OÜ Aktiva Finance Group hagi G. E. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
10059,78 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX) Kostja: G. E. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi G. E. vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 6170,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2718,35 eurot, viivis tasumata põhivõla jäägilt (4937,52 eurot) alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest.
2.Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 22.08.2020 võlatunnistuse nr xxxx ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe (edaspidi kokkulepe). Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 6170,00 eurot, millest on põhisumma 4937,52 eurot, viivis 607,12 eurot, intress 585,94 eurot, graafiku viivis 39,42 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on hagejale tasunud lepingutasu summas 20,00 eurot, seega on tasumata võlg summas kokku 6170,00 eurot.
3.Hageja täiendavate selgituste kohaselt oli hageja on teinud esialgsele võlausaldajale päringu ning vastuseks saanud: Lepingu nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx puhul enne laenu väljastamist kliendi krediidivõimelisust ei hinnatud. Ülejäänud laenulepingute puhul on kliendi krediidivõimelisust hinnatud kliendi poolt esitatud andmete alusel, tehtud taustakontroll BBFG andmebaasides, kontrolliti Taust.ee aktiivseid võlgnevusi, kliendi krediidivõimelikust hinnati pensionikonto sissemaksete alusel Väärtpaberite Keskregistris.
4.Kuigi hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on lähtunud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust korrektselt, siis juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis esitas hageja nõude ümberarvestuse.
Hageja selgitas järgmist:
5.1.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 92,00 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks jääb lepingu põhiosa jäägiks 33,00 eurot (125,00-92,00).
5.2.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 140,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 140,00 eurot.
5.3.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 60,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 42,11 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks jääb lepingu põhiosa jäägiks 17,89 eurot (60,00-42,11).
5.4.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 85,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 85,00 eurot.
5.5.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 132,99 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks tekib ülelaekumine summas 7,99 eurot (125,00-132,99).
5.6.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 130,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 139,30 eurot (hagi lisa 8 lk 5). Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (7,99 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 17,29 eurot (130,00-139,307,99).
5.7.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 250,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Kui arvestada eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (17,29 eurot), siis jääb põhiosa jäägiks 232,71 eurot (250,00-17,29). Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 95,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 78,09 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks jääb lepingu põhiosa jäägiks 16,91 eurot (95,00-78,09).
5.8.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 90,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 90,00 eurot.
5.9.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 105,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 105,00 eurot. 2 / 10
5.10.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 37,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 139,18 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks siis tekib ülelaekumine summas 102,18 eurot (37,00-139,18).
5.11.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 40,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 272,90 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (102,18 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 335,08 (40,00-272,90-102,18).
5.12.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 255,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Kui arvestada eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (335,08 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 80,08 (255,00-335,08).
5.13.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 53,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 158,44 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (80,08 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 185,52 (53,00-158,44-80,08).
5.14.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 66,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 475,44 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (80,08 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 594,96 (66,00-475,44-185,52).
5.15.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 135,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 842,82 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (594,96 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1302,78 (135,00-842,82-594,96).
5.16.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 238,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 459,90 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (1302,78 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1524,68 eurot (238,00-459,90- 1302,78).
5.17.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 105,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 665,64 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (1524,68 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 2085,32 eurot (105,00-665,64- 1524,68).
5.18.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 1168,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 244,84 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (2085,32 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1162,16 eurot (1168,00-244,84- 2085,32).
5.19.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 469,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 143,17 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (1162,16 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 836,33 eurot (469,00-143,17- 1162,16).
5.20.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 540,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 474,06 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (836,33 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 770,39 eurot (540,00-474,06- 836,33).
5.21.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 579,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 555,45 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (836,33 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 746,84 eurot (579,00-555,45- 770,39). Viimase refinantseerimislepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 579,00 eurot. See tähendab, et lepingu xxxx põhiosaks lugeda pärast eelnevate lepingute muutmist summas 1299,51 eurot (33+140+17,89+85+232,71+16,91+90+105+579). Kostjalt on toimunud lepingu xxxx katteks laekumisi kokku summas 555,45 eurot ja eelnevate lepingute ülelaekumisi summas 746,84 eurot. Kui arvestada nimetatud summad põhiosa katteks, siis saab lugeda nõude täidetuks. Kostja seisukoht
Kostja ei ole hagile vastanud.
3 / 10
Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.
9.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 22.08.2020 võlatunnistuse nr xxxx, mille alusel võlgnes kosja hagejale 6170,00 eurot, millest on põhisumma 4937,52 eurot, viivis 607,12 eurot, intress 585,94 eurot, graafiku viivis 39,42 eurot ning lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot (dtl 8-10). Kohus tuvastab, et 22.08.2020 võlatunnistuse nr xxxx aluseks on kostja ja R OÜ vahel sõlmitud järgnevad laenulepingud: Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 140,00 eurot. Leping 210162656, mille alusel sai kostja laenu summas 60,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 85,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 130,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 250,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 90,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 105,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 37,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 40,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 255,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 53,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 66,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 135,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 238,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 105,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1168,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 469,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 540,00 eurot. Leping xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 579,00 eurot (dtl 85-165).
