Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.07.2018, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-17-11487
Kohtunik
Kristel Vedro
Kriminaalhooldusametnik
Taimi Lepiksaar
Kohtuasi
Aleksandra Solovjova süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi / Erakorraline ettekanne Aleksandra Solovjova kohta
Süüdimõistetu
ALEKSANDRA SOLOVJOVA, isikukood 49804215222, elukoht xxxx
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada ALEKSANDRA SOLOVJOVA’le Viru Maakohtu 13.12.2017 otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 1 (ühe) kuu võrra, s.o kuni 29.01.2019. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumäärus toimetada kätte Aleksandra Solovjovale ja saata kriminaalhooldusametnikule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 13.12.2017 otsusega tunnistati Aleksandra Solovjova süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 210 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Aleksandra Solovjova kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 29.12.2017. Viru Maakohus jättis 13.04.2018 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande Aleksandra Solovjovale mõistetud karistuse ärakandmata osas täitmisele pööramiseks rahuldamata.
13.07.2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaar Viru Maakohtule erakorralise ettekande Aleksandra Solovjova suhtes ÜKT tähtaja pikendamiseks põhjusel, et hooldusalune ei ilmunud ÜKT-d sooritama 4-l korral ilma mõjuva põhjuseta ning ei ilmunud 06.07.2018 õigeaegselt registreerima. Hooldusalune tuli 06.07.2018 kellaajaliselt varem registreerima, kuid kriminaalhooldusametnik oli kodukülastusel. Hooldusalusel oli õige registreerimise kellaaeg 14:00. Kriminaalhooldaja helistas peale kodukülastuselt naasmist kell 12:30 hooldusalusele, kes väitis, et ei saa tulla registreerima kell 14:00, kuna peab minema 14:30 xxxx lapsega arstile. Hooldusalune pidi küsima arstilt selle kohta tõendi ja viima selle 10.07.2018 lastekaitsespetsialisti juurde, kes skaneerib ja saadab tõendi kriminaalhooldusametnikule ning originaali võtab hooldusalune kaasa järgmisel registreerimisel. 10.07.2018 hooldusalune ei viinud lastekaitsespetsialisti juurde tõendit. 11.07.2018 helistas kriminaalhooldusametnik lastekaitsespetsialistile, kes lubas küsida hooldusaluse perearstilt, kas hooldusalune käis 06.07.2018 perearsti juures. 12.07.2018 helistas lastekaitsespetsialist kriminaalhooldusametnikule tagasi ning teatas, et perearsti sõnul ei ole hooldusalune 06.07.2018 tema vastuvõtul käinud. 13.07.2018 kriminaalhooldusesse ilmudes väitis hooldusalune, et temal on hoopis teine arst, mitte see, kellelt lastekaitsespetsialist küsis. Hooldusaluse sõnul oli tema arst puhkusel. 09.07.2018 antud seletuses kirjutas hooldusalune, et 21.06.2018 ta ei käinud ÜKT-d tegemas, kuna hilines ning ei läinud 22.06., 25.06. ja 26.06. ÜKT tegema kuna olid perekondlikud põhjused. 13.07.2018 antud seletuses väitis hooldusalune, et ta käis 06.07.2018 arsti juures, aga arst oli puhkusel ja temale tõendit ei väljastatud. Hooldusalusega on senise katseaja jooksul kohtutud 15 korda. 16.05.2018 koostas kriminaalhooldusametnik hooldusalusele uue üldise üldkasuliku töö ajakava, mille hooldusalune allkirjastas 17.05.2018. Hooldusalusele koostati 17.05.2018 ÜKT ajakava mai 2018 kohta. Hooldusalune ei sooritanud mais 2018 ÜKT tunde vastavalt ajakavale, kuna hooldusalune oli haige, selle kohta esitas arstitõendi. Hooldusalusele koostati mais 2018 veel üks ÜKT ajakava maikuus sooritamata jäänud ÜKT tundide kohta, antud ÜKT tunnid sooritas hooldusalune korrektselt. Uus ÜKT ajakava koostati hooldusalusele 15.06.2018 juuni 2018 kohta. Hooldusalune sooritas juunis ettenähtud 28 ÜKT tunnist vaid 12 tundi, seega 16 ÜKT tundi jäi sooritama. Hooldusalusel puudus mõjuv põhjus ÜKT mittesooritamiseks. 16.07.2018 koostati hooldusalusele juuli 2018 ÜKT ajakava, kuhu liideti ka juunis 2018 sooritamata jäänud ÜKT tunnid. Hooldusalune ise soovis teha juunis sooritamata jäänud ÜKT tunnid ära juulis. Eeltoodut arvesse võttes teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada Aleksandra Solovjovale määratud ÜKT tähtaega ühe kuu võrra. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. KarS § 69 lg 3 sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, on seisukohal, et hooldusaluse poolt üldkasuliku töö tegemise ajakava rikkumine on tõendamist leidnud, kuna süüdimõistetu ei ole sooritanud kõiki talle üldkasuliku töö tegemise ajakavas ettenähtud ÜKT tunde ettenähtud aegadel ega mahus. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud ning esitatud asjaoludel saab üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamisega anda hooldusalusele täiendava võimaluse näidata oma suutlikkust ja tahet edaspidi järgida ÜKT tegemise ajakava ning sooritada ettenähtud tunnid. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus KarS § 69 lg 3, 6; KrMS § 387, 427, 432 sätteist.
Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.