseks kinni peetud, esitas liikluspolitseinikele R R ja M H oma juhtimisõiguse tõendamiseks teise isiku N O (ik xxxx) nimele välja antud Eesti Vabariigi juhiloa nr xxxx, omamata ise mootorsõiduki juhtimise õigust. Mootorsõidukijuhi juhiluba on KarS §-s 350 sätestatu kohaselt tähtis isiklik dokument. Samuti tema, 11.01.2018 kella 17.45 ajal xxxx juures juhtides kontrolliks peatatud mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, esitas Maksu- ja Tolliameti ametnikule oma juhtimisõiguse tõendamiseks J K’i (ik xxxx) nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiloa nr xxxx. Mootorsõidukijuhi juhiluba on KarS §-s 350 sätestatu kohaselt tähtis isiklik dokument. Seega U.K pani oma tahtliku tegevusega toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.K ’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt, s.o 10.12.2017 kella 01.58 ajal xxxx juhtinud mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest väärteokorras karistatud Harju maakohtu 28.03.2018 otsusega LS § 201 lg 2 alusel (väärteoasi 4-18-485), juhtis tahtlikult uuesti 11.01.2018 kella 17.45 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning uuesti juhtis tahtlikult, s.o süstemaatiliselt 08.03.2018 kella 02.15 ajal Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Tallinn-Narva mnt 125-l kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega U.K pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.K ’t süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 08.09.2017 kell 18.00 kuni 11.09.2017 kell 10.30 viibides xxxx asuvas parkimismajas ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga, juhiukse luku lõhkumise teel, tungis sisse V I’ele kuuluvasse sõiduautosse xxxx registreerimismärgiga xxxx, kust võõra vallaasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis automaki Pioneer maksumusega 40 eurot, kütusekanistri kütusega maksumusega 80 eurot, võimendi Hertz maksumusega 100 eurot, bassikõlari Hertz maksumusega 75 eurot, esituled maksumusega 200 eurot, esivõre maksumusega 70 eurot ning aku Bosch maksumusega 60 eurot, seega V Iele kuuluvat vara kogusummas 625 eurot. Seega U.K pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 11.09.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav U.K ja tema kaitsja Aivar Ennok sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 50 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o summas 500 (viissada) eurot. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 7 (seitse) kuud. KarS § 64 lg 1 ja 2, § 63 lg 2 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 9 (üheksa) kuud ja rahaline karistus 500 eurot, mis kuulub iseseisvalt täitmisele. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 08.03.2018, s.o 1 päev, karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning rahaline karistus 500 eurot mis kuulub KarS § 64 lg 2 alusel iseseisvalt täitmisele. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, s.o 10 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 50 (viiskümmend) eurot. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Riigi poolt määratud kaitsjatasu vandeadvokaat Aivar Ennok ́ile 150 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära ehk 750 eurot. Seega süüdistatav peab tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 900 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud, s.o kaitsjatasu ja sundraha tasuda ositi, s.o 1 (ühe) aasta jooksul.