Liiklussüüteod

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr

EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS- is või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks 99918700042144 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu poolt näidatud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu X.C-d süüdistatakse selles, et tema olles eelnevalt 15.06.2017 ja 02.06.2018 juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 02.08.2018 kella 13:29 paiku Tartus, Tiigi tn 78 juures mootorsõidukit Audi A8 reg nr XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. X.C rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani X.C toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 4231 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 16 (kuusteist) päeva (st ajavahemik 02. – 17.08.2018), mille vältel X.C oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all, mistõttu karistuseks jääb 3 (kolm) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat 3 (kolme) kuu ja 14 (neljateistkümne) päeva pikkust vangistust 03.01.2017 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-10207 X.C-le mõistetud karistuse ära kandmata osa – 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust - võrra ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada X.C-le mõistetud 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust 673 (kuuesaja seitsmekümne kolme) tunnise üldkasuliku tööga, mille ta on kohustatud ära tegema 2 (kahe) aasta pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:  elab kohtu määratud alalises elukohas;  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et X.C on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Juhindudes KarS § 83 lg 3 p 1 alusel palub prokurör Tartu Maakohtul konfiskeerida kolmandale isikule A. V. (isikukood XXX) kuuluva hõbedast värvi sõiduauto Audi A8 reg nr XXX, kuna A.Võsu on vähemalt kergemeelsusega aidanud kaasa selle kasutamisele tahtliku süüteo toimepanemise vahendina. Sõiduauto Audi A8 reg nr XXX asub Tartus, Tähe 106A asuvas parklas. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud:  Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulu – 750 (seitsesada viiskümmend) eurot - ära tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, et see vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. P rokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab , et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse X.C süüditunnistamiseks KarS § 4231 järgi.

Seega tuleb X.C süüdi tunnistada KarS § 423 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka kriminaalasjas tekkinud menetluskulude hüvitamine ning konfiskeerimine toimub vastavalt süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.