Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Raina Pärn
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2025, Pärnu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-8138
Tsiviilasja hind
15 848,11 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. Ü. (isikukood: XXX, aadress: XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Sander Mäekuusk (epost: XXX)
esindajad
M. Ü. se hagiavaldus Salva Kindlustuse AS vastu kindlustuslepingu täitmise nõudes
Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood: 10284984, aadress: XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja Liine Johannes (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
18.11.2024
(s.o 1892,50 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kulude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Salva Kindlustuse AS, et ei saa lepitusettepanekut vastu võtta ja 20.05.2024 täpsustas, et ei näe selles asjas kokkuleppimise võimalust (dtl 117). Hageja hinnangul on tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal on kohustus tasuda hagejale kindlustushüvitist vastavalt kehtivale poliisile ja tekitatud kahju suurusele.
asja sihtotstarbelist kasutamist). Lepingutingimustes on ette nähtud, et sihtotstarbelist kasutamist ei takista pisivigastus muuhulgas siis, kui sellel esemel on varasemalt sarnaseid vigastusi (nt kriimustusi). Konkreetselt on tingimuste juures välja toodud näide, et kui kriimustatud põrandal tekib uus kriimustus. Seega on lepingutingimuste p 11.10 järgi pisivigastuste talumise kohustus nende juhtumite järgselt, kus kahjustatud esemel on näiteks varasemalt vigastusi. Selline põhimõte on ka mõistetav, kuna juba kriimustatud eseme kasutamisega näidatakse, et pisivigastuste olemasolu on aktsepteeritav ja talutav. Seega on põhjendatud sellist käitumismustrit hüvitise määramisel ka arvesse võtta. Vaidlust ei ole selles, et praegusel juhul põrandakattel varasemaid kriimustusi ei ole tuvastatud. Veelgi enam, XXX asuva elamu põrandakatte materjal peaks olema võimalikult kriimustuskindel (LTV põrandakate). Seega on kindlustusvõtja teinud omalt poolt juba materjali valikuga samme selleks, et kriimustusega tekkivat kahju (s.o kahjustusi ja vigastusi) vältida. Antud juhul on mingil viisil kuriteo käigus siiski põrandakatte materjali kahjustatud. Kuna tuvastatud ei ole, et pinnal oleks olnud varasemaid kahjustusi, siis pisivigastuste talumiskohustust lepingutingimuste p 11.10 järgi kindlustusvõtjal ei ole. Kohtu hinnangul on küll lepingutingimuste on 11.10 avatud loetelu („ei takista pisivigastus muuhulgas siis“), kuid avatud loetelu ei tähenda, et kindlustusandja saaks igal juhtumil otsustada, kas pisivigastus kuulub hüvitamisele või mitte. See ei oleks kooskõlas üldise kindlustuslepingu sõlmimise eesmärgiga. Seega ei ole kohtu arvates lepingutingimuste p 11.10 mõttes põhjendatud hinnata seda, milline on pisivigastus ja milliseid kulutusi selle likvideerimiseks kindlustusandjal teha tuleb. Kindlustusvõtja talumiskohustus ei saa tuleneda ainuüksi sellest, et põrandamaterjal on peaaegu kogu maja piires ühtne ja kahjustuste likvideerimine eeldab suurema osa põrandapinna välja vahetamist. Sihtotstarbelise kasutamise (või talumiskohustuse) hindamisel ei ole õigustatud seda arvesse võtta. Olukorras, kus põrandakattel olevate kriimustuste likvideerimine oleks võimalik odavamalt teostada, kindlustusandja hüvitamist ehk ei vaidlustakski (menetluse käigus on kindlustusandja uurinud võimalusi väiksema põrandapinna välja vahetamiseks). Lisaks peab kindlustusvõtjale olema juba lepingut sõlmides ettenähtav, millist kahju hüvitatakse. See ei saa sõltuda kindlustusandja suvast (nt kas, mitu, millises kohas jne kriimustust loeb kindlustusandja pisivigastuseks või mitte). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul põrandal esinevad kriimustused ei kuulu kodukindlustuse tingimuste (Salva KKT-17.05) p 11.10 välistuste alla, mistõttu on tegemist kindlustusjuhtumiga (VÕS § 423 lg 1) ja kostjal tuleb nimetatud vigastuste tulemusena tekkinud kahju hüvitada (VÕS § 476 lg 1).
AS 21.02.2023 otsust kindlustushüvitise välja maksmisest keeldumise kohta, s.o otsuse tegemise ajaks oli kindlustusjuhtumi asjaolud selged. Seega lõpetati hiljemalt 20.02.2023 vajalikud toimingud kahju kindlaksmääramiseks. Sellest tulenevalt nõustub kohus hageja seisukohaga, et viivist tuleb arvestada hüvitiselt alates 21.02.2023 (dtl 139-140). Seega hagejal on VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras õigus nõuda viivist alates 21.02.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 17.01.2025, s.o summas 2846,24 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata summalt alates 18.01.2025 kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud
Kohus nõustub kostja arvamusega kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu osas, mille puhul 2h on põhjendamatult pikk aeg. Käesolevas tsiviilasjas taandub vaidlusküsimus ühele teemale, muudes asjaoludes vaidlust ei ole. Seega ei ole tsiviilasi keerukas ega mahukas või muul põhjusel eripärane. Samuti ei ole asjas palju tõendeid ega muud materjali, mis läbitöötamist vajaks. Seega on põhjendatud ettevalmistusele kulunud aeg koos konsultatsiooniga 1 h. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1 h 5 min (dtl 188-190), mitte 2h, nagu märgitud hageja menetluskulude nimekirjas. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisel 30 min, arvestades dokumendi sisu ja mahukust. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi 5 min, s.o kokku 912,50 eurot ( 6 x 150+12,50).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.