10.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel 22.08.2020 sõlmitud võlatunnistuse nr xxxx sisaldas järgnevat kokkulepet: „Käesolev võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus, mis annab Võlausaldajale õiguse nõuda tunnistatud kohustuse täitmist üksnes käesoleva võlatunnistuse alusel ning Võlgnik kaotab õiguse esitada Võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida Võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest.“ (dtl 8-10).
11.Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098 p-des 27-29 selgitanud, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised. Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad. 4 / 10
12.Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt kontrollib kohus 22.08.2020 sõlmitud võlatunnistuse nr xxxx aluseks olevate laenulepingute kehtivust.
13.Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on toonud välja, et lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 74,80%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,90%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,91%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,90%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,94%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,90%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,94%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,90%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,90% , lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,95%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,95%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 64,95%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 58,44%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 58,44%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 58,44%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 58,44%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 56,82%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 56,58%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 56,39%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 56,39%, lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 56,40% ja lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 56,43%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt kolme kordne Eesti Panga poolt viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra on olnud laenu väljastamise perioodidel 79,71% -56,43%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).
14.Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17) Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18. 5 / 10
1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“
16.Kohus kohustas hagejat 04.05.2023. a määrusega (dtl 19-21) ja 08.12.2023 määrusega (dtl 4547) esitama asjaolud ja tõendid võlatunnistuste aluseks olevate lepingute kohta, mh selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta alusvõlasuheteks olnud tarbijakrediitide väljastamisel.
17.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha 15.01.204 a vastuses. (dtl 59-83).
18.Hageja selgitas, et ta on teinud esialgsele võlausaldajale päringu ning vastuseks saanud: Lepingu nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx puhul enne laenu väljastamist kliendi krediidivõimelisust ei hinnatud.
19.Lepingu nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust hinnati kliendi poolt esitatud andmete alusel, mille kohaselt kostja sissetulek oli igakuiselt 540 eurot ja igakuised püsikohustused oli 200 eurot. Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Leping nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust tuginedes taustakontrollile teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Leping nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust hinnati pensionikonto sissemaksete alusel eesti Väärtpaberite Keskregistri, mille kohaselt tema netopalk oli 17.11.2017 620,56 eurot, 18.10.2018 626.73 eurot, 19.09.2017 620,56 eurot, 18.08.2018 535,15 eurot, 18.07.2017 786,75 eurot ja 20.06.2017 651,70 eurot. Klient esitas ise andmed, et sissetulekute netosumma on 550 eurot ja igakuised püsikohustused kokku 200 eurot. Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Leping nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust hinnati pensionikonto sissemaksete alusel eesti Väärtpaberite Keskregistris, mille kohaselt tema netopalk oli: 21.05.2018 oli 616,13 eurot, 18.04.2018 556,94 eurot, 23.03.2018 419,34 eurot, 20.02.2018 488,03 eurot, 18.01.2018 651,99 eurot, 19.12.2017 620,56 eurot. Klient esitas ise andmed, et sissetulekute netosumma on 640 eurot ja igakuised püsikohustused kokku 75 eurot. Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Lepingu nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust hinnati pensionikonto sissemaksete alusel Eesti Väärtpaberite Keskregistris, mille kohaselt oli tema netopalk 18.01.2019 57,00 eurot, 18.12.2018 562,72 eurot, 20.11.2018 562,72 eurot, 22.10.2018 649,48 eurot, 18.09.2018 544,31 eurot, 17.08.2018 288,53 eurot. Klient esitas ise andmed, et sissetulekute netosumma on 750 eurot ja igakuised püsikohustused kokku 150 eurot. Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Leping nr xxxx puhul 6 / 10
kliendi krediidivõimelisust hinnati pensionikonto sissemaksete alusel eesti Väärtpaberite Keskregistris, mille kohaselt oli tema netopalk 19.03.2019 861,95 eurot, 19.02.2019 469,95 eurot, 18.01.2019 57 eurot, 18.12.2018 562,72 eurot, 20.11.2018 562,72 eurot, 22.10.2018 649,48 eurot. Klient esitas ise andmed, et sissetulekute netosumma on 750 eurot ja igakuised püsikohustused kokku 150 eurot. Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Leping nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust hinnati pensionikonto sissemaksete alusel eesti Väärtpaberite Keskregistri, mille kohaselt tema netopalk oli 17.05.2019 747,91 eurot, 18.04.2019 491,64 eurot, 19.03.2019 1102,89 eurot, 19.02.2019 601,28 eurot, 18.01.2019 76,00 eurot, 18.12.2019 716,96 eurot. Klient esitas ise andmed, et sissetulekute netosumma on 750 eurot ja igakuised püsikohustused kokku 150 eurot. Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi. Lepingu nr xxxx puhul kliendi krediidivõimelisust hinnati pensionikonto sissemaksete alusel eesti Väärtpaberite Keskregistris, mille kohaselt tema netopalk oli 21.08.2019 708,73 eurot, 18.07.2019 778,66 eurot, 19.06.2019 765,16 eurot, 17.05.2019 747,91 eurot, 18.04.2019 491,64 eurot, 19.03.2019 1102,89 eurot. Klient esitas ise andmed, et sissetulekute netosumma on 800 eurot ja igakuised püsikohustused kokku 150 eurot. Lisaks tehti taustakontroll teistes BBFG andmebaasides. Kontrolliti krediidiinfo aktiivseid võlgnevusi, Tasut.ee aktiivseid võlgnevusi.
