AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu (registrikood 80000089), seaduslik esindaja A. S.
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu lõpetavad menetluse tsiviilasjas nr 2-24-19185 kompromissilepinguga. Kompromissileping on sõlmitud alljärgnevatel tingimustel (kompromissi tingimused):
1.1.1.Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu tasub AB-le “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) 19 834,81 eurot, millest: 15 853,56 eurot korter nr 4-le põhjustatud kahju 3536,25 eurot korter nr 2-le põhjustatud kahju 420 eurot AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) õigusabikulu 25 eurot pool riigilõivust.
1.1.2.Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu tasub p-is 1.1.1. sätestatud summa 19 834,81 eurot osade kaupa alljärgneva maksegraafiku alusel: jrk nr Maksetähtpäev Osamakse kokku
1.1.3.Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu tasub osamaksed AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kontole nr xxxx AS-is Xxxx, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-24-19185.
1.1.4.AB-l “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) on õigus pöörata kogu p-is 1.1.1. sätestatud summa jääk koheselt sundtäitmisele, kui Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu võlgnevus AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ees ületab kahe kuu osamakse summa, 3306 eurot, ning nõuda viivist 0,05 % päevas.
1.2.Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu endi kanda.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-19185.
3.AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu menetluskulude kokkulepe sisaldub sõlmitud kompromissis. Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu endi kanda.
4.AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Tagastada AB-le “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) riigilõiv summas 25 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kontole nr xxxx AS-is Xxxx, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-2419185.
5.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (avaldaja) avaldus Tallinn, Narva mnt 22 korteriühistu (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.17.01.2025 esitasid menetlusosalised kohtule kompromisslepingu. Menetlusosalised sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:
2.1.Avaldaja ja puudutatud isik lõpetavad menetluse tsiviilasjas nr 2-23-16809 kompromissilepinguga. Kompromissileping on sõlmitud alljärgnevatel tingimustel (kompromissi tingimused):
2.1.1.Puudutatud isik tasub avaldajale 19 834,81 eurot, millest: 15 853,56 eurot korter nr 4-le põhjustatud kahju 3536,25 eurot korter nr 2-le põhjustatud kahju 420 eurot avaldaja õigusabikulu
25 eurot pool riigilõivust.
2.1.2.Puudutatud isik tasub p-s 2.1.1 sätestatud summa 19834,81 eurot osade kaupa, alljärgneva maksegraafiku alusel: jrk nr Maksetähtpäev Osamakse kokku
1.10.03.2025 1653 eurot
2.10.04.2025 1653 eurot
3.10.05.2025 1653 eurot
4.10.06.2025 1653 eurot
5.10.07.2025 1653 eurot
6.10.08.2025 1653 eurot
7.10.09.2025 1653 eurot
8.10.10.2025 1653 eurot
9.10.11.2025 1653 eurot
10.10.12.2025 1653 eurot
11.10.01.2026 1653 eurot
12.10.02.2026 1651,81 eurot kokku 19 834,81 eurot
2.1.3.Puudutatud isik tasub osamaksed AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal kontole nr xxxx Xxxx AS, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-24-19185.
2.1.4.Avaldajal on õigus pöörata kogu p-s 2.1.1 sätestatud summa jääk koheselt sundtäitmisele, kui kostja võlgnevus hageja ees ületab kahe kuu osamakse summa, 3306 eurot, ning nõuda viivist 0,05% päevas.
3.Pooled paluvad kohtul kinnitada käesoleva menetlusdokumendi punktis 2 sisalduv kompromiss ja lõpetada menetlus kohtuistungit pidamata. Pooled on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning TsMS §-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
4.Pooled on kokku leppinud, et kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 palub avaldaja tagastada pool tasutud riigilõivust, st 25 eurot AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal kontole nr xxxx Xxxx AS, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-24-19185.
6.Pooled loobuvad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest.
7.Kompromissileping jõustub kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisel.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 613 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise
kohustamiseks. Riigikohtu 22.04.2020 tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19561 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised kompromissi hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
6.Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.Kui menetlusosalised vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
8.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 18.12.2024 riigilõivu summas 50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna menetlusosalised sõlmisid kompromissi, kuulub avaldajale tagastamisele riigilõiv summas 25 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 25 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kontole nr xxxx AS-is Xxxx, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-24-19185.
9.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulude kokkulepe sisaldub kompromissis. Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad avaldaja ja puudutatud isiku endi kanda.
10.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Õiguskirjanduses on märgitud, et juhul, kui hagita menetluses on selge, kelle õigusi määrus täpselt puudutab, ei ole välistatud ka seal kaebeõiguse kokkuleppel välistamine või kaebetähtaja lühendamine (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2018, lk 1174). Käesolev määrus, millega kohus kinnitab kompromissi kahju hüvitamise nõude osas, puudutab
avaldaja ja puudutatud isiku õigusi. Seega võivad avaldaja ja puudutatud isik määruskaebuse esitamise õiguse välistada või määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetlusosalised loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.