Viru Maakohus
Kriminaalasja number
1-17-9002 10. mai 2018 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses
Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik
Erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
Larissa Prokopenko Viru Vangla kolmanda üksuse 09.05.2018 erakorraline ettekanne E I ́ile Viru Maakohtu 16.10.2017 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks E I, isikukood xxx, elukoht: xxx
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub määrata kriminaalhooldusalusele E I ́ile täiendav kohustus - läbida nõustamine psühhiaatri juures tähtajaga 16.10.2018. E I tunnistati Viru Maakohtu 16.10.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9, § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1; § 68 lg 1, § 74 lg 1,3 alusel 1 aasta 11 kuu 27 päeva tingimisi vangistusega katseajaga 2 aastat. Katseajal ajal pidi E I järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 alusel kohustati E Ii mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; jätkama üldhariduse omandamist; osalema sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhoolduse nõuete rikkumine seisneb järgmises: 11.04.2018 kontrollis kriminaalhooldusametnik registreerimise käigus E Iil kohustuse mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid indikaatorvahendiga Multi Drug 7 Drugs Rapid Test Panel (Urine) DOA1040125 (kehtivusaeg 12.2018). Testi näit oli THC positiivne. 16.04.2018 sai kriminaalhooldusametnik info Ida Prefektuurist, et juba 04.04.2018 on Põhja Prefektuur kontrollinud E Iil narkootikumide tarvitamist. 10.04.2018 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtud ekspertiisi tulemusi oli THC positiivne. 27.04.2018 kell 14.00 ei ilmunud E I kokkulepitud ajal Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusse kokkulepitud ajal registreerimisel. Telefoni teel kättesaadav ei olnud. Ema sõnul oli poeg lahkunud kodust umbes kell 12.00 ja oli väitnud, et läheb kohtumisele kriminaalhooldusametnikuga. E I tunnistab nii 11.04.2018 kui ka 02.05.2018 antud seletuses, et tarvitas kanepit. Väidetavalt tegi seda perioodil, kui ta viibis oma venna ja tema sõpradega Tallinnas. 02.05.2018 antud seletuses väitis E I, et 27.04.2018 jäi ta bussist maha ja tuli seetõttu jalgsi Jõhvi ning jõudis kohale alles siis, kui kriminaalhooldusosakonnas oli juba tööpäev läbi. Helistada ei saanud, sest tal ei ole telefoni.
Esmakohtumine, mille käigus tutvustati kriminaalhooldusalusele talle katseajaks määratud õigusi ja kohustusi, toimus 13.11.2017. Katseajal on E Iile tehtud kaks kirjalikku hoiatust. 13.12.2017 sai kriminaalhooldusametnik Ida Prefektuurist vastuse päringule, et 20.10.2017 kontrolliti E Iil narkootikumide tarvitamist. Testi näit oli THC positiivne. Kuna katseaeg oli alles alguses ja rikkumise hetkel ei olnud veel toimunud ka esmakohtumist, siis tehtud kirjalik hoiatus. 04.01.2018 ei ilmunud E I kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Hiljem väitis, et ei saanud tulla, sest tegi haltuurat. Tehtud kirjalik hoiatus. E I ja tema perekond on suunatud mitmedimensionaalsesse pereteraapiasse. Planeeritav osalemise aeg on 21.11.2017-21.05.2018. Terapeudi tagasisidest nähtub, et Ei Ii motivatsioon pereteraapias osalemiseks kasvas temaga töötades, kuid perekonna motivatsioon mitte. Perekohtumisi on toimunud, kuid mitte nii palju kui peaks. Terapeudi soovitus edaspidiseks on, et E I saaks individuaalset psühholoogilist abi. Katseajal alguses esines probleeme koolis käimisega, siis tänu pereterapeudi jõupingutustele on E I hakanud alates 07.02.2018 käima jälle koolis. Koolist saadud iseloomustusest nähtub, et lähtudes võimetest õpib E I hästi, kui ta on tunnis. Klassikaaslastega ta ei suhtle, sest ei ole leidnud nendega ühist keelt. Ta on avameelne täiskasvanutega, oskab nendega suhelda, käib tihti sotsiaalpedagoogi juures. Ta saab aru, mis probleemid on tal õppimises aga ei suuda ennast kontrollida. Harva hilineb ta esimesse tundi, kuid läheb alati ära viimasest tunnist. Kriminaalhooldusametnikule väitis E I, et ta ei jaksa kuus tundi koolis olla. Rajaleidja keskuse sotsiaalpedagoogi sõnul kaalutakse E Ii puhul mittestatsionaarse õppevormi rakendamist, kuid selleks on vaja psühhiaatri hinnangut, kuhu pere ei ole pöördunud. E I puudus koolist 02.04.2018-13.04.2018. Teadaolevalt viibis ta antud perioodil koos vennaga Tallinnas. Antud perioodi jääb kanepi tarvitamine ja uue kriminaalasja algatamine. Ida Prefektuurist on edastatud info, et 08.04.2018 alustati E Ii suhtes kriminaalmenetlust, sest sama päeval Tallinnas Põhja pst 17 juures väljudes trammist ründas ta kannatanut, lüües teda termosega ja loopis kividega näkku. Kriminaalhooldusametnik taotleb E Iile määrata täiendav kohustus - läbida nõustamine psühhiaatri juures tähtajaga 16.10.2018, mis motiveeriks E Ii suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse ning aitab tal mõista narkootikumide tarvitamisega seotud probleeme ning aitaks tegeleda hariduse omandamisega seotud probleemidega, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. E I on andnud nõusoleku sõltuvusalase nõustamise läbimiseks. Vastavalt KarS § 74 lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 4 kohaselt kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pöörmise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle
vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning registreerimiskohustust, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu on järginud rahuldavalt kontrollnõudeid, on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. Kohus leiab, et E I ́ile täiendava kohustuse määramine aitab tal vabaneda narkosõltuvusest, mis aitab tal edaspidi elus vältida seaduserikkumiste toimepanemist. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata E I ́ile täiendav kohustus vastavalt KarS § 75 lg 4 – läbida nõustamine psühhiaatri juures hiljemalt 16.10.2018. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusametniku Triin Tarendi 09.05.2018 erakorraline ettekanne rahuldada. Määrata E I ́ile Viru Maakohtu 16.10.2017 määrusega määratud katseajaks täiendav kohustus – läbida nõustamine psühhiaatri juures hiljemalt 16.10.2018. Määruse ärakiri saata süüdimõistetu E I ́ile ja Viru Vangla kolmandale üksusele. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
/ allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.