20.Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.
21.Kui kostja avaldas laenu taotlemisel enda elukoha aadressi, oleks krediidiandjal olnud võimalik teha päring kinnistusraamatusse, kontrollimaks, kas eluase kuulub kostjale (või vähemalt küsida seda kostja enda käest). Seejärel oleks krediidiandja saanud ka hinnata ning täiendavalt küsida kostjalt selgitusi eluaseme kasutamise aluste kohta. Juba nende andmete pinnalt saab hinnata, millest laenutaotleja igakuised majapidamiskulud eluaseme kulude komponendi näol võivad koosneda (üür, eluasemelaenumaksed, oma korter või maja, korteri suurus ja sellele vastavad tavalised sellist tüüpi majade kommunaalkulud jne). Tegemata kindlaks kostja igakuised majapidamiskulud, ei saanud krediidiandja veenduda kostja võimes oma igakuisest sissetulekust laenu tagastada.
22.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase 7 / 10
hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Eeltoodust lähtuvalt ja kohtu nõude täitmiseks on hageja esitanud enda nõuete ümberarvestused (dtl 174-177).
25.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 92,00 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks jääb lepingu põhiosa jäägiks 33,00 eurot (125,00-92,00).
26.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 140,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 140,00 eurot.
27.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 60,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 42,11 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks jääb lepingu põhiosa jäägiks 17,89 eurot (60,00-42,11).
28.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 85,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 85,00 eurot.
29.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 125,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 132,99 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks tekib ülelaekumine summas 7,99 eurot (125,00-132,99).
30.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 130,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 139,30 eurot (hagi lisa 8 lk 5). Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (7,99 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 17,29 eurot (130,00-139,307,99).
31.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 250,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Kui arvestada eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (17,29 eurot), siis jääb põhiosa jäägiks 232,71 eurot (250,00-17,29). Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 95,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 78,09 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks jääb lepingu põhiosa jäägiks 16,91 eurot (95,00-78,09).
32.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 90,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 90,00 eurot.
33.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 105,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Seega jääb põhiosa jäägiks 105,00 eurot.
34.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 37,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 139,18 eurot. Kui arvestada nimetatud summa põhiosa katteks siis tekib ülelaekumine summas 102,18 eurot (37,00-139,18).
35.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 40,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 272,90 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (102,18 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 335,08 (40,00-272,90-102,18). 8 / 10
36.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 255,00 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi antud lepingule. Kui arvestada eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (335,08 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 80,08 (255,00-335,08).
37.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 53,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 158,44 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (80,08 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 185,52 (53,00-158,44-80,08).
38.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 66,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 475,44 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (80,08 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 594,96 (66,00-475,44-185,52).
39.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 135,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 842,82 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (594,96 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1302,78 (135,00-842,82-594,96).
40.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 238,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 459,90 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (1302,78 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1524,68 eurot (238,00-459,90- 1302,78).
41.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 105,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 665,64 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (1524,68 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 2085,32 eurot (105,00-665,64- 1524,68).
42.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 1168,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 244,84 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (2085,32 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 1162,16 eurot (1168,00-244,84- 2085,32).
43.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 469,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 143,17 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (1162,16 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 836,33 eurot (469,00-143,17- 1162,16).
44.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 540,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 474,06 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (836,33 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 770,39 eurot (540,00-474,06- 836,33).
45.Lepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 579,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi antud lepingule summas 555,45 eurot. Kui arvestada ka eelmisele lepingule toimunud ülelaekumine (836,33 eurot), siis tekib ülelaekumine summas 746,84 eurot (579,00-555,45- 770,39). Viimase refinantseerimislepingu xxxx alusel sai kostja laenu summas 579,00 eurot. See tähendab, et lepingu xxxx põhiosaks lugeda pärast eelnevate lepingute muutmist summas 1299,51 eurot (33+140+17,89+85+232,71+16,91+90+105+579). Kostjalt on toimunud lepingu xxxx katteks laekumisi kokku summas 555,45 eurot ja eelnevate lepingute ülelaekumisi summas 746,84 eurot. Kui arvestada nimetatud summad põhiosa katteks, siis saab lugeda nõude täidetuks.
46.Eeltoodust tulenvalt saab kohtu hinnangul hageja nõude lugeda täidetuks. Seega jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude summas 6170,00 eurot. Kuivõrd kohus ei rahulda hageja põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka hageja esitatud kõrvalnõuded.
Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 9 / 10
49.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
50.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
10 / 